Gilbbesjávri - Guohkkemašjávri 11 km

Vánddardeami Ábeskovvu guvlui sáhttá álggahit nu ahte johtá Mallá luonddumeahci čađa Guohkkemašjávrri ávdinstohpui.

Bálggis vuolgá Gilbbesjávrri gili davágeahčen, Šilisjávrri lulábeale bisánanbáikkis. Maid Luonddubálgá mielde, mii vuolgá Sáná vuolde, beassá Kalohttageinnodahkii. Geinnodat earrána luonddubálgás ovdál bálljása. Luoddarasttildeami maŋŋel leanai juo bisánanbáiki, mas Kalohttageinnodat joatkahuvvá oarjjás ja Mallá luonddumeahci guvlui. Luonddumeahcis johtti gánnáha oahpásnuvvat ovddalgihtii meahci njuolggadusaide.

Gilbbesjávrres sáhttá mannat Mallá luonddumeahccái maid Mallá-dámppain, mii johtala geassesesoŋŋan Gilbbesjávrri ja Golddaluovtta gaskka juohke beaivve golmma háve, jos mátkkošteaddjit leat dárbdahassii.

Golmma váldegotti rádjemearkka. Govva: Simo Pylväs

Guohkkemašjávri - Bealčánstohpu 13 km

Ruoŧa beallái sirdásit golmma váldegotti rádjemearkka bakte. Bálggis loktana measta 1000 mettara allodahkii Duoibala bálljásii ja njiedjá doppe Bealčána šattolaš vággái.

Ruoŧa stobuide ii dárbbaš čoavdaga, daningo doppe lea sesoŋŋaáigge báikke nalde stohpofuolaheaddji, gii bearrá mávssuid ja oahpista. Ruoŧas stobuid eaiggáduššá Ruoŧa turistasearvi (www.svenskaturistforeningen.se, ruoŧagillii). Vánddardettiin Ruoŧa bealde buorit gárttat leat ee. Fjällkartan BD 1 ja Turkart Indre Troms 1:100 000, mas oidno oba geinnodat Gilbbesjávrres Ábeskovvui.

Bealčánstohpu - Rostostohpu 12 km

Dát gaska Kalohttageinnodagas lea dan meare ođđa gaska, ahte das ii leat vel albma bálggis. Bealčánis (www.svenskaturistforeningen.se) geinnodat loktana álkit manahahtti sáttobuolžžaid mielde Moskkugáissi ravddaide. Go Norgga rádji boahtá ovddal, geinnodat dihkát molsašuvvet geađgemearkan. Geinnodat gávvá Moskánjávrri lulábealde Rostostobu (Rostahytta) (ut.no, dárogillii) guvlui.

Norgga buot stobut leat lássejuvvon Troms Turlaga (www.turistforeningen.no, dárogillii) stobut, maidda oažžu čoavdaga Gilbbesjávrri Norgga duollus bántamávssu vuostá.

Rostustohpu - Deartastohpu 18 km

Stobus bálggis loktana 6 km vustoi. Dasto lea s. 8 km juovahat, man maŋŋel geinnodat njiedjagoahtá vári nuppe beallái ja Deartastobu (Dærtahytta) (ut.no, dárogillii) guvlui, mii lea Dieváidvuovddi álbmotmeahci (miljodirektoratet.no, dárogillii) (Øvre Dividal álbmotmeahcci) guovllos.

Deartastohpu - Dieváidvuovddi stohpu 30 km

Kalohttageinnodat manná Dieváidvuovddi álbmotmeahci viidodagas nuppelohkái kilomettara njoaiddos duoddara. Deartavákki ja Skáktárvákki gaskkas leat moadde govda joga rasttildit. Dan maŋŋel lea duoddariid badjel gizzun. Bálgá alimus báikki ja Dieváidvuovddi vuođu allodaterohus lea 600 m. Bálljásis mannojun mátkki maŋŋel vákki šattolašvuohta hirpmástuhttá. Dieváidvuovddi stohpu (Dividalshytta) (ut.no, dárogillii) lea gaskkamuttus Jierttá hállama fiinna oainnusbáikkis.

Dieváidvuovddi stohpu - Vuomastohpu 19 km

Dieváidvuovddi stobu maŋŋel rasttilduvvo Dievaidjohka heaŋggošalddi mielde. Kalohttageinnodat gizzu fas lagešvuovddis eatnamii, mii lea hui várddus. Vuomastohpu (Vuomahytta) (ut.no, dárogillii) lea viiddes U-vákki njálmmis.

Vuomastohpu - Gaskkasstohpu 20 km

Vuomahytta -stobu maŋŋel geinnodat loktana ain. Bálgá alimus báiki mannala 950 mettaris ja luoitigoahtá Gaskkasstobu (Gaskashytta) (ut.no, dárogillii) Álddesjávrri guvlui.

Gaskkasstohpu - Innset 15 km

Litjälktin vuollehállamat eai fála johttái fiinna vásáhusaid miestagiiguineaset ja stánžebálgáiguineaset. Ovdal Innseta leat somás gohttenbáikkit. Innsetas sáhttá idjadit ja doppe sáhttá mannat linnjábiillain Nárvikii.

Innset - Lappjordstohpu 28 km

Álddesjávri lea buođđuduvvon seakka ja miillaid guhkkosaš jávri. Dan oarjjabealde leat njeallječuohtenáre geassebartta, maid gaskkas sáhttá johtit dušše luotta mielde.

Čuovvovaš gaska lea mihá unnit vánddarduvvon. Johkarasttildeamit leat golbma. Šalddit leat eahpesihkkarat, daningo dulvvit cuvkejit daid. Ovdal Ruoŧa ráje nala boahtima lea Romssa Turlaga Lappjordstohpu (Lappjordhytta) (ut.no, dárogillii).

Lappjordstohpu - Ábeskovvu 25 km

Kalohttogeinnodat luoitá ceggosit Duortnosjávrri ja Ruoŧa guvlui. Bolnoluovttas lea Ruoŧas hárvenaš rabas stohpu (4 olbmo). Bálggis doalvu ruovderáŧi lusa Björklidenii, gos sáhttá maid orrut. Ábeskovvu Turistastašuvdna (www.svenskaturistforeningen.se, ruoŧagillii) addá dárbbu mielde dieđuid togaid áigedávvaliin. Ruovderáŧi huksejeddjiid atnin luotta mielde sáhttá vázzit 8 km:a mátkki Ábeskovvui.