Mâiʹd Väccrest vuäitt tuejjeed?
Jååʹtted luâđast vääʹʒʒeeʹl
Väʹččer põõstvuuʹd oʹdinakai peälkkum pääʹljes, Piilola pääʹljes, õhttad Väʹččer poostvuuʹd da Taar peäʹl Pâʹjj-Paččjooǥǥ meermieʹcc. Väʹččer tâʹvvraai räjja puätt kuuitâǥ Kirakkajääuʹrest Pakanajooǥǥ ǩiõmppu 14 ǩm kokksaž peälkkum peelktõk.
Meällad da suukkâd
Aanarjäuʹrr suäpp puârast miâllmõʹšše, håʹt-i tõn jõnn jõõrŋ da ǩeäʹdǧǧreedd õõlǥte jooʹttjest šiõǥǥ silttõõzzid jõnn čaaʹʒʒi âʹlnn vaareeʹl jååttmõõžžâst.
Poorjsted da jååʹtted motorvõnnsin
Aanarjääuʹrest motorvõnnsinjooʹtti vuäitt ǩiiččeed mõõneeʹst mooččâs kueʹstlmid. Aanarjääuʹrest jååttmõš lij aanarniiʹǩǩi tääuʹjmõš ǩieʹssääiʹj hääʹsǩõõttmõš da tuâjj. Čuõšk jiâ leäkku ǩeʹhssen peiʹvv’vaʹlddja, ij-ǥa sueʹlnn viiǥǥ mueʹrjjšââdd da kueʹllšeellmõʹšše suåppâmnallšem kuʹvvi lie doohhti.
Väʹččer vuuʹd jaauʹri âʹlnn jooʹttjid ouʹdde suejjsââi Pisternjaarǥ da Čueʹlsvuõn meäʹccǩeâmp. Jååttmõõžž hiâlpeem võõnâsmuâtkõõǥǥid käunn Riʹmnnj-njaarǥâst da Čueʹlsmueʹtǩest, da Kuuva kanava lij vueiʹnnemärvvsaž.
Čuõiggâd meäʹccjânnmest
Väʹččer poostaijânnam oudd õhttu jooʹttja jiiʹjjesnallšem tobddmõõžžid. Vaalmâš čuõiggâmlaađ jie leäkku, leâša meäʹccǩeâmpaid da vuåkrrǩeâmpaid tuärjjõõđeeʹl čuõiggmõš Väʹččrest oʹnnast.
Kueʹllšeeʹlled
Poostaijânnmest lie jiânnai jääuʹr, jooǥǥ, luhtti, vuõʹppi da čårrjääura kueʹllšiiʹllja, kååʹtt ij pââl jååʹtted poostaijânnam rääuhast da juâmasvuõđâst. Poostaijânnam lubblin da jaauʹrin vuäitt šeeʹlled kueʹl määustää vuäggeeʹl da tälvva kaʹlddjest vuäggeeʹl di låʹnsteeʹl kuâllõshåiddmääus (eraluvat.fi, lääddas) še vuõggin, meädda looǥǥeeʹl JJP-kõõskõõzz spesialkueʹllšeeʹllemjaauʹrin (kalastusrajoitus.fi, lääddas). Meäʹcchalltõõzz kueʹllšeeʹllemlååʹpp âânn seʹst šuurab vuõiggâdvuõđ da oudd lååʹv kueʹllšeeʹlled še õuʹddel peäggtum spesialkueʹllšeeʹllemjaauʹrin da kolggi čaaʹʒʒin lååʹppmääinai meâldlânji. Aanarjäurra, määŋkid vuõggid õhttna õõʹnni vuäggjid lij tarjjeemnalla jeärab kueʹllšeeʹllemlååʹpp.
Enontekiö, Aanar leʹbe Uccjooǥǥ kooʹddin põõššinalla jälsteei oummuin, kook šiʹlle kueʹl ämmattlânji, dommtarbbân leʹbe luâđjieʹllemvueʹǩǩen, lij seârvvna vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad määusteʹmes lååʹv kueʹllšeeʹllem diõtt riikk čaaʹʒʒid õuʹddel peäggtum kooʹddin.
Vuäggmõʹšše da kaʹlddjest vuäggmõʹšše ij taarbâž leeʹd kueʹllšeeʹllemlååʹpp, leša jeeʹres kueʹllšeellmõʹšše 18 - 69 âkksain âlgg mäʹhssed kuâllõshåiddmääus.
Lââʹssteâđaid vuäǯǯ Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâđkõõskõs Siidast (lääddas) leʹbe Meäʹcchalltõõzz Âʹvvel kääzzkõspääiʹǩest (lääddas).
Gyrodactylus salaris-luõssparasiitt iʹlla veâl leävvnam mij ärvvsaž Jiõŋŋmieʹrre kolggi jooǥǥid.
Mieʹcsted
Väʹččer poostaivoudda kaaupšet suutki mieʹldd rääʹjtum mieʹrr uʹccšiill-lååʹvid, kooivuim åuggpäiʹǩǩkåʹddneʹǩ vuäitt še mieʹcsted mieʹcstemaaiʹji äiʹǧǧen reeppaid, njuäʹmmlid, uʹccnääuʹdid da čääʹcclooʹddid. Poostvuuʹd ij vueiʹt takai raʹhttivuõđ diõtt kåččad šiil’äiʹtten, ǥu tuõddârlõsttmääiǥaž lij poorrâm uʹrvvressen reeppai jieʹllempirrõõzz. Vuuʹdest kuuitâǥ käunn’je veâl šilli siâssâm vuuʹdid: Aanarjääuʹr tâʹvvreedd jieʹǧǧin da tõi kuâŋŋsin vuäitt alggčõõučâst kaunnâd čuõnnjuid da jeeʹres čääʹcclooʹddid di mâŋŋa čâhčča reeppaid še. Väʹččer tuõddârõllaz reuʹnnvuuʹd di sueʹǩǩrååʹđ kook lie šeäšttjõõvvâm ouʹdde eža šiõǥǥ reppvââʹllj mieʹcsteeja, kååʹtt haaʹlad jååʹtted poostaijânnam rääuhast.
Mieʹcstummšin lij jõnn miârktõs pääiklaž aazzjid virksmõõvvâm diõtt da šilljest rajjum veär poʹhtte veärrpårdda ođđ smääkkaid tââʹv poorrâmpooʹrdid. Väʹččer vuuʹdest pääiklaž mieʹcsteeʹji vääžnmõõzz šilli lie čuhččlåʹdd da sõrvv. Šeeʹlet-ba vuuʹdest kuäʹss-ne kuõbǯ še.
Enontekiö, Aanar leʹbe Uccjooǥǥ kooʹddin põõššinalla jälsteeʹjin lij šeeʹllemvuõiggâdvuõtt dommkååʹdd riikk jânnmin.
