Heahttá - Bassičearru 6,7 km

Johtolat álgá Eanodaga girkogilis Heahtás Ovnnesjávrri rasttildemiin. Fanasfievrredemiin fuolahit báikkálaš fitnodatbargit. Bállásis boađidettiin galgá Ovnnesjávrri gáttis loktet mearkaleavgga bajás, vai jávrri rasttildeapmi lihkostuvvá.

Dakkaviđe jávrri lullegáttis, 5 km:a geahčen, lea Báktevári guoras dolastallanbáiki. Johtolat manná beahceguolbaneatnamiin gitta Bassičearu beaivestobu rádjái.

Bassičearru - Sioskuru 8 km

Gizzun Bassičearu beaivestobus duoddarii álgá njoaiddusin, muhto nuppástuvvá čohka lahka ceakkuseabbon. Čearus rahpasit issoras fiinna oaidnámušat Giehtaruohttasa stuoraduoddariidda. Fiertun sáhttá oaidnit oarjindavvin Norgga ja Ruoŧa rádjeeatnamiin Bealčáma ja Moskkugáissi muohtabáikkolas ceakkobávttiid.

Ovnnesduoddara čuoiganturismma álgomuttus oidnojit bázahusat Bassijávrri gáttis, mas lei okta duoddara vuosttaš turismastobuin. Bassičearus johtolat luoitáda lákta rápmajekkiid ja čievrabuolžžaid badjel Sioskuru ávdin- ja várrehusstohpui.

Duottareanadaga guovdu Siosgura stohpu. Eatnamis smávva častasat.

Sioskuru - Pahakuru 12,1 km

Sioskurus johtolat loktana Sios- ja Sillavaarai. Oarjjás báhciba Haara- ja Välivaara ja dan joatkkan fámolaš Rávdovárri. Hiljážit luoitáduvvo váris ja rasttilduvvo Marastatjohka. Tappuri ávdinstohpu ja Marastaga miessemearkunbáiki báhciba gurutbeallái. Mátki jotkahuvvá Tappuri vuollái ja das ovddos Rouvi- ja Pikkuvaarái. Johtin lea geahpas álkit manahahtti badjosiin gitta Pahakuru ávdinstobu rádjái.

Pahakuru - Hánnogurra 1,5 km

Pahakurus bálggis joatkahuvvá Hánnogura ávdin- ja várrehusstobu guvlui. Ovnnesduoddarat, maid Outakka hámis dáfus hálddaša, báhcet duohkái, ja Bállásduoddarat rahpasit ovddabealde. Heahkka bálggis boahtá boares boazogieddái, mas suhkkes gaskkasmiestagat birastahttet jalges gietti ja lagešboaranat čuvvot bálgá mielde vánddardeaddji. Johtolat joatkahuvvá jalges guolbana mielde ja olle Hánnogura stohpui.

Hánnogurra - Montella 12,5 km

Hánnoguras johtolat doalvu vánddardeaddji oalle ceggosit rastá Hánnojoga, mii golgá ceakko- ja juovvás filttiid gaskkas, ja ain Suvasduoddara guvlui. Hámis dáfus loavddes ja duolbačohkat Suvasduottarge ii guođe johtti oidnosiid haga. Oarjin oidnojit jeaggeniittut, main dolin láddjeje omiide suoinni, ja meahcceoasis oidno Ruototunturi.

Vánddardeaddji njiedjá duoddara vieltti vulos guvlui. Sealggis sus lea rápmalávka.

Johtolat manná suhkkes guossa- ja soahkevuovddi čiegáin Suvasgura goahtái. Vustolat lea doarvái go mátki joatkahuvvá Muohtačerrui (Lumikero), man alážis sáhttá čuovvut Ovnnesjoga molkkohallama miillaviissaid. Muohtačearus bálggis luoitáda Muohtagurrii (Lumikuru), mas lea Näkkela ja Giru bálgesiid gaskasaš boazoáidi. Áiddis lea badjelmanni šaldi.

Muhtin unna guosaža ja soahkemiestagačča mieđuštemiin johtolat manná Vuottesčearu (Vuontiskero) meaddel oarjjabeale ja luoitáda Röyninkurui ja Montella dolastallansajii.

Montella - Nammalgurra 1,2 km

Montella dolastallansadji ruossaneaba bálggis nuorttas Vuontispirttii ja oarjjás Kerässieppii, mii ille gal vuhtto. Nammalgurrii doalvu johtolat joatkahuvvá luksa guvlui. Unnánaš loktaneami maŋŋel johtolat luoitáda Nammalgura ávdin- ja várrehusstohpui.

Duottareanadat čakčat.

Nammalgurra - Bállás 13 km

Nammalgura stobus johtolat joatká vuoruid lageš- ja guossaorddas molkkohaladettiin Jeagelčearu ravddaide ja ain Rihmakuru goahtái (3 km Nammalguras). Goađis álgá guhkes loktaneapmi Rihmakurunváriid bakte Taivaskero ja Bassičearu gaskasaš sádela guvlui. Duottarčielggi alimus čearu, Taivaskero (807 m), nuorttabealde šuohkká čiekŋalis ja vuosttaldahkes Bassičearru, man ceakko seainnit, mat ráhkadit skuova, loktejit lieggasa váikkuhusas gievrras spálliid njuolga bajás. Ovddabealde vuhtto almmiravddas Ylläsduottar, lagabus Jerisjávri ja Sámmal- ja Luoppalduoddarat, mat gullet álbmotmeahccái. Johtolat luoitáda Bassičearu lulábeale Vatikurui ja nu joksá mearrebáikkis Bállásduoddara luondduguovddáža.