Vánddardanjohtolagat ja bálgát

Johtolagaid vuolginsajit

  • Gulddán-Leaibejávri-johtolahkii lea álkimus vuolgit sáttoluotta mielde, mii vuolgá Gulddáma gilis.
  • Gárasavvon-Sivajávri-johtolat vuolgá Gárasavvona gilis.
  • Bálojávri-Sálvvošjávri-johtolat vuolgá Bálojávrri gili davábealde.

Merkejuvvon johtolagat

  • Gulddán-Leaibejávri-johtolagas fuolaha Geaidnolágádus ja johtolat lea 25 km guhkkosaš ovddeš boastabálggis. Johtolat lea álki vánddardit ja dat lea báikkuid merkejuvvon kilomehterstoalppuiguin. Johtolat manná Gulddáma gilis Leaibejávrái, ja álkimus lea vuolgit Gulddáma gilis vuolgi sáttoluotta mielde. Johtolat heive beaivevánddardeapmái.
    • Gulddán-Leaibejávri-johtolat manná eanas goike jeageleatnama mielde, muhto duoppil dáppil leat veaháš njuoskasit eatnamat, maid rastá eai mana rovvemuorat. Johtolaga loahpas Bálojogas Leaibejávrri gillái sáhttá mannat sullii 5 km sáttoluotta mielde, man guoras leat barttat. Johtolaga mielde sáhttá vuodjit meahccesihkkeliiguin. Lassidieđuid oažžu Duottar-Sámi luondduguovddážis.
    • Oaidnámušat: Johtolaga beallemuttus gánnáha earránit bálgás, dannego johtolagas 1 km davásguvlui lea čáppa Bahtajávri. Bahtajávri lea girkesčázat jávri bávttiid gaskkas.
  • Gárasavvon-Sivajávri-johtolat vuolgá Gárasavvona gilis ja manná Lavivári bokte Sivajávrái. Johtolaga guhkkodat lea sullii 20 km. Gárasavvonis Lavivárrái lea čievraluodda mii Laviváris joatkašuvvá bálggisin Sivajávrái. Bálggis lea merkejuvvon kilomehterstoalppuiguin dego earátnai johtolagat maid Geaidnolágádus dikšu. Eatnamat leat álki vánddardit, vaikko Sivajávrri lahkonettiin eanan rievdáge juovváseabbon. Johtolat heive maid meahccesihkkeliiguin vánddardeapmái. Lassidieđuid oažžu Duottar-Sámi luondduguovddážis.

Sajáiduvvan máđijat

  • Bálojávri-Sálvvošjávri-geinnodat lea Bálojávrri gili ja Sálvvošjávrri geasseorohaga gaskasaš geinnodat maid báikkálaš olbmot geavahit. Dát sullii 20 km guhkkosaš geinnodat heive earenoamáš bures vánddardeapmái. Geinnodat vuhtto bures, nu ahte ii leat bahá láhppot kárttain iige kompássain. Geinnodat manná muhtin oasis Norgga bealde, nu ahte rádjerasttildeapmái guoski njuolggadusaid berre váldit vuhtii ovdalgo vuolgá dán geinnodaga čuovvut.
    • Go lahkonišgoahtá Sálvvošjávrri, de geinnodat goargŋu badjelebbui ja fargga leatge duoddaris. Geinnodat nohká Sálvvošjávrri nuortabeallái, gos lea Sálvvošjávrri ávdinstohpu. Sálvvošjávrri lulágeahčen leat boazosápmelaččaid geassestobut. Geinnodaga sáhttá maid čuovvut meahccesihkkeliiguin, juos juo eatnamiid allodaterohusaid ja jekkiidge dihte johtolat lea oalle gáibideaddji. Lassidieđuid oažžu Duottar-Sámi luondduguovddážis.
    • Bálvalusat: Sálvvošjávrri ávdinstohpu.

Govva: Tiina Riikonen.

Čuoiganjohtolagat

Darvvátvári meahcceguovllus eai leat dikšojuvvon čuoiganláhttut, muhto čuoigat sáhttá mohtorgielkáluottaid mielde. Mohtorgielkáluottat vulget Bálojávrri gilis Sálvvošjávrái ja Gárasavvonis Sivajávrái. Maiddái Gulddán-Leaibejávri johtolaga geavahit dálvet johtinluoddan.

Čáhce- ja meallunjohtolagat

Darvvátvári meahcceguovllus sáhttá meallut guovtti joga. Bálojohka ja Darvvátjohka leat goappašagat seakkalágan jogat, mat bures heivejit sidjiide, geat leat hárjehallame meallut ja heivejit maid mátkemeallumii. Bálojoga lea dán guovtti jogas álkit joksat go dat lea luotta lahka.

  • Bálojohka, 60 km, lea Darvvátvári meahcceguovllu nuortaráji nalde. Bálojohka álgá Bálojávrris ja luoitá Muoniojohkii. Sáhttá meallugoahtit Bálojávrris dehe dan šaldi buohta, mii lea Leaibejávrri ja Bálojávrri giliid gaskkas. Meallunmátki šaddá oktiibuot sullii 60 km Bálojávrris gitta Bálojohnjálbmái. Bálojoga sáhttá meallut measta olles mátkki, dušše mátkki beallemuttus lea Bearjadatguoika, man lea oalle váttis luoitit. Čoages čázi áigge johka lea geađgái. Bálojohka lea guollás meahccejohka, mii geasuha geahččalit maid guollelihku.
  • Darvvátjohka, 30 km, lea Darvvátvári meahcceguovllu gaskaoasis. Johka álgá Norgga ráji lahka ja luoitá Muoniojohkii. Joga badjeosiide beassá dušše girdi mielde, muhto Gulddáma ja Guhttása gaskasaš oassi heive bures oanehis beaivemátkái. Johgátti viiddes jeakkit fállet earenoamáš vejolašvuođaid lubmenreaissuide, maid sáhttá dahkat vaikkobat kanohtain.

Sihkkelastinjohtolagat

Darvvátvári meahcceguovllus sihkkelastinjohtolagat eai leat merkejuvvon, muhto dán guovllu meahccejohtolagain sáhttá maid sihkkelastit.

Riidenjohtolagat

Darvvátvári meahcceguovllus eai leat merkejuvvon riidenjohtolagat, muhto nu Gulddáma ja Leaibejávrri, go maid Gárasavvona ja Sivajávrri gaskasaš bálgát heivejit maid riidemii. Guovllus ordnejuvvo maid oahpistuvvon riidenvánddardeapmi, loga lasi.

Mohtorgielkámáđijat ja -luottat

Darvvátvári meahcceguovllus manná Heahttá-Gilbbesjávri-mohtorgielkáluodda, mas earrána mohtorgielkáluodda Sivajávrri bokte Gárasavvonii. Lassidieđuid ja lobiid oažžu Eräluvat.fi neahttasiidduin (www.eraluvat.fi, suomagillii) ja Duottar-Sámi luondduguovddážis.