Vánddardanjohtolagat ja bálgát

Johtolagaid vuolginsajit

  • Byabäckena luonddubálggis vuolgá Länsitie Hindsby beale parkerensajis.
  • Kalkinpolttajapolku luonddubálggis vuolgá Tasakallio parkerinsajis ja Kalkkiuunigeainnu geažes.

Luonddubálgat

  • Ponu Perinnepostia-luonddubálggis, 1,4 km, johtá čađa Byabäckena šattolaš mehciid nu ahte nohká guohtoneatnamiid báldda Länsitie gurrii, gos lea geainnu mielde parkerensadjái sullii kilomehtera mátki (amma it njulge gittiid čađa). Luonddubálgá guoras leat guhtta boastakássa, main johtti gávdná hávsket ráhkaduvvon, guovllu ealliid nuppiidasaset sádden boastakoarttaid iešguđege áigodagas. Boastta ulbmilin lea giddet johtti fuomášumi árbeduovdaga eará osiide ja šlájaide. Gávdnoba nubbin maŋimuš kássa lahka beazis boares šibitbielluge, go rivttes dárkilit geahččada birrasa. Geinnodat lea merkejuvvon rukses mearkain.
    • Oaidnámušat: Geassit guovllu guohtuneatnamiid ásaiduhttet heasttat, mat dánu veahkehit árbeduovdaga bajásdoalus.

Govda bálggis manná bajás vieltái, eatnamis moadde muora doarrás mat doibmet ráhppan.

  • Sotunki Kalkinpolttajapolku (ovd. Kalkkiruukki) bálggis, 4,8 km.

 Stálleráhpat vielttis gos šaddet muorat, ráhpain lea rukses dorvoáidi gurut bealde ja bálddas muoras lea geinnodatmerken.

Bálggis johtá gáibideaddji eatnamis. Kalkkiruukki luonddubálggis johtá bealdo- ja meahcceduovdagis árbevirolaš kálkaruvke - ja eanadoalloguovllus Vantaa Sotunki gili lahkosis. Kálkaruvke guovlu lea boares Håkansböle gárdima eatnamat. Árbevirolaš eanadoalloealáhusaid lassin guovllus leat kálkka laigun ja boaldin. Arkeologat eai leat gávdnan mearkkaid ruvkeguovllus bálgá lahkosis, kálkalaiggohagaid ja kálkauvnnaid  gal.

  • Bálvalusat: Dolastallansadji ja ijastallama várás  huksejuvvon suodji (su.laavu). Biillaide lea parkerensadji Tasakalliogeainnu parkerensajis. Parkerensajis johtá sullii 600 m cievrageainnu ala: vuos Nybyggetintiegeainnu sullii 300 m dan maŋŋa jorggihuvvon gurut Kuusikorvenkuja geainnui. Dát gaskka leat merkkejuvvon rukses muorrái. Rieggesbálgá leat merkkejuvvon vilgesruonasivdnásaš. Bálggis leat stállitráhpaid.

Muoras dahkkojuvvon vuoiŋŋastanráhkadus ja dollasadji ovddabealde. Duogážis nubbi ráhkadus ja muorravisti, man ovddas lea nisu.

  • Oaidnámušat: Luonddubálgá mielde johtto meahci itkus, fitnat kálkalaiggohagas ja goargŋut bávttiid ala. Alla bávttiid alde, Högbergetis, rahpasa oaidnámuš badjel meahci Vuosaari hámmanloktenmášiinnaid rádjai.

 Bávttis ovddabealde oahpistanšilttat ja duohken beavdebeaŋka.

Geinnodagat eará sajiin Sipoonkorpi álbmotmeahci lagašguovllus

Lagašguovlluin leat merkejuvvon olgolihkadangeinnodagat ee.