Ođđasat

Galledeaddjimearit sturro garrasit Lappi álbmotmehciin - 1,76 miljon jahkásaš galledeami

Lappi álbmotmehciin gallededje 1,76 miljon háve jagi 2021. Galledeaddjimearit sturro 20 % ovddit jagi ektui, mii oaivvilda badjel 287 000 galledeami eanet. Geasseáigge galledeaddjimearit manne dálveáigge galledeaddjimeriid badjel čielgasit. Garra lassáneami bukte ruovtturiikka turisttat, mat oidnojit eandalii geassemánotbajiid loguin.


Bivnnuheamos álbmotmeahccin bisui Bállás–Ylläsduoddara álbmotmeahcci, gos gallededje measta 700 000 háve. Lassáneapmi ovddit jagi ektui lei 24 %, mii vástida 136 000 ovttaskas galledeami. Geassevánddardanbáikin eanemus beaggán Leammi álbmotmeahccin galledeaddjimearit fas sturro gorálaččat eanemus, 36 %, ja olle badjel 30 000 galledeapmái.

Urho Kekkonen álbmotmeahci galledeaddjimearit olle árvvohis lassánemiin ođđa 446 000 galledeami olahusloguide. Goalmmádin eanemus galledeamit ledje Pyhä–Luostos badjel 232 000 galledemiin. Riisitunturi álbmotmeahci galledeaddjimearri jotkkii garra lassáneami 34 % hárčemiin ja Perämeri álbmotmeahci galledeaddjimearri lassánii 26 % jagi 2020 ektui.

Lassáneami duohken leat ee. garrasit lassánan ruovttueatnama turisma, gáiddusbarggu bargan álbmotmehciid lahkasiin lean luopmovisttiin ja álbmotmehciid olahuslaš bivnnuhisvuohta maiddái geassečuozáhahkan. Buot álbmotmehciin geasseáigge (miesse-golggotmánu) galledeaddjimearit manne čielgasit dálveáigge galledeaddjimeriid badjel. Geasseáigge lassáneapmi buori Lappi eanagotti dili birrajagi turismma ovddideamis.

Lappi álbmotmehciin leat vássán guovtti jagi áigge investeren mearkkašahtti láhkai vánddardanbálvalusaide ráđđehusa mieđihan boahttevuođainvesteren- ja sierraruhtademiiguin. Turismaguovddážiid lagasmáđijaid ja bivnnuhis galledanbáikkiid, dego Pyhä–Luosto álbmotmeahci Isokuru ja Ukko-Luosto ala dolvon ráhpat, leat nanosmahttojuvvon johtima dáfus álkin. Maiddái meahccesihkkelastima bivnnuhisvuođa stuorrun oidno geasseáiggi galledeaddjimeriin.

”Fiinnis, ahte olbmot leat gávdnan luonddu! Vaikke galledeaddjimearit leat lassánan hui olu, leat dássážii bastán vástidit daid buktán hástalusaide. Máđijaid nanosmahttin lea luonddu suvdilisvuođa dáfus dehálaš ja dan galgá joatkit, dego maiddái bázahus-, hivsset- ja boaldinmuorrafuolahusa ovddideami”, muitala Lappi guovlluhoavda Pirjo Seurujärvi.

Lassedieđut

Meahciráđđehus lea stáhta fidnolágádus, man divššu vuolde lea goalmmátoassi Suoma eana- ja čáhceguovlluin. Meahciráđđehusa mihttomearri lea luonddu árvvu ja oktasaš opmodaga vásttolaš ovddideapmi sohkabuolvvaid badjel. 1200 Meahciráđđehusa bargi sierra guovlluin Suomas vástidit guovlluid suvdilis ávkkástallamis, dikšumis ja suodjaleamis – sierra dárbbuid ja vuordámušaid oktii heivehemiin.

Meahciráđđehusa Luonddubálvalusat fállá suvdilis vuogi návddašit Suoma čábbámus luonddus. Suodjalat árvvoleamos luonddu ja vástomet vuolde leat riikamet álbmotmeahcit, luonddumeahcit ja earát stáhta suodjalanguovllut, davvi meahcceguovllut ja máŋggat fuopmášahtti historjáčuozáhagat.