Nuuksio luondu

Gavcco bávttiid ala, luoitát skurččuide

Nuuksio álbmotmeahcci lea eaikaavádaga ja lulit goahccevuovdeavádaga rájis. Luonddu hálddašit jiekŋaáiggi hábmen vákkit ja ávžžit ja maid guorba, jeahkáliin ja hárves beahcevuvddiin gokčon báktemiellit, main alimusat olahit 110 mehtera allodahkii mearadásis. Báktebeahcevuvddiid bessenlottiide gullet earret eará áittavuloš guolbbaleivvoš ja čahran.

Tipsa: Ceakkobávttiid alde rahpasit máŋggain báikkiin fiinna duovdagat maid várdádit. Haukankierrosis bávtti alde rahpasa čáppa oidnolat nuortadavás Myllypuro leahkái. Bávtti ala sáhttá máhccat ain ođđasit čáppášit duovdagiid rievdama jahkodagaid mielde; čakčat duovdagat bissehit johtaleaddji ivnniid girjáivuođain. Bávtti alde maid oaidná daláš álbmotmeahci fuolahanbáikin geavahuvvon Högbackana dálu, mii lea das leamaš 1930-logu rájes. Högbackana lahka lea Hiidenkirnu, mii lea Kattilageainnu guoras lahka Kattila guovllu. Hiidenkirnu lea ain otnábeaivvege Vihti ja Espoo gávpogiid gaskasaš rádjemearka.

Bávttiid vielttit njidjet juogo ráhppáid ládje dahje áibbas ceaggut lávttas ávžžiide, maid hálddašit varas guolbbavuovddit, vuovdejeakkit ja beahcejeakkit. Ceakkobávttiid máddagis šaddi suhkkes, čázi goaiku guossavuvddiin sáhttá dovdat čoaska ja lávttas seađi. Bávttiid vuolde eatnamis ja šattes ájagobiid šattolašvuohta lea earenoamáš ruonas. Dain rođuin gávdnojit earret eará dáigemuorjjit, jieretmuorjjit, čálbmemuorat sihke geažutmiestagat ja muorrašlájain neahttamiestagat ja niidnamuorat. Guovllus gávdnojit maid girdioarrit. Miessemánus eanan lieđđu násteliđiin vielgadin ja álihin. Gobiin lávlot čáhppesoaivevizár ja unnalivkkár.

Váccaš meahcis, oainne jávrriid ja ládduid

Buoremus álgovuovddit gávdnojit Haukkalampiid ja Myllypuro doajáhatávžžiid vilttiin ja máddagis. Váldooassi álbmotmeahci vuvddiin leat ovdal leamaš vuovdečuohppan guovllut, muhto oassi lea ožžon ovdánit ja leat álgovuovdin guhkes áiggiid guoskkatmeahttumin.

Nuuksio álbmotmeahciid gullet  badjel 80 unna jávrráža ja láddo. Daid searvvis leat ruškesčázát, suotnjogáttát láddot ja šerresčázát báktegáttát jávrrit. Maid unnit beahcejeakkit ja vuovdejeakkit leat ollu. Álbmotmeahci stuorámus jeaggi Soidinsuo lea luonddudilis ja dan birastahttet boares vuovddit.

Nuuksio álbmotmeahci earenoamášvuohtan sáhttá atnot Mustaláddos govddodeaddji darfeboarrit. Mustalampi čázeoaivvilokten buođđudemiin 1950-logus dagahii jávrri birastahtti jeakki darffiid luovvaneami. Darfeboarrit govddodit friddja Mustalampi čázis.

Girdioarrit Nuuksios

Girdioarrit gávdnojit Davvi-Amerihká ja Eurásia nannámiid goahcce- ja seahkalasvuovdeguovllus. Dan šlájas, mii gávdno Suomas (Pteromys volans), leavván olaha Suomas ja Baltia eatnamiin nuorttas ain Jaskesábi gáddái. Šládja gullá Suoma ja EU láhkaásaheamis čavgadepmosit suodjaluvvon šlájaide. Girdioarri ceavzima áitá dasa heivvolaš vuvddiid geahppáneapmi.

Nuuksio girdioarripopulašuvdna lea sáhkadeamos populašuvnnain, maid Suomas dovdat. Guovllus leat gávdnon lagabui 200 vuovdebihttá, main diehtit ahte girdioarri eallá. Šládja leage válljejuvvon álbmotmeahci dovdoeallin.

Olggosoaidnu

Girdioarri lea unnit go dábálaš, ruškes oarri, ja dat deaddá sullii 130-160 grámma. Varris lea muhtun veardde geahppasit go njiŋŋálas, muhto sturrodaterohusa ii čalmmiin fuomáš. Girddašeddjiid gorut lea sullii 15-20 cm ja seaibi 9-14 cm guhku. Guolggat leat rátnásat birra jagi ja čoavji lea čuovgadut go selggobealli. Girdioarris leat stuorra čáhppes čalmmit, maiguin dat oaidná bures seavdnjadasas. Maŋŋe- ja ovdageahpilis lea gitta njuorgása gaskkas girdinmáhcci, man girdioarri lebbe girddidettiin. Girdioarri johttáge measta aivve girddi muoras nubbái. Girdioarri sáhttá girdit juobe 75 mehtera.

Girdioarri meahcci

Girdioarri, mii eallá sullii viđajahkásažžan, lea earenoamáš oskkildas báikái ja atná seamma meahci ja orrunbiejuid jagis jahkái. Girdioarri eallinbirrasa sturrodat sáhttá rievdadallat muhtun hektáras juobe čuođi hektárii. Varrisiid reviirat leat stuoribut go njiŋŋálasaidGirdiorriid mehciin Nuuksios ellet maid eará hárvenaš šlájat, ovdamearkka dihte ránesoaivečáihni, čáhppeskonnamuorji (suom. mustakonnanmarja) ja unnamáhccegokčanguiski. Girdioarri eallá dábálaččat dakkár vuovddis, mii lea boaris, guossadominerejeaddji, muhto šattolaš seahkalasmeahcci. Stuorra suhpit ja soagit fállet biebmu ja čáihnibeasiid bessensajiid. Stuorra guosat doibmet earret bessen-, muhto maid suodjebáikin biebmu ohcaleaddji boraspiriin, nugo mat niehttin, skulffiin ja fálliin. Nuuksios dakkár vuvddiid oaidná dávjá heaŋggobávttiid vuolde. Earenoamážit Nahkiaspolku guoras ja Myllypuro vákkis gánnáha  vuvddiid geahčadit girdioarri čalmmiiguin.

Mearkkat girdioarris

Girdioarri johtá dávjjimusat gerbmos áigge, nu ahte dan oaidnin lea oalle hárvenaš. Dábáleamos mearka das, ahte girdioarri lea báikkis dahje lea fitnan guovllus, leatge gáhkirat muorramáddagiin. Dat leat sullii risenrievnni sturrosaččat ja daid ivdni rievdadallá jahkodagaid mielde: dálvet ja giđđat girdioarri borrá soahkeliđiid rássegavjja, mii báidna gáhkiriid fiskesláganiin. Geasset baika lea lastabiebmu dihte njárbadeabbo ja ruškat dahje juobe čáhppat. Eará mearkkat girdioarris, leat eambbo hárvenaš luottat muohttagis dálvet. Luottat vuhttojit muorramáddagiin daningo girddašeaddji girdin lei báhcán menddo oanehažžan. Muohttagis ovdageahpiliid luottat leat bálddalaga ovddabealde ja maŋŋegeahpiliid luottat bálddalaga maŋábealde. Girdinmáhcci guođđá eahpedássidis luotta siidui.

Maid borrá?

Girdioarri lea máŋggabealat šaddoborri, guhte borra álo muoras. Geasseáigge dat borra eanas dušše muoraid lasttaid. Álgogeasis njálgámusat lea lastamuoraid, nugo mat suhpi ja leaibbi, ođđa, dipma lasttat. Skáhpelasttat maid borahit. Go lasttat gahččet muorain, girddáhalli borrá eandalii leaibbi- ja soagilieđđumiid. Jus lieđđumat leat valljis, dat čoaggá dat dálvvi váras. Beahceurbbit, lieđđumat ja ođjorissit borahit birra jagi.

Beassi ja čivggat 

Girdioarris leat dábálaččat anus oktanis máŋggat beasit: gaskamearálaččat 4 čáihnibeasi ja 1-2 rissebeasi, maid son geavaha biebmu vurkkodeapmái, idjadeapmái ja basadeapmái. Dálvet girdioarri lea eanas áiggi beasistis, muhto johtá dallenai beaivválaččat. Eatni ja čivggaid beassi lea dábálaččat boares čáihnibeasis, muhto dat sáhttá čivget maid rissebeassái dahje huksejuvvon loddekássiige.

Njukčamánu bárastallama maŋŋel čivggat šaddet cuoŋo-miessemánu gaskkas. Joavkku sturrodat lea dábálaččat 1-4 čivgga. Varris ii divššot čivggaid. Eadni sáhttá maid bárastallat miessemánus ja čivget vel nuppes geasi áigge. Njamaheaddji njiŋŋálas borada maid veaigebeaivve, nu ahte geasset girdioarri sáhttá áicat maid beaivet, jus lea lihkkoš.