Mâiʹd Väʹččrest vuäitt tuejjeed?

Jååʹtted luâđast vääʹʒʒeeʹl

Väʹččär poostaijânnmest jiâ leäkku peälkkum peelktõõǥǥ. Väʹččär tâʹvvraai räjja puätt seârvvna Kirakkajääuʹrest Pakanajooǥǥ ǩiõmppu 14 ǩm kõõkka peälkkum peelktõk.

Meällad da suukkâd

Aanarjäuʹrr suäpp meällmõʹšše, håʹt-i tõn jõnn jõõrŋ da ǩeäʹdǧǧreedd õõlǥte jooʹttjest šiõǥǥ jõnn čaaʹʒʒi âʹlnn vaareeʹl jååttmõõžž.

Poorjsted da jååʹtted motorvõnnsin

Aanarjääuʹrest motorvõnnsinjooʹtti vuäitt ǩiiččeed mõõneeʹst mooččâs kueʹstlmid. Aanarjääuʹrest jååttmõš lij aanarneeʹǩǩi tääuʹjmõš ǩieʹssääiʹj hääʹsǩõõttmõš da tuâjj. Čuõšk jiâ leäkku ǩeʹhssen peiʹvvʼvaʹlddja, ij-ǥa sueʹlnn viiǥǥ mueʹrjjšââdd da kueʹllšeellmõʹšše suåppâmnallšem kuʹvvi liâ doohhti.

Väʹččär vuuʹd jääuʹri âʹlnn jooʹttjid ouʹdde suejjsââi Pisternjaarǥǥ da Čue´lsvuõn meäʹccǩeâmp. Jååttmõõžž hiâlpeem võõnâsmuâtkõõǥǥid käunn Riʹmnnjʼnjaarǥâst da Čueʹlsmueʹtǩest, da Kuuva kanava lij vueiʹnnemärvvsaž.

Čuõiggâd meäʹccjânnmest

Väʹččär poostaijânnam oudd õhttu jooʹttja jiiʹjjesnallšem tobddmõõžžid. Vaalmâš čuõiggâmlaađ jiâ leäkku, leša meäʹccǩeâmpaid da våurrǩeâmpaid tuärjjõõđeeʹl čuõiggmõš Väʹččrest oʹnnast.

Kueʹllšeeʹlled

Poostaijânnmest liâ jiânnai jääuʹr, jooǥǥ, luhtti, vuõʹppi da čårrjääura kueʹllšiiʹllja, kååʹtt ij pââl jååʹtted poostaijânnam rääuhast da juâmasvuõđâst. Čårrpääiʹǩvuuʹd lublin da jääuʹrin vuäitt šeeʹlled kueʹll määusta vuäggeeʹl da tälvva kaʹlddjest vuäggeeʹl di låʹnsteeʹl Sääʹmjânnam läänpäikksaž vuõggkueʹllšeeʹllemlååʹv še vuõggin, meädda looǥǥeeʹl TJ-kõõskõõzz spesialkueʹllšeeʹllemjääuʹrin. Meäʹcchalltõõzz virksmõõvvâmkueʹllšeeʹllemlååʹpp, 1564 Pâʹjj- Sääʹmjânnam poostaijânnamvuʹvdd, lååʹpp ââʹn seʹst šuurab vuõiggâdvuõđ da vuõiggad kueʹllšeeʹlled še õuʹddel peäggtum spesialkueʹllšeeʹllemjääuʹrin da koʹst lij verʹddkolggmõš kueʹllšeeʹllemvuʹvddkaart da lååʹppmääiʹni mieʹlddsanja. Aanarjäurra, määŋkid vuõggid õhttna õõʹnni vuäggjid lij näkam lååʹppnââmar da teâđ liâ ǩiõččâmnalla: virksmõõvvâmkueʹllšeeʹllemlååʹpp 1580 Aanarjäuʹrr.

Jeânõk, Aanar leʹbe Uccjooǥǥ kooʹddin põõššinalla jeälsteejin, kook âʹnne ämmatkueʹllšeellmõõžž, dåmmtarbbkueʹllšeellmõõžž leʹbe luâđjieʹllemvueʹjjid, lij seârvvna vuõiggâdvuõtt vuäǯǯad määusteʹmes lååʹpp kueʹllšeeʹllem âânnmõõžž diõtt riikk čäcca õuʹddel peäggtum kooʹddin.

Vuäggmõʹšše da kaʹlddjest vuäggmõʹšše ij taarbâž leeʹd kueʹllšeeʹllemlååʹpp, leša jeeʹres kueʹllšeellmõʹšše 18 - 64 âkksain âlgg mäʹhssed kueʹllšee´llemhåiddmähss.

Lââʹssteâđaid Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâđkõõskõõzzâst Siidast leʹbe Meä´cchalltõõzz Âʹvvel kääzzkõspääiʹǩest.

Gyrodactylus salaris-luõssparasiitt iʹlla veâl leävvnam ärvvsaž Jiõŋŋmieʹrre kolggi jooǥǥid.

Meäccjed

Väʹččär poostaijânnamvuʹvdd kooll lååʹppvoudda 1606 Väʹččär. Voudda kaaupšet suutki mieʹldd rääʹjtum mieʹrr uʹccšiil-lååʹvid, kooivuim åuggpäiʹǩǩkåʹddneǩ vuäitt meäccjed meäccjemääiʹji äiʹǧǧen reeppaid, njuäʹmmlid, uʹccnääuʹdid da čääʹcclooʹddid. Poostaijânnamvuuʹd ij vueiʹt takai raʹhttivuõđ diõtt kåččad šiil-äiʹtten, ǥu tuõddârlõsttmääiǥaž lij poorrâm uʹrvvreʹssen reeppai jieʹllempirrõõzz. Vuuʹdest käunnʼje veâl šilli siâssâm vuuʹd: Aanarjääuʹr tâʹvvreedd jieʹǧǧin da tõi kuâŋŋsin vuäitt alggčõõučest kaunnâd čuõnnjuid da jeeʹres čääʹcclooʹddid di mâŋŋa čâhčča reeppaid. Väʹccär pâʹjjtuõddâr reuʹnnvuuʹd di sueʹǩǩrååʹđ kook liâ šeäšttjõõvvâm ouʹdde eža šiõǥǥ reppvââʹllj mieʹcsteeija, kååʹtt haaʹlat jååʹtted põõstaijânnam rääuhast.

Uʹccšiil šeeʹllemlååʹvid Pâʹjj-Sääʹmjânnam vuuʹdid kaaupše Meäʹcchalltõõzz Âʹvvel kääzzkõspäiʹǩǩ, Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâđkõõskõs Siida da Tuõddâr- Sääʹmjânnam luâđkõõskõs.

Mieʹcstummuužžin lij jõnn miârktõs pääiklaž aazzjid virkstõõvvâmmiõlâst da šilljest rajjum veär poʹhtte veärrpårdda ođđ smakksaid porrmõõžžid. Väccâr vuuʹdest pääiklaž mieʹcsteeiji vääžnmõõžž šilli liâ sõrvv da repp. Šeeʹlet-ba vuuʹdest kuäʹss-ne kuõbǯ.

Enontekiö, Aanar leʹbe Uccjooǥǥ kooʹddin põõššinalla jeälsteejin lij väʹldd šeeʹllemvuõggâdvuõtt dåmmkååʹdd riikk määddin.