Urho Kekkonen-álbmotmeahccái Rautulampii huksejuvvojit ođđa stobut árbevieruid gudnejahttima mielde

Moadde jagi dás ovdal buollán Rautulampi beaivestobu sadjái bohtet vánddardeddjiide guokte ođđa stohpohuksehusa. Beaivestohpu sihke ávdin-várrehusstohpu. Álbmotmeahci luondu ja duovdagat, lassánan galledeaddjimearit, ávdinstohpoárbevierru, vánddardeddjiid sávaldagat, áŋgiris dálkedilit ja anolašvuohta adde huksehusaid plánemii ravdaeavttuid. 

Álbmotmeahci galledeaddjimearit leat šaddan, ja gallededdjiin leat olu ođđa ja muhtin oassái hárjánmeahttunge vánddardeaddjit. Beaivevánddardeapmi lea lassánan, muhto nuppe dáfus meahcis idjadeaddjitge leat ain eanet. Geasse- ja dálvevánddardeaddjit dárbbašit iešguđetlágán bálvalusaid, ja koronapandemiijanai lea čujuhan ođđalágán dárbbuid vánddardanhuksemii. Álbmotmeahcis guorahalluinai dárkilit, makkár ráhkadusat Rautulampii dárbbašuvvojit dás maŋás, eandalii go Rautulampi lea okta álbmotmeahci bivnnuheamos čuozáhagain. Ovddešlágán čoavddus ii livčče šat bistán dáláš dárbbuide. 

Maiddái álbmotmeahccegallededdjiid oaivil háliiduvvui jerrojuvvot. Stuora oassi sávai árbevirolaš stobu, oasi mielas dárbbašuvvui ođđalágán huksen ja ođđalágán bálvalusat.  

Plánema dagai vánddardeddjiid stobuide vuojulduvvan arkiteakta 

Ávdinstohpoárbevirrui vuojulduvvan arkiteakta Manu Humppi plánii huksehusaid ja válddii vuhtii bajábealde govviduvvon rávdaeavttuid sihke suopmelaš ávdinstohpoárbevirrui mihtilmas anolašvuođa ja ovttageardánvuođa, guovllu áŋgiris dálkediliid sihke huksema heivvolašvuođa meahccediliide dálá huksenteknihkain. 

Rautulampii bohtet golbma sierra vistti. Stuoribus leat sihke ávdin- ja várrehusstohpu, unnit lea beaivestohpu. Goalmmádii huksejuvvo boaldenmuorrasuodji ja hivsset. Ávdin-várrehusstobu vuođđosárgun lea hui árbevirolaš. Ođas lea sierra goikadanlatnja biergasiidda, stobuid ovttastahtti bieggaskábe sihke sisamanahagat vistti goappánai beale. Beaivestohpu oažžu ođđa lásiid, maid suojis sáhttá vánddardeami gaskkas ovddošit duottarduovdaga. 

Visttit huksejuvvojit muoras ráhkaduvvon máŋggageardan pláhttaelemeanttain. Elemeantateknihka ovdamunnin lea ahte visttit leat jođánat cegget, ja seammas ožžojuvvo nu unnin go vejolaš álbmotmeahci heađuštus, mii čuohcá lundui. Massiiva muorraráhkadus minimere maiddái lávttasvuođa riskkaid. Áŋgiris dálkedilit váikkuhit visttiid oktilis hábmemii ja saji gávdnamii ráđđejeaddji bieggahálttiid hárrái. Boađusin leat golbma meahccevistti, maid givrodat leat árbevieru ruohttasiin, muhto olgguldas hápmi gullá dálá áigái.  

Huksendárbašiid fievrrideapmi álgá 

Huksenmateriálaid fievrrideapmi álgá njukčamánu beallemuttus. Dorvvolašvuođa ákkaid dihte šaddá čuoiganláhttu gaskkal Niilanpää-Rautulampi-Luulampi giddejuvvot 15.3. rájes. Šállošit juos šaddá bahás miella ja váivi. Biergasiid fievrrideapmi galgá goitge dahkkojuvvot dálvet eatnama gollama caggama dihte. 

Rautulampi huksejuvvo riikkabeivviid Meahciráđđehusa luonddubálvalusaide mieđihan boahttevuođa investerenruđaiguin. Lagasjagiid bastet divvojuvvot ja ovddiduvvot álbmotmehciid bálvalusat sihke dahkkot iešguđetlágán luonddugáhttendoaimmat suodjalanguovlluin. 

Lassidiehtu