Gohtte birrasa seastimiin

Bargga ná!

  • Gohtte dealttástallamii čujuhuvvon báikkiin. Jos dakkárat eai leat, de vállje milloseappot ovdalaš anus leamaš gohttenbáikki go aivve ođđasa.

  • Garvve jeagelguolbaniid ja eará eatnamiid, mat gurbet herkket.
  • Váldde vuhtii, ahte seamma dealttástallanbáikkis sáhttet leat eará idjadeaddjit, geat háliidit návddašit luonddu ráfis muosehuvakeahttá.
  • Ale basa lihtiid njuolga čázádagas. Valdde bassančázi lihttái ja basa das boradanneavvuid. Njoara adnon bassačázi eatnamii dárbbahassii guhkás čázádagas. Vealtte lihttebassánávdnasa atnima.
  • Persovnnalaš hygieniija divššus vikka bargat nu, ahte biras noađuhuvvo nu unnán go vejolaš. Sáhtát eastit sáibbu ja vuoktabassanávdnasa golgama čázádahkii, go válddát bassančázi lihttái ja basadat goike eatnamis. Njoara bassančázi eatnamii.
  • Geavat dealttástallanbáikki hivssega, rokka unna rássegoivvožiin hivssetbázahusaide rokki báikái, mii lea dárbbahassii guhkkin eret čáziin, ádjagiin, bálgáin ja gohttenbáikkiin.
  • Oba leairajoavkku dárbbuide gánnáha goaivut oktasaš rokki. Govčča bázahusaid nu ahte loktet eanangearddi ruovttoluotta sadjásis.
  • Geavat hivssetbáhpira seastevaččat dehe geavat luonddu iežas hivssetbáhpira dehege sepmoliid dehe lasttaid.
  • Ane prinsihppan, ahte du gohtten ii vuhtto. Čorge danin álohii buot luottaid ovdal go vuolggát gohttensajis.

Manne?

Gohttejeaddjit ádjánit dábálaččat seamma báikkis oalle guhká ja danin šattolašvuohta ja eanavuođđu sáhttiba gollat. Báiki sáhttá maid ribahuvvat ja gohttensajiid ránnát sáhttet muosehuvvat.

Gohttenlihtiid bassan ja iežas basadeapmi sáhttiba lasihit čáziid šaddagoahtima liiggás ja dakko bakte lasihit mirkkolašalitdáraid lieđđuma. Jos alitdárat vuhttojit, ii čázi sáhte atnit málesteapmái iige vuodjamii.

Gohttenbáikki birrasa hávskivuođa sáhttá heađuštit ovddit gohttejeaddjiid hejot gokčojuvvon baikkat ja hivssetbábir. Dat sáhttet leat juobe vahátlaččat olbmo dearvvašvuhtii.

Loga lasi suomagielat siidduin.