Sipoonkorpi historjá

Byabäcken ja Hindsby

Hindsby - 1300-logus Sipoo stuorámus gilli

Hindsby lea  Byabäckena johkaleagi máttageahčen, Byabäckena ja Sipoojoga suoris. Dat lea okta Sipoo boarrasamos gilli. Hindsby áramus ássit ledje jáhkkimis eret Hämees. Ruoŧŧelaš ássiid gilli oaččui jáhkkimis juo 1200-logus. Sipoojoga muorahis leahki heiviige buorebut Ruoŧas boahtán bealdoeanabargiide go hämälaš šaddoeanabargiide.

Hindsby leai Sipoo stuorámus gilli 1300-logus. Dan golbmanuppelot dálu ledje huksejuvvon vieltái lávgalágaid, maŋŋálaš ráidogillin. Váldovisttit ledje baldalágaid giligeainnu davábealde ja návehat geainnu máttabealde. Daningo ásaiduvvan čoahkkanii Hindsby gillái, ledje Byabäckena johkaleagis dušše muhtun dálut gili oktasaš mehciid ja guođohaneatnamiid lassin.

1500-logu gaskkamuttus Hindsby gillái vuođđuduvvui Hovgårda gárdin, mii dovdojuvvo maiddái namain Hofgård. 1700-logu loahpabealde gárdima eatnamiin ledje njealje viesu ja jagiid áigge dan dálu eanaosiide ovttastahttojuvvojedje máŋga dálu Hindsbys. Maidddái oassi Byabäckena johkaleagis gulai Hovgårda gárdimii.

Eanabargu joatkkašuvvá ain

Hindsby meahcci ja Byabäckena johkaleagi eatnamat sirdojedje jagi 1996 Meahciráđđehusa háldui. Dan ovdal dat ledje lean Svenska småbruks- och egnahem -ovttastusa, Helsset gávpoga ja bealuštusministeriija hálddus.

Byabäckena johkaleagi bealddut leat gilvojuvvon dáid beivviid rádjai. Bealddut, mat leat Meahciráđđehusa hálddus leat láigohuvvon, vai gilvin joatkkašuvašii guovllus. Oassi niittuin, áidojuvvon eatnamiin ja meahcceláidomiin leat árbevirolaš guohtungeavahusas.