Nuorra Skandat ja boares vuođđobákti

Giehtaruohttasa nuortadavvičiegas Suoma miljárddaid jagiid boares vuođđobákti deaivá Skandaid váriid geologalaččat nuorra báktevuođu. Guovllu stuoraduoddarat leat riegádan Skandaid várremáhccaseami áigge čuđiid miljovnnaid jagiid dás ovdal. Gilbbesjávrre alimus duoddarat dego Sáná (1029 mmdb) leat hápmahuvvan vuođđobávtti nala boahtán ráktogeđggiin. Mallá lea šaddan oktanaga dainna. Sáná ceakkobávtti nalde sáhttá oaidnit čielgasit váriid máhccaseamis šaddan bajimus ráktogeađggi ravdda. Dan vealudási gearddáhagain bajimusat leat gollama gierdavažžan suddjen vulobeale gearddádagaid, mat mollanit álkit.

Váriid máhccaseami maŋŋel eananvuođu sirddádagat, jieknabaji maŋŋelaš eananloktaneapmi ja erošuvdna leat hábmen duovdaga dakkárin, manin mii dan dál oaidnit. Árktalaš áŋgiris dálkkádagas ráktogeđggiid hápmahuvvan lea mihtilmas. Lieggasa molsašuddamiid dihte bávtti giera játná, viidu ja loahpas luoddanaddá. Čáhci bahkke luoddanemiide ja jiekŋuma mielde viiddida luoddanemiid. Loahpas bákti cuovkana bođulaiggahahkan, mat firret fittiid mielde váriid vuollái.

Árktalaš dálkkádat

Stuoraduoddariid guovlu lea Suoma dáfus spiehkastatalladin mearradásis. Giehtaruohttasa várrečohkain sulaid 40 ceaggánit badjel duhát mettara allodahkii. Jiekŋameara lagašvuohta dahká dálkkádagas mearralágána dehege láktaseappo go eatnasiid earáid Duottar-Sámis.

Mallá guovlu gullá šaddoeanandieđalaččat avádahkii, masa váikkuhit sihke árktalaš ja alpiinnalaš dagaldagat. Ealániiid eallinbirrasii ja dihttomii váikkuhit nappo sihke davvivuohta ja allodatgorit. Máŋgga šaddošládjii lea namalassii allodat mearradásis dat mearrideaddji dagaldat, mii mudde menestumi.

Gilbbesjávrre guovllus muohta suddá marrasiin geassemánu álgogeahčen ja jieŋat vulget Gilbbesjávrres mihcamár sulaid. Máŋggat davviduoddariid jávrrit suddet jiekŋagokčasis goitge easka suoidnemánu beallemuttos. Šaddobadji lea Eurohpa oaneheapmoseamos joavkkus, dušše sulaid 101 jándora, suoidnemánu gaskaliekkasvuohtadilli lea + 10,9 ºC, ođđajagimánu -13,9 ºC ja oba jagi gaskaliekkasvuohtadilli -2,3 ºC. Muohttaga gassodat lea stuorimus cuoŋománus, gaskaárvvu mielde 96 cm. Galmmas lea geassetnai lahka, daningo unnit Mallá čohkkaguovllu báktevuođus lea unnimusat 45 mettara asu agálaš girssi gearddádat.

Gilbbesjávrre biologalaš stašuvdna

Mallá ealániid lea dutkan logijagiid áigge Helssega universiteahta Gilbbesjávrre biologalaš stašuvdna (helsinki.fi, suomagillii). Stašuvnna dutkandoaimma ruŋgun leat guhkesáigásaš čuovvundutkamušat, mat laktásit dálkkádahkii, šattolašvuhtii, unnanjiččehasažiidda, lottiide ja beađuide. Stašuvdna lea ee. Davviriikkalaš SCANNET –dutkanstašuvdnafierpmádaga oassi.

Mallá eallit

Duottarlottit

Mallá ja Gilbbesjávrre earenoamáš šlájat leat rievssatfálli, boaimmáš, skáiti, skuolfi, láfol, giron ja čierggesrásttis. Duottarbálljážiid ealli lea maid cizot.

Duoddaris loaktán smávva ránesruškes loddi lebbe soajáidis. Lottis lea ruostarukses čoavji, ja vilges raddeboagán.

Marrasiid tiipašládja lea Sámi eanangoddeloddi biellocizáš dehege giellavealgu. Gostege máilmmi eará sajes eai leat nu eatnat biellocizážat go marrasiin, mat birastahttet Gibbesjávrri. Biellocizáža searvvis marrasiin lávlu ja ruošká vintán, mii lea okta Sámi mehciid váldošlájain.

Eanas Mallá lottiin leat bárbmolottit, muhto dálvvástallitnai leat. Rievssatfálli, rievssat, giron, garjá, vuovdegaccet ja gaccet bastet ceavzit Giehtaruohttasa dálvvis olbmo veahki haga. Oba Giehtaruohttasa guovllus bessejit oktiibuot 97 loddešlája.

Beađut ja unnanjiččehasat

Mallá ja Gilbbesjávrre guovllu njiččehasain oidnosepmosat leat njoammila lassin eatnatlohkosaš unnanjiččehasažat. Sáhpániid ja goddesáhpániid máddodatmolsašudda-mat 4 - 5 jagi áigodagaid mielde váikkuhit njuolga maid daid bivdi njiččehasaid ja beaiveboralottiid dihttomii ja máddodaga givrodahkii. Buriid sáhpánjagiid áigge boralottiid bessen lihkostuvvá ja heajos sáhpánjagiid áigge boralottiid čivggat jápmet nealgái. Unnanjiččehasažiid eatnatvuohta sorjá nirppi, buoidaga, riebana ja maid hui hárvenaš njála populušuvnnaid sturrodagas. Alimus jagiid maid boaimmaža, loađggu, skuolffi ja skáitti bessenbohtosat leat buoremusat. Stuorabeađuin geatki ja albbas leaba Mallá bissovaš orrut.

Goddesáhpán

Goddesáhpán lea stuoraduoddara mihtilmas unnanjiččehasaš, man eallin lea vuogáiduvvan duottarbálljážiid diliide. Dálvet goddesáhpán lea suojis buollašiin ja beađuin muohtaskálvviid vuolde. Jos biebmofuorkkát bistet, dehege jasaid sepmolat leat dárbahassii, de dat lassánit cugŋo vuolde. Máŋggaid buriid biebmojagiid ja jotkkolaš laskama čuovvumuššan goddesáhpánmáddodagat sturrot nu stuorisin, ahte eallinsadji nohká ja goddesáhpánat vulget vánddardit ohcat ođđa eallinbirrasiid. Goddesáhpánmáddodagaid maŋimus stuora loktaneapmi ja vánddardeapmi lea deaivan 1970-lohkui. Jagi 2007 goddesáhpánat laske ja lihkadišgohte, mii einnostii vánddardeami. Vaikko goddesáhpánat dihttoje dábálaš dihttonviidodagaid lulábealde, vánddardeapmi nogai ovdal go das háhppehii gárganit ovddešlágán stuoravánddardeapmi, mii livččii ollán Vuovde-Sápmái.

Smávva ciehpan lasttaid ja rissiid guovdu. Das lea jorba gorut. Dorkka ivnnis fiskes ja čáhppes ivnnit. / Šattus lea rukses gohppalágan lieđđi, mas fiskes sahkut ja oanehaš nađđa.

Mallá beaivelottit

Giehtaruohttasa gálkadoalli vehkkes duottarniittuid šattut ealihit sierranas beaiveloddešlájaid, maid nuorravuođa muttut ellet dušše dihto duottaršattuin. Ovdamearkkadihte davvesilbadielkku (Clossiana polaris) máhtu atná biebmunnis noarssa (Dryas octopetala) ja ruvdorási (Cassiope tetragona). Gilbbesjávrre guovllus leat dihtton 340 beaiveloddešlája, main guđanuppelogi šlája buot Suoma gávdnosat leat doppe.

Duottarniittuid beaiveloddešlájat atnet buorrinnis duottarmáilmmi hárve liegga muttuid ja eallima joatkahuvvamii vuogas diliid. Ijahis ija geažil beaivelottit girdet heivvolaš áiggiid ijatbeaivái. Idjabeaivelottiin máŋggat idjagirdit ja mihttárat girdet goitge easka gask`ija maŋŋel go beaivi lea johtán duoddara duohkái jávkkohahkii. Duottardivrrit leat dávjá fearggaideaset dáfus čáhppadat ja guolgát, vai dat čoakkále ja seailluhivčče beaivvi lieggasa iežaset gorudiidda nu dárkket go vejolaš. Oanehis geasi áigge beaivelottiid girdináigi lea dábálaččat suoidnemánus.

Mallá šattolašvuohta

Mallá luonddumeahci šattuid šattolašvuohta ja olu šlájat bohtet danin go Suoma diliin leat stuora allodaterohusat, Jiekŋameara lagašvuođa buktin lávttasvuođas ja báktevuođu gálkadoallivuođas, mii boahtá várremáhccasemiid ráktogeđggiin, mat mollanit álkit. Diet ráktogeađggit leat riegádan dološ mearravuođu gearddádagain, maidda fuorkásan biebmoávdnasat leat dál duottaršattuid anus.

Duottaršattuid eallindilit leat hui gáibideaddjit ja dat molsašuddet olu. Liekkasvuohta lea geassetnai vuollegaš ja šaddoáigodat báhcá oanehažžan. Dálvvi muohtagovččas suddje buollašis ja biekka goikadan váikkuhusain, muhto nuppe dáfus go muohta bistá guhká, de dat oanida šaddanáigodaga.

Marrasat

Marrasat hállánit Gilbbesjávrres sulaid 600 - 650 mettara allodahkii mearradásis. Lageš lea guovllu váldošládja, daningo beahci ii šatta Gilbesjávrre allodagas. Šattoleamos marrasat leat Mallá ja Sáná gálkadoalli filttiin, ja dat leat rohtolágánat alla sitnošattuideasetguin. Eará sajes marrasat leat guorbaseappot, ja daid gieddegearddádagas leat dakŋasat.

Duottarbálljáš

Duottarbálljážiin muorat eai šatta ja miestagatnai birzziid bárzziid. Ovttajahkásaš šlájatge eai leat go dušše namman, daningo oanehis geasi áigge siepmaniid láddán ja ihtin lea aivve liiggás eahpesihkar. Bálljáža dábálaš šattut leatnai dakŋasat ja eará šaddodábiideaset mielde vuollegis ja suhkkes šlájat, maid eatnanvuloš oasit leat bures ovdánan. Dákkárat leat eatnanvuolde moalkkardeaddji gironlasta, lieđđedaŋas ja duolbadaŋas.

Gálkadoalli alážis jasaid ja niittuid šattut gárganit earenoamážin. Fierbmegironlasta lea hearvás unna daŋaslágán sieđga, mii šaddá dušše dákkár šattolaš alážis, dego Mallá luonddumeahcis. Bákteseinniid šlájat leat báktedeadjarássi, ruonálomot ja duottarráktodealgi.

Vuollebálljáš

Vuollebálljášin gohčoduvvo avádat marrasis sulaid 950 m allodahkii. Doppe leat vel gaskkas, miesttalágán sieđggat ja sarrin. Dán bajábealde lea gaskábálljáš, masa mihtilmasat leat suoidneguolbanat ja muohtaeatnamat. Ruvdorássi lea duon avádaga váldodaŋas. Niitolágán šattut leat earenoamážit jasain, jogášguorain ja bávttiid vuolde. Vuollebálljáža niittuin leat boallorásit ja boaresgállárássi, gaskabálljáža niittuin fas ee. skážerlukti, sávzzasinut ja suorrejiekta.

Várrečohkat

Várrečohkain badjel 900 m allodagas daŋasguolbaniin ii leat olus mihkkege báhcán, dat lea ruvdorási váldegoddi. Doppe leat maid jassašattut, man šlájat leat ee. jassanoarsa ja narttit. Duottaršattuid eallineaktu lea jođánis lieđđun muottaga suddama maŋŋel. Dása dat ráhkkanit ovddit gease áigge, dehege rássedutkkonat leat válmmasin vuordime boahtte geasi.

Šaddohárvenašvuođat

Alášgožot lea riikkamet hárvenaččamus šlájaid joavkkus ja dat lea maid hárvenaš oba Skandinávias. Áidna šaddobáiki Suomas lea gávdnon Mallás. Eará Mallá šaddohárvenašvuođat leat daŋasruvsu, noarsa, duottarcammu ja arnihkka. Gilbbesjávrre guovllos leat gávdnon oktiibuot 434 suotnašattu, main 28 gávdnojit Suomas dušše doppe.