Áššehasbálvalus ja oahpisteapmi

Ovttasbargobeliid fállan bálvalusat álbmotmeahcis

Boradeapmi, málesteapmi ja nisttiid háhkan

Gávppit

Dolastallanbáikkit

  • Dolastallan lea lobálaš dušše Selkä-Sarvi davágeaži ja Vähä-Huituri dolastallansajis.
  • Dolastallansajiid oktavuođas lea boaldinmuorraluokti ja goikehivsset.

Juhkančáhci

  • Juhkančazi galgá buktit fárus.
  • Selkä-Sarvi máttageaži guolásteaddjigili gáivvo čáhci ii heive juhkančáhcin.

Bázahusfuolahus

  • Guovllu meahccečuozáhagain eai leat bázahusaid čohkkenlihtit, nu ahte bázahusfuolahus lea iešdoaibmi. Dát dárkkuha dan, ahte vánddardeaddji váldá vástu iežas bázahusain buktimin daid eret meahcis sirremii. Meahcis sáhttá aŋkke dábálaččat komposteret biobázahusaid.
  • Smávva meari buhtes báhpára ja kartoŋgga sáhttá ávkkástallat cahkkehahkan dollasajis dahje ávdinstobu árranis. Eará bázahusaid – dego alumiidnafolio sisdoalli báhkaid dahje plastihkka – ii oaččo boaldit dolas, daningo dain sáhttet šaddat bieđgankeahtes bázahusat ja mirkolaš gássat. 
  • Loga lasi ribahis vánddardeamis.

Hivssegat

  • Selkä-Sarvi davá- ja máttageažis, Vähä-Huituri dolastallansaji oktavuođas ja Pensaskari

Idjadeapmi

Tealttástallan

  • Selkä-Sarvi davágeažes lea tealttástallanguovlu.

Ávdin- ja várrenstobut

Láddensajit

  • Fanasjohttiide heivvolaš ijastallanbáikkit leat Selkä-Sarvi davágeaže suodjehámman sihke Iso-Huituri ja Pensaskari láddensajit.

Idjadeapmi lahkosiin

  • Giemas leat guossefanashámmanat ja hoteallat.

Fanasjohttiid bálvalusat

Jođáhagat

  • Álbmotmeahci sulluide eai  mana merkejuvvon jođáhagat. Durdnosa 8,0 m jođáhat manná álbmotmeahci čađa.

Reaisohámmanat ja láddensajit

  • Selkä-Sarvi davágeaži (65°36,9' 24°12,0') reaisohámmaniii šihttet 10-20 fatnasa, maid čeakko allodaga gaska lea vuollel 2,5 m – fanasjohttiid ordnenmáhtuid mielde.
  • Sulluid gáttit leat čoagit ja juvvii, nu ahte ládden lea eanáš sulluin stuorát fatnasiin veadjemeahttun. Fátnasa ládden lihkostuvváge vuohkkasamosit fárus bukton suhkanfatnasiin dahje gummefatnasiin.

Fanasnjiejahagat

  • Giema Ullenigátti borjjastanguovddážis lea fanasnjiejahat, mas lea betoŋgabajildus.
  • Giema Sotisullo Myllyniemi bálvalanhámmanis lea fanasnjiejahat ,mas lea čievrabajildus.
  • Fatnasa luoitinsajit leat lassin ee. Durdnosa Röyttäs ja Giema Ajosis.

Boaldámušjuogadeapmi fatnasii

  • Ullenigátti borjjastanguovddáša bálddas Giema sishámmanis
  • Myllynjárgga bálvalanhámmanis, Giema Sotisullos

Eará fansjohttiid bálvalusat lagašguovllus

  • Giema Ulenigátti borjjastanguoddážis (65°43,7' 24°33,5') lea elerávnnji juogadeapmi fatnasiidda, kemiijalaš hivsseha vuostáváldin, bázahusčáhcelihti njámmangurrehus, riššu, bassaladdanmášen, bázahusfuolahus sihke álbmottelefon.
  • Giema Sotisullo Myllynjárgga bálvalanhámmanis (65º46,4' 24º30,4') lea elerávnnji juogadeapmi fatnasiidda, juhkančáhci, gafea, hivsset sihke bázahusfuolahus.

Eará bálvalusat lagasbirrasis

Dárkkis váruhusaid

Vuovde- ja gulubuollinváruhusa áigge dolastallan lea lobálaš dušše bohcciiguin, gokčojuvvon dolastallanbáikkiin sihke ávdinstopuid ja barttaid dollasajiin earenoamáš várrugasvuođain. Dola cahkkeheaddji vástida álo dolastallama dorvvolašvuođas. Válddathan vuhtii, ahte dolastallan dain sáhttá gildojuvvot báikegottiid guovdu.

Dárkkis fámus lean váruhusaid (ilmatieteenlaitos.fi, suomagillii)