Ođđasat

Duodji ja dáidagat oassin Siidda čájáhusas

Sámemusea ja Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida lea fas rabas galledeaddjiide stuorra nuppástusbargguid maŋŋá. Siidda čájáhusas ovttastuvvet boares oahpes vuogi mielde Sámemusea kultursisdoalut ja Luondduguovddáža luonddufáttát oktan oktasaš čájáhussan. Ođđa čájáhusa namma ”Enâmeh láá mii párnááh – Dát eatnamat leat min bártnit” boahtá anáraš Matti Morottajan čállán divttas. 

Áibbas ođđa muitalanvuogi čájáhusas ovddasta dáiddáriid oassálastin sisdoalu buvttadeapmái. Sámekultuvrra ovdan buktimis vuolggasadjin lea vássán áiggi mielde orrun otná beaivvis. nuba kulturhistorjjá ja árbedieđu sáhkii lea laktojuvvon nannosit dálásápmelaš dáiddáriid ja duojáriid dahje sámeduojáriid čehppodat, Maiddái luondduoasis leat ávkkástallan luonddudáidaga ovdanbuktinfámu.

Čájáhusa dáiddalaš jođiheaddjin lea doaibman Outi Pieski, geas leat maiddái sierra duojit doarjumin čájáhusa muitalusa. Duodji Eana njuorgu ivnniid gávvasa čájáhussále ala. Dat lea duottarsilueahtaid ráidu, mii lea ivdnejuvvon gávtti silkki riessamiiguin. Duojis máttaretniid ivnnit dahket suddjejeaddji gáva čájáhussále deaivvadanbáikki ala. 

Marja Helanderin ja Mauri Lähdesmäki váldosáles lean liekkus Áiggit videoinstallašuvdna bajida ovdan sámekultuvrra eallinfámu ja máŋggalágašvuođa. Duoji guoddi temán doaibman gákti bukto ovdan ealli kulturoassin eaiggádiiddis bokte. 

Jouni S. Laiti duojit Sámi hárábaston vuovdi ja Rástegáisá: áldduid várjaleaddji váldet beali servodatlaš ságastallamii eanageavaheami jearaldagaide Sámis. Čájáhusas leat earáge dáiddalaš ovdan buktimat, dego Elle Valkeapää vuoddagiin hábmejuvvon vitriinna dahje Lada Suomenrinne ja Essi Ranttila gráfalaš gárvi. Sánálaš ja jienalaš máilmmi leamašan dahkamin Pekka Aikio lassin Wimme, Ingá-Maret Gaup-Juuso ja Niillas Holmberg.

Lávu musihkkaloaiddasteapmi speadjalastá vássán sohkabuolvvaid dovdduid. Videos oidnon Heidi Gauriloff, Hildá Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc) ja Ailu Valle. Video lea govven ja musihkkáriiguin bagadallan Ville-Riiko Fofonoff.

Pauliina Feodoroff jođihan Mäʹhtt suåvâd leʹčči (Mo soabat livččii) -fidnu muitala das, mo váldokultuvrra dahkan birasvahágiid sáhttá divvut árbedieđuin ja mo sápmelaš vieruiduvvan vuoigatvuođa sáhttá ávkkástallat eanageavaheami plánemii. Ná dahkat ođđalágan, oassálasti ovttasdoaimma virgeoapmahaččaiguin, dutkiiguin ja sámiiguin.

Luondduoasis Anni Rapinoja Ruijapää’ljes (Finnmárkkubálggis)-duodji lea luonddumateriálain dahkkon dáiddaduodji. Dat lea vuojuhuvvon fielloráhkadusaide nu, ahte guossit sáhttet vázzit lása alde ja guorahallat duoji ovdan buktán eanagearddi šattuid. 

Kaija Kiuru Čihkosiin-duodji lea čájáhusas oassin boares vuovddi ja dan doaibma lea muitalit boares vuovddi luonddu. Duoji materiálat leat ruobbebeahci, soagi ja beazi báhkit ja devdojuvvon lottit. Buot duoji materiálat leat ođđasit ávkkástallon luonddumateriálat. Lottit leat Siidda ovddit čájáhusas.

Kiuru Čihkosiin-duoji oabbáduodji, Biekkaid beassemuorra, lea oidnosis Meahciráđđehusa áššehasbálvalusas Siidda vuollefeaskáris. Dan materiálan leat ávkkástallan beazi ruohttasiid ja ovssiid. Ruŋgun lea ovddit čájáhusa bonjis soarvi.

Dálkkádathistorjjá rahpan vitriinna duogášgovvan lea Tom Björklund digitála málen mammuhttasidnoábis. Váldočájáhussále birra lean stuorragovaid govvejeaddjit leat Pasi Nivasalo, Martti Rikkonen ja Pertti Turunen.

Kulturfáttá videobuvttademiid Siidda čájáhussii leat dahkan Ville-Riiko Fofonoff, Kevin Francett ja Aslak Paltto. Luonddufáttá videobuvttademiid Siidda čájáhussii leat dahkan Riku Karjalainen, Rayann Elzein ja Jorma Hevonkoski.

Siidda váldočájáhusa kulturoasi ođasteami ruhtadit Kone Foanda (Koneen säätiö), Suoma kulturruhtarádju/Museovisio, Wihuri ruhtarádju, Interreg Nord, Giellagas-instituhtta, Lappi universiteahtta, Lappi Lihttu ja oahpahus- ja kulturministeriija. Siidda váldočájáhusa luondduoasi ođasmahttimii Meahciráđđehus oaččui ruhtadeami stáhta lassebušeahtas.

Lassedieđut

Siida lea Anáris ja doppe doibmet Sámemusea ja Davvi-Sámi Luondduguovddáš Siida ja Restoráŋŋa Sarrit. Sámemusea Siidda doaimmas vástida Sámemuseafoanda. Davvi-Sámi luondduguovddáš Siida gullá Meahciráđđehusa riikkaviidosaš luondduguovddášfierpmádahkii.

Jagi 1988 rahppojuvvon Siida-ráhkadus viiddiduvvo ja vuođđodivoduvvo. Viiddidanosiide bohtet Sámemusea čoakkáldatlanjat ja restoráŋŋa. Sámemusea ja luondduguovddáža oktasaš vuođđočájáhus ođasmahtto. Bálvalat oppa ođasteami áigge. Viiddiduvvon ja vuođđodivvojuvvon Siida ja ođđa čájáhus rahppojuvvo geassemánus 2022.