Asset Publisher

Back

Bárbmofállis buorre bessenjahki muhto goaskimis ja rievssatfállis headju, mearragoaskimis dáid gaskkas

11/23/18

Bárbmofállis buorre bessenjahki muhto goaskimis ja rievssatfállis headju, mearragoaskimis dáid gaskkas
Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid čuovvunovddasvástádusas lean goaskima ja rievssatfálli bessenboađus lea headju, bárbmofálli buorre ja davvisuopmelaš mearragoaskimiin lei gaskageardán bessenboađus.

 
Luonddubálvalusaid čuovvunovddasvástádusas lean boralottiid bessendárkkistusain lea gárvánan raporta jagi 2018 dilis.
 
Goaskima bessenboađus lei duođaid headju olles dihttonguovllus. Fuones bohtosii váikkuhii eanemus dálvvi ja giđa heajos biebmodilli. Ássojuvvon reviirat gávnnahuvvojedje 368. Lihkostuvvan bessemat ledje 92, main ledje 108 čivgga, mat ledje rieggáid bidjama agis.
 
Goaskima leavvanviidodat lea ain čielgasit davvi, sulaid 90 proseantta dovdojuvvon reviirrain leat boazodoalloguovllus ja sulaid 80 proseantta reviirrain Lappi eanagottis. Bessen goaskinnáli sturrodat lea 330-464 pára. Jagi áigge gávdne vihtta ođđa goaskinreviira. Boares reviirrain gávdne buohkanassii 29 ođđa molssabeasi.


 Goaskimabesse. Govva: Petteri Polojärvi/MH.
 
Bárbmofálli bessenboađus lei buorre  ja rieggáid bidjan agis lean čivggat gávnnahuvvojedje 325. Goike ja liegga miesse-geassemánnu veahkehii bessemiid lihkostuvvama. Ássojuvvon reviirrat ledje  179, ja dain 132 reviirras bessen lihkostuvai. Rieggáid bidjan agis lean čivggat ledje 325.
 
Bárbmofálli leavvanviidodatguovlu gokčá Lappi ja Davvebađaeatnama. Dán lassin ovttaskas reviirrat leat maiddái Kainuus, Gaskabađaeatnamis ja Davvi-Gárjilis. Bessejuvvon bárbmofálliid mearri lea 275-323 pára. Jagi áigge gávdne 15 ođđa bárbmofállereviirra, ja dat buot gávdnojedje boares leavvanviidodatguovllus. 
 
Davvi-Suoma mearragoaskimiid bessenboađus lea gaskageardán. Ássojuvvon reviirrat ledje 97, main lihkostuvvan bessemat ledje 53. Čivggat rieggáid bidjama agis gávnnahuvvojedje 72. Davvi-Suomas bessen mearragoaskinnáli sturrodat lea 112-125 pára. Jagi áigge gávdne njeallje ođđa mearragoaskinreviirra. Davvi-Suoma mearragoaskimat levvet ođđa guovlluide ja ođđa reviirrat sáhttet gávdnot gos beare eaige dušše stuorra čázádagaid lahkasiin.
 
Rievssatfálliid bessenboađus lei headju. Dárkkistusain gávnnahedje 13 ássojuvvon reviirra ja njeallje lihkostuvvan bessema, main čiežas ledje čivggat. Maŋŋelis čakčat bođii dihtui áican ovtta girdinčivggas, nuba jáhkkimis muhtun dovdameahttun báikkis leamašan čivgabeassi. Rievssahiid unna mearri lea váldosivva heajos bessenbohtosii. Bessen náli sturrodat lea 16-27 pára.
 
Beassedárkkisteamit helikopteriin ja eaktodáhtolaš fámuiguin
Dovdojuvvon goaskima reviirrain dárkkistedje 93 %, mearragoaskimis 91 %, bárbmofálli 81 % ja rievssatfálli 80 %. Beassedárkkistemiide oassálaste 32 eaktodáhtolaš riekkisteaddji, ja eará lottiide laktásan dieđuid ožžo lassin sulaid 30 loddeberošteaddjis dahje eará luonddus johttiin.
 
Meahciráđđehus dárkkistii ain stuorát oasi helikoptera ávkkástallamiin. Helikopteriin dárkkistedje badjel 700 goaskima, mearragoaskima, rievssatfálli ja bárbmofálli beasi Gaska- ja Davvi-Lappis. Goaskimiid bessenbohtosa ávkkástallet boazodoalu reviiravullošaš boraloddebuhtadusaid meroštallamii.
 
Lassidieđut