Čearddalašduovdagat

Mo guoskameahttun luonddus ja čáppa oidnosis bođii álbmotduovdda? Jagi 1992 Suoma iehčanasvuođa 75- ávvujagi gudnin nammaduvvojedje 27 álbmotmeahci birra Suoma. Dáid eanadagaid mearkkašumi ferte goittotge ohcat jo olu guhkkelebbos historjjás. Álbmotlaš mearkkašumit eai ráhkaduvvo ovtta ijas.

Čearddalašduovdda Berghamn, Saaristomeria álbmotmeahci. Govva: Jan Ekebom

Jurdda álbmotduovdagis šattai 1800- ja 1900-logu molsašumi politihkalaččat čavga vuoiŋŋas. Gehččo, ahte luondogaskavuohta  muitala juoiddá dehalačča das, mii lea leat suopmelaš. Álbmotdovdu ráhkaduvvui dáidaga vugiiguin ja fáddán ledje dávjá dihto hárvenaš mearkkašahtti eatnamat.

Álbmotduovdagat ledje maiddái romántalaččat. Jean Sibelius dagai headjamátkki Kolii, seammago Juhani Aho eamidiin, dáiddár Venny Soldan-Brofeldtiin. Koli alážis leat maŋimuš áiggiin maiddái heajastallon.

Maid dát duovdagat mearkkašit dán áigge suopmelažžii? Leatgo dat dološáigge ideáladuovdagat vai dehalaš oassi das, makkárin ruoktoeatnama ain oaidnit? Gávnnatgo don ođđa govvaperspektiivva álbmotduovdagii?

Máŋgat čearddalašduovdaga leat muhtumassii dahje ollásit luonddusuodjalanguovlluin, ja guokte dain leat Davvi-Sámis.

  • Bállas-Ylläsduoddara álbmotmeahci beakkáneamos oassin lea Bállasduoddara čearddalašduovdda
  • Maiddái Aavasaksa, Ohcejotleagi ja mearra-Helssega čearddalašduovdagiidda gullet suodjalančuozáhahkan dikšunvuloš stáhtaeatnamat.

Buot 27 čearddalašduovdaga gávdnojit Birasministeriija logahallamis (www.ymparisto.fi, suomagillii).