Govva: Satu Airola/Saamelaismuseo Siida.

Njaali pieʹsstaʹrǩstummšin jie leämmaž ââʹlj teimma 

Njaall lij Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi vaʹstteemvuâlaž šlaajj. Meäʹcchalltõs õhttsažtuâjjkueiʹmeezvuiʹm tuejjad juõʹǩǩ eeʹjj njaallpieʹzzi taʹrǩstummšid njaallvueʹjj čiõlǥtem diõtt. Teimma jie käunnʼjam ni vooʹps njaallââʹlj. Mââimõs ââʹlj lie nuʹtt kuõiʹtlo eeʹjj tueʹǩǩen.


Eeʹjj 2018 tälvva da ǩeässa jieʹlleš 357 vuâra taʹrǩsteʹmmen 247 tiõttum njaallpieʹssed. Jeänõõǥǥâst vuõiʹnne ođđeeʹjj-täʹlvvmannu äiʹǧǧen õõut njaal ââʹnnem pieʹzz. Lopptääʹlvest da ǩeässa pieʹss ij leämmaž teänab õnnum.

Tän lââʹssen njaall lij vuõinnum Jeänõõǥǥâst da Uccjooǥǥâst määŋg vuâra di ǩieʹjj lie še vuõinnum, leša lij pannaainâs lie-a tõk njaallǩieʹjj.

Njaali poortummuš. Kartt: Aimo Leppäkangas.

Säʹppleejai da kåʹddsäʹppleejai meäʹr leʹjje occka, da še rieʹmj leʹbe njaalin ǩeâštʼteei leʹjje tuõddrin jiânnai ooʹccab ko eeʹjjest  2017.  Pieʹzzin jälstam leʹbe liikkääm rieʹmjid ǩeeʹrjte pââjas puk veezz 34 jeeʹres pieʹzzest, lââʹssen käʹhccen pieʹzzest leʹjje miârk pieʹzz kuäivvmõõžžâst leša tõt ij seʹlvvnam mii jieʹllʼjid toʹben leäi kuäivvam.

Meäʹcchalltõõzz njaallrekiʹsttrest lie 334 njaall-/rieʹmjjpieʹssed , koin pâʹjjel 100 pieʹssed lie nuʹtt kââmtam, što tõid jeäʹt taʹrǩstuku juõʹǩǩ eeʹjj.  Ǩiõttmaddi vuuʹdest taʹrǩstummšid vuässõʹtte Meäʹcchalltõõzz lââʹssen Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz tuâjjla da jiõččtäättlaž oummu.

 

Õhttsažtuâjj Ruõccjânnmin da Taarrjânnmin 


Eeʹjj 2017 aalǥâst jåʹttji Lääʹddjânnam, Ruõccjânnam da Taarrjânnam õhttsaž koolmekksaž EU
Teäggtem Interreg Nord ”FELLES FELLREV NORD”-haʹŋǩǩõs njaal suõjjlem ooudummša. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddkoordinaattor lij Ruõccjânnmest Norrbotten läänhalltõs da Lääʹddjânnmest mieʹldd lij Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõs. 

Haʹŋǩǩõõzz tääʹrǩmõs täävtõõzz lie Fennoscandia njaallvueʹjj raavummuš, õhttsaž 
tuåimmjemnaaʹli ooudummuš njaallvueʹjj vuåppma da suõjjlummša di teâđtummuš njaal miârktõõzzâst tuõddârluâđ vueʹjj indikaattoren.

Eeʹjj 2018 haʹŋǩǩõõzz tuâjjan lie jm. rieʹmji meäccjummuš, njaali poortummuš da viõusben 
vuåppmõš. Poortummšest mieʹldd lij še WWF. Haʹŋǩǩõõzz mieʹldd še vuõssmõs WWF škooultem jiõččtäättlaž oummu vuässõʹtte njaallpieʹzzi vuåppmõʹšše. 


Lââʹssteâđ 

  • Pâʹjjtaʹrǩsteei Tuomo Ollila, telʹfon 0400 241448, neʹttpååʹšt tuomo.ollila(at)metsa.fi
  • http://www.fellesfjellrev.se (www.fellesfjellrev.se)

 

 

Taarrjânnam, Ruõššjânnam da läʹddjânnam õhttsaž Pasvik - Aanar raajj prääzkji 10-ekksaž šõddâmpeeiʹves

Pasvik - Aanar raajjmeäʹcc lij kuuđâst luâđsuõjjeemvuuʹdest nårrji õhttsaž vuʹvdd, koʹst suõjjeet taarrla, ruõššla da läʹddla luâđ. Raajjmieʹcc prääzkješ godovai Pasvik - Aanar õhttsažtuâj oʹhjjeemjoukksååbbar poodd Nikkelist, Ruõššjânnmest påʹrǧǧmannu mââimõs neäʹttlest. Tän naʹzvanšõddâmpeiʹvven õʹnneš mainnsid, ǩiʹččeš snimldõõǥǥid tän räjja õhttsaž eeʹjjin, njäʹljstõõlteš da kaʹǧǧeš cieʹrǩ 10 –ekksõʹžže. Jijjes joukk, õhttsažtuâjjtaaurõõžž da čõõnõsjoouk sarnnu raajjmeäʹccõhttsažtuâjem saanivuiʹm heeđâlmlaž, oʹnstum da aktiivlaž – nuʹtt tõt âlgg leeʹd!
 
Taʹnni lij Pasvik - Aanar õhttsažtuâjast ǩirggnum tuejjeed määŋgnallšem. Ǩeâđđa da loppǩieʹzzest Paaččjooǥǥ čääʹcclååʹdd liâ laʹsǩǩuum, da kolmm jânnmest lij jottum låʹddreeisain. Veâullai snimldõkčuäjtõõzz  tuejjummuš raajjmeäʹcc luâtt- da kulttuuräärvin lij loppvuõiggsest. Da tän eeʹjj looppâst valmštââvv še tuåimmjemplaan puõʹtti lååj eeʹǩǩed väʹrdd: tuåimmjemplaan lij huõmstum briljantt tuâjjkäuʹnnen õ´hjjeed meeraikõskksa luâđsuõjjeemõhttsažtuâj õhttsaž täävtõõzzivuiʹm.
 
Pasvik zapovednik
 
Õhtt šuurmõs pueʹtti eeʹjj tuâjin lij Taarrjânnmest, Ruõššjânnmest da Lääʹddjânnmest õhttna tuejjeem kueʹbǯǯtuʹtǩǩummuš. Kaamprid lij tuʹtǩǩuum õõutin da seämma meʹtoodin juʹn eeʹjjin 2007, 2011 da 2015. Ǩeässa 2019 norškuäʹtte kueʹbǯi sõhssâm kooskaid da kueʹbǯ põõšk analyys diõtt geeʹnlabratoriast, da vuåǯǯum puåđõõzz tiuddee teâđ Pasvik - Peäccam - Aanar vuuʹd  kueʹbǯǯkääddast vuâđđ tääʹzzest! Lââʹssen Pasvik - Aanar õhttsažtuâjast altteed haʹŋǩǩõõzzid Euroop Union räʹjjlažprogramm ENI teäggtõõzzin. Oolǥbeällsaž teäggtõõzz tuärjin õhttsažtuâjast vuäitt viikkâd jõnn aaʹššid: ouddmiârkkân Paaččjoʹǩǩe Ruõšš beäʹlnn luõʹšti vuäʹlǧǧjooǥǥid tuejjeed mååusat seämmanallšem, Pasvik zapovedniik luâttkõõskõõʹzze raajjâd põõšši čuäjtõs da Pâʹjj-Paaʹččjoogg meermeäʹcc vuäǯǯ ođđ vuäʹpstõstaaul da jååʹttempääiʹǩ.
Pasvik - Aanar raajjmeäcca kuulli luâđsuejjeemvuuʹdi vaaldšeei – Finnmaark läänhalltõõzz, Pâʹjj-Paaččjooǥǥ meermeäʹccvaaldšem, Pasvik zapovedniik da Meäʹcchalltõõzz – kõskksaž meeraikõskksaž õhttsažtuâjj lij sertifioidjum, EUROPARC Transboundary Park prograammâst. Vueʹǩǩeš õhttsažtuâj miârkkân lij vitt eeʹjj kuʹǩǩ viõǥǥâst åårrai seʹrtifikaatt.
 
Lââʹssteâđ