Álbmotmehciin olahusealaskas jahki – koronapandemiija nanosmahtii guhká joatkašuvvan treandda vánddardeami bivnnutvuođas

Meahciráđđehusa dikšon buot stáhta suodjalanguovlluid ja áššehasbálvalanbáikkiid oppalašgalledanmearri jagi 2020 lei 9,2 miljon galledeami. Dás álbmotmehciid galledeaddjimearri lei measta 4 miljon. Buot meahccečuozáhagaid galledanmearri lassánii ovddit jagis 17 %, ja álbmotmehciid 23 %. Luonddus áhpásmuvvan ja ruovtturiikka turisma ledje garrasit lassáneamen koronapandemiija áigge. Koronapandemiija ii goittotge leat okta sivva luonddus áhpásmuvvama lassáneapmái.

Meahciráđđehus lea čuvvon galledeaddjitreandda jagi 2001 rájes. Koronapandemiija jođálmahtii dain máŋggaid, muhto ii dagahan daid. Ovdamearkan vuosttasháve vánddardeaddjiid ja luonddus máŋgga láhkai návddašan áššehasjoavkkuid, dego meahccesihkkelastiid ja nuoraid mearri leat lassánan. Mánáiguin vánddardeaddjiid mearri lea lassánan, ja luonddus idjadit ain dávjjibut. Maiddái árbevirolaččat boaittobeale dahje ráfálaš čuozáhagaid bivnnutvuohta lea lassánan. Oktasaš galledeaddjiide lea luondduráfi ohcan ja čáppa luonddu návddašeapmi.

Luonddučuozáhagaid bálvalanráhkadusaid buorideapmi ja ovddideapmi Meahciráđđehusa Luonddubálvalusaid lasseruhtadeami dagai vejolažžan dan, ahte álbmotmehciide ja luonddučuozáhagaide sáhtte jagi 2020 vuostáiváldit čielgasit lassánan galledeaddjimeriid.

– Min investeremat luonddus loaktimii buktet bohtosiid. Leat lasihan ruhtadeami luonddučuozáhagaid bálvalanráhkadusaid buorideapmái, masa duođaid leige dárbu. Buorit vánddardanráhkadusat geasuhit lundui ja suddjejit dan gollamis. Mannan jagi luonddus áhpásmuvvama ávkkit ain badjánedje, go suopmelaččat gávdne luonddu ođđa movttain. Lean ilus, go duđavašvuohta min álbmotmehciide ja eará áhpásmahttinčuozáhagaide bisui seamma badjin. Jagi 2020 dat lei 4,4 skálas 1-5, dadjá biras- ja dálkkádatministtar Krista Mikkonen.

Galledeaddjimeriid einnostit bissut allagin koronapandemiija maŋŋáge, go daid lassáneapmi lea guhkes ovddideapmi boađus. Go pandemiija ložže, maiddái olgoriikka galledeaddjit máhccet. Maiddái stáhta vánddardanguovlluid galledeaddjimearit lassánedje čielgasit ovddit jagis, sulaid 16 % ja leat ná oktiibuot 300 000. Maiddái Mearačoddaga suologuovllu máilmmiárbeguovllu galledeaddjimeriin lei stuorra lassáneapmi: galledemiid mearri lassánii jagi 2020 Meahciráđđehusa dikšon guovlluin 18 proseantta, 95 000 galledeapmái.

– Birasministeriijas ja eana- ja meahccedoalloministeriijas ožžojuvvon geardelunddot investerenruhtadeami lassin Meahciráđđehus lUonddubálvalusain lei jagi 2020 anus 7,5 miljon euro dássebajádus luonddusuodjalanfierpmádaga dikšumii, ja dán jagi duot dássebajádus lea 9,5 miljon euro. Dássebajádusa joatkašuvvan boahttevaš jagiid lea vealtameahttun, vai sáhttit bissovaččat ovddit meahccebálvalusaid nu, ahte dat dávistit dárbbu, dorjot lundui mieigan mátkkošteami, ovddidit luondduárvvuid dorvvasteami bivnnuheamosge čuozáhagain ja sihkkarastet ovttaveardásašvuođa ja áššehasdorvvolašvuođa, dadjá luonddubálvalushoavda Timo Tanninen.

Galledeaddjiid ruhtageavaheamis stuorra nuppástusat – báikkálašekonomiijaváikkuhusaid eai rehkenastte

Pandemiija váikkuhii dasa, mo suodjalanguovlluid áššehasat geavahedje ruđa turismafitnodagain. Ovdamearkan prográmmabálvalusfitnodatdoalliid dilli lea eanaš hui váttis, go olgoriikalaš galledeaddjit váilo. Maiddái hotealla- ja restoráŋŋasuorgi gillá. Dan sadjái bartaidjadanbálvalusaid fállán fitnodagain lei máŋgasis olahusjahki, ja ovdamearkan luonddučuozáhagaid lagašguovllu borramušgávppit ja boaldámušaid juohkinčuoggát ožžo olu ođđa áššehasaid.

Čuozáhagaid guovdu lean báikkálašekonomalaš váikkuhusaid, maid vuođđun leat dieđut suodjalanguovlluid galledeaddjiid ruhtageavaheamis, eai rehkenastán jahkái 2020 ovddit jagiide spiehkastettiin. Báikkálašekonomalaš váikkuhusaid rehkenastimii dárbbašit lundui stellejuvvon galledeaddjirehkenastirusttegiin ožžojuvvon galledeaddjidieđut muhto maiddái galledeaddjiid ruhtageavahandieđut, maid oažžut galledeaddjidutkamušain. Koronapandemiija esttii dáid ollašuhttima guovtti čuozáhaga vuhtii válddekeahttá, go galledeaddjidutkamušaid materiálačoaggin ollašuhtto luonddus galledeaddjiid jearahallamiiguin.

Go galledeaddjimearit leat lassánan olu, riikkaviidosaš dásis maiddái báikkálašekonomalaš váikkuhusat leat jáhkkimis lassánan, muhtun guovlluin oalle oluge.

Luondduguovddážat belohahkii gitta – áššehasrávvemii dárbu

Luondduguovddážiid ja eará áššehasbálvalanbáikkiid galledeaddjimearit njidje oppalašvuođastis 23 % (890 000 galledeami) dan dihtii, ahte dat ledje pandemiija geažil gitta 16.3.-31.5. ja oanehaš áiggiid báikkuid maiddái čakčat. Jearran njiejai eandalii luondduguovddážiin, main gidden deaivvai fuopmášahtti sesoŋŋa áigge.

Vánddardanrávvemii lea goittotge leamašan garra jearran, ja daid guovlluin sosiála suvdilisvuohta leamašan garra noađi vuolde. Meahciráđđehus lasihiige áššehasaid rávvema luonddus, ja dan ovdáneami háliidit joatkit. Maiddái luonddus lihkadeaddjiid bálvalan neahttabálvalusain lei garra lassáneapmi: Veardidettiin ovddit jahkái Luontoon.fi-bálvalusa ovttaskas geavaheaddjiid mearri lassánii 49 % ja lei 3,2 miljon ovttaskas galledeaddji. Retkikartta.fi-bálvalusa galledeamit bealistis lassánedje 44 % buohkanassii 3,8, miljon galledeapmái.

Lassedieđut