Sääʹmǩiõʹlle

Govva: Satu Airola/Saamelaismuseo Siida.

Harri Koskinen Siidda čájáhusarkiteaktan

Sääʹm-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida oođeemnallšem takaičuäjtõõzz arkktehtplaaneeʹjen lij vaʹlljuum täävvai Harri Koskinen. Ânnʼjõž čuäjtõs oođeet Siida veeideem da vuâđđteevvam õhttvuõđâst. Ođđ čuäjtõs valmštââvv njuhččmannust 2022.

Harri Koskinen da suu põõrǥâs Teollisuuden Ystävät Oy tuâjjan lij oođeemnalla åårrai takaičuäjtõõzz čuäjtõsarkktehtuur- da graaflaž plaanummuš di čuäjtõõzz raajtummuš da raajjmõõžž vuåppmõš. Koskinen koon kuʹǩesäiggsa õhttsažtuâjjtaaurõõžž liâ jm. Iittala da Genelec. Son lij tuejjääm Tapio Wirkkala da Oiva Toikka mââimõs čuäjtõõzzi arkktehtuurid. Karriääʹres aalǥ rääʹjest Koskisest liâ leämmaž määŋg ålggjânnam ääʹššla ââldmõsân Japanist da Italiast. Tän eeʹjj looppâst Kiotost ävvan suu plaanuum hoteʹllkonseʹpt.
 
Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõõzz õhttsaž takaičuäjtõs oođeet. Kartt: Harri Nurminen.
 
- Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siida čuäjtõsoođummuš lij sämmai mooʹččes da määŋgpeällsaž plaanummušvaʹǯǯtõs lij sääʹmkulttuur tääʹrǩmõs äʹšš. Vuârdam čuuʹt õhttsažtuâj määŋgi taaurõõžživuiʹm, särnn Harri Koskinen.
 
Siida čuäjtõsoođummuš lij kompaktt da miârkteei kuʹsǩǩ muʹzei- da luâttkõõskõspõõrt vuâđđteevvmõõžž da veeidõõzz pirr. Sääʹm-muʹzei šurr Sari Valkonen lij toođvaž, što pâʹjjel 20- eeʹǩǩed räjja kuâstam čuäjtõs oođeet, da što Koskinen vuäǯǯat tuõjju mieʹldd.
 
- Koskinen lij grååtnai vaʹlljummuš tuejjeet pueʹrmõs raamm čuäjtõs-siiʹsǩid, mäʹhtt Kansallismuʹzeist mååusat puõʹtti sääʹmkaauʹnid, koin lij jeäʹrben täʹrǩǩ rool ođđ čuäjtõõzzâst, särnn Valkonen.
 
Siidda ođđ čuäjtõs valmštââvv njuhččmannust 2022. Kartt: Harri Nurminen.
 
- Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi luâttmuõrrkaardâs šurr Pirjo Seurujärvi rämmaš, što čuäjtõõzz arkktehtplaaneeʹjen vuäǯǯat peäggtum täävvai, Harri Koskinen.
 
Siida ânnʼjõž väʹlddčuäjtõõzz plaaneeʹjen 1990 lååǥǥast leʹjje ärvvsa arkkteeht Juhani Pallasmaa da Sami Wirkkala. Harri Koskinen šõõddi vaʹlljuum oođeemnalla åårrai Siida čuäjtõsarkktehten da tõt lij fiinâs da ärvvsaž juätkk Siida mainnsa. Koskinen rool puätt leeʹd kõskksaž čuäjtõõzz kulttuur- da luâttsiiskõõzzi õʹhttešiõttummšest.
 
Arkktehtplaaneei vaʹlljummuš čõõđteš õlmmsa haʹŋǩǩõsmõõntõõllmõõžž mieʹldd. Haʹŋǩǩõsmõõntõõllmõš leäi kueiʹtpooddlaž, da tõõzz siiʹsǩtõõvi nuuʹbb podd-a ouddnam taʹrjjeeʹjin annum tuâjjčuäjtõs.  
 
 
Lââʹzzteâđ
 
  • Muʹzeišurr Sari Valkonen                               teʹlfon: 040 767 1052, neʹttpååʹšt: sari.valkonen@samimuseum.fi
  • Luâttmuõrrkaardâsšurr Pirjo Seurujärvi     teʹlfon: 040 767 1052, neʹttpååʹšt: pirjo.seurujärvi@metsa.fi
  • Täävvai Harri Koskinen                                   teʹlfon: 040 551 8160, neʹttpååʹšt: harri@harrikoskinen.com
 
  • Lââʹzzteâđ Harri Koskisest (Teollisuuden Ystävät Oy)                             
 
Siida lij Aanrest, da toʹben tuåimmje Sää´m-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit. 
Sää´m-muʹzei Siida tuåimmjummust vaʹsttad Sää´m-muʹzeifondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säiʹmmõʹsse.
 
Eeʹjjest 1998 äävuum Siida-põrtt vuâđđteevat da veeideet. Veeidõsvueʹzzid sâjjdâʹtte Sääʹm-muʹzei norldõksââʹj di restrantt. Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõõzz õhttsaž takaičuäjtõs oođeet. Oođeep, leša kääzzkâʹsttep čõõđ vuâđđteevvam- da čuäjtõsoođummuš ääʹjj. Ääʹveep vuâđđtivvum da veeiduum Siida di ođđ čuäjtõõzz njuhččmannust 2022.

Ǩeârõk čuâvv Tâʹvv-Sääʹmjânnmest

Čõhčč lij pueʹttem da ǩeârõõǥǥ čuõʹvveš eunnas leäʹdǧǧe Tâʹvv-Sääʹmjânnmest ååʹn moččânji. Uʹccjooǥǥâst ǩeârõk lij juʹn tiuddsast mooččâdvuõđâst. Aanrest võl vueʹrddep: lõsttmuõrin lie võl simmna ruõnnâz lõõst še.

Ǩeârõk čuâvv Tâʹvv-Sääʹmjânnmest. Kartt: Kirsi Ukkonen.

Mõõni ǩieʹss leäi samai iisâs, håʹt mâka muäʹdd liõgg poodd leʹjje še. Õõʹbri pâi simmna da jääuʹrin čääʹʒʒ lie cueʹjjest miâlggâd juõʹǩǩsââʹjest Aanar da Uʹccjooǥǥ vuuʹdin. Jooʹttjid tät pohtt hiâlpummuž, ǥu jieʹǧǧid da čaaʹʒʒid vueiʹtet puârast râstlded. Kevo luâttmuõrrkaardsast čääʹcc lij takai õllâdvuõđâst. 

Čõhčč lij pueʹttem. Kartt: Tuija Kangasniemi.

Tâʹvv-Sääʹmjânnam luâtt lij loommâm jooʹđi da siʹjjid lie leämmaš jeänab mõõni ǩieʹss äiggan ǩeäinin ǥu ääiʹjben. Poostpõõʹrtid da tollsââʹjid lie leämmaš viiššlânji âânnmõõžžâst. Tõid huõlid še jeänab.

Lââʹssteâđ

Tâʹvv-Sääʹmjânnam luâtt lij loommâm jooʹđi. Kartt: Kirsi Ukkonen.

Čõhčč lij pueʹttem da ǩeârõõǥǥ čuõʹvveš eunnas leäʹdǧǧe Tâʹvv-Sääʹmjânnmest. Kartt: Kirsi Ukkonen.

Piilola pälggaz prääʹzniǩ jååttmõš älgg Njeäʹllmest

Meäʹcchalltõõzz Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâđkõõskõs Siida reäšš õõutveäkka Pâʹjj-Pâččjooǥǥ meermieʹcc organisaatioin vuäʹpstum Piilola pälggaz 10-ekksaž prääʹzniǩ jååttmõõžž 31.8.-1.9.2019. Jååttmõš älgg Lääʹddjânnam peäʹlest Väʹččer poostaijânnmest da poott Pâʹjj-Pâččjooǥǥ meermeäcca Taarâst.

Kartt: Kirsi Ukkonen.

Jååʹtted lie vueʹlǧǧmen nuʹtt 40 oummu Lääʹddjânnmest, Taarâst da Ruõššjânnmest. Jooʹđi noorrâʹtte piâtnâc 30.8. Erähoteʹll Njeäʹllmest pieʹll peeiʹvin da siʹrdde tõn mâŋŋa õõutveäkka Piilola pälggaz aʹlǧǧe buussin. Vuässõõđi iinnste jååttmõõžž äiʹǧǧen kueʹhtt iinn luâđast. Taarr peälla Vaggatem siidâst jooʹđi lie pâʹsspeiʹvven 1.9.2019 nuʹtt pieʹll peeiʹv äiʹǧǧen.

Lääʹddjânnam luâđ peiʹvv leäʹt prääzkjam juʹn eeʹjjest 2013 Påʹrǧǧmannu mââimõs sueʹvten. Tän eeʹjjest peiʹvv lij sueʹvet  31.8. Suomen Latu organisaatio ǩeâštat puk oummu Lääʹddjânnmest vueʹđđed teʹl iinn ålggan. Piilola pälggaz jooʹđi peäʹsse vaʹstteed kåččmõʹšše.

Lââʹssteâđ:

Kirsi Ukkonen p. 0400 479 986

Õhttsaž luâtt da histoor - snimldõkmäʹtǩǩ Taʹrre, Ruõššjânnma da Lääʹddjânnma

Snimldõkčuäjtõs Taarr, Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam raaj râstldeeijest luâđsuõjjeemvuuʹdest (Pasvik-Aanar Trilateral Park) ääʹveet Âʹvvel ǩeʹrjjpõõrtâst vuõssarggân 5.8.2019. Čuäjtõõzz vueiʹtet tobddõõttâd obb Påʹrǧǧmannu äiʹǧǧen. 

Snimldõkčuäjtõõzzâst Pasvik-Aanar Trilateral Parkest kueʹstelm da jäälaišlaai puäʹtte tobddsen. Oummui tuejjummuš vuuʹdest kuâsttai snimldõõǥǥin še. Snimldõõǥǥ lie pääiklâž sniimmjin da vuuʹdi hoiʹddjeeiorganisaatioin. Čuäjtõs lij kuttǩiõllsaž: teeʹkst lie nuõrttsäämas, tâʹvvsäämas, lääddas, taarâs, ruõššâs da eŋgglõsǩiõlin.

Kartt: Riina Tervo.

Aanar, Pâʹjj-Paččjokk da Peäccam vuuʹd luâđast lie jiânnai õõutnallšem ääʹšš. Čäʹccõõzz da jieʹǧǧ reʹǧsmâʹtte õhttnaž pieʹccmieʹcc. Tät vuʹvdd lij kaaunõõttâmpäiʹǩǩ Euroop nuõrti åʹrnn da aarktla jäälaišlaai. Vuʹvdd lij kaaunõõttâmpäiʹǩǩ meeraid da kulttuurid še.

Kuõbǯǯ lij jiõččvuõiggâdvuõttneǩ jieʹlli snimldõkčuäjtõõzzâst. Väʹččär poostaijânnmest lie eʹpet tuʹtǩǩeemvuuʹd, kooivuiʹm noorât kuõbǯǯsõhssâm čuäjtõssân. Sõõusčuäjtõõzz vuõltteet Taʹrre NIBIO- nõmmsaž tuʹtǩǩeemstroiʹttla. Tåʹben lij geenilabrator, koʹst čuäjtõõzz riõžžât. Pohttmõõžži vuâđald vueiʹtet ärvstõõllâd kâʹl mäŋgg kuõbǯ vuuʹdest lie uuʹccmõsân. Lââʹzzen pohttmõõžžin vueiʹtet vueiʹnned, mäʹhtt õhttlõvvum kuõbǯ joʹtte vuuʹdest ǩieʹzz äiʹǧǧen. Õhttsaž tuʹtǩǩeemtuâjj lij juätkkjam juʹn kuuʹǩǩab.

Kartt: Riina Tervo.

Meeraikõskksaž luâđsuõjjeemõhttsažtuâjj aaʹlji tän vuuʹdest juʹn 90-lååǥǥ alggpeäʹlest. Väʹččär poostaijânnam, Aanarjääuʹr Natura 2000 vuʹvdd da koumm jeeʹres vuuʹd Taʹrrjest di õhtt vuʹvdd Ruõššjânnmest lie õõutsââʹjest  Pasvik-Inari Trilateral Park - nõmmsaž meeraikõskksaž luâđsuõjjeemvuʹvdd. 

Meeraikõskksaž luâđsuõjjeemõhttsažtuâjj lij hääʹsǩ da täävtõõzzlaž. Pasvik-Inari Trilateral Park -õhttsažtuâjast lij 10-ekksaž tuåimmjemplaan. Plaanâst lie määŋgnallšem tuâi, ouddmiârkkan luâđsuõjjeem, luâđvuäʹpstõõzz, ǩeâllʼjeei luâđast virkkõõvvâmâânnmõš da tiõrvâs di pueʹrrjieʹllem ääʹšši pirr.

Kartt: Riina Tervo.

Tiõrv pueʹttem tobddõõttâd da voʹsttjed čuäjtõʹsse di kueʹstelm da seämma äiʹǧǧ arvvlõddâd fiint tââʹv jäälaišlaajid. Čuäjtõõzz lij raajjâm Meäʹcchalltõs (Sääʹmjânnma luâđkääzzkõs) Lääʹddjânnmest, Trooms da Finnmaark läänhalltõõzz Taarâst da Paččjooǥǥ luâttmuõrrkaardâs Ruõššjânnmest.

Laaʹzz teâđ

  • Projeʹkttšuurmõs Riina Tervo, Meäʹcchalltõs, tel. 040 758 5472, neʹttpååʹšt : riina.tervo@metsa.fi
  • Looǥǥ lââʹzz eŋgglõsǩiõlin: https://prosjekt.fylkesmannen.no/Pasvik-Inari/ 

Meäʹcchalltõs õlmstâtt Lappi beäʹlnn kueʹllšiiʹllʼjid spesiaalnââmar

Meäʹcchalltõõzz Tuikki-lõõst spesiaalnââmrest liâ siiskõõzz lääʹdd lââʹssen tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, nuõrttsääʹmǩiõʹlle da aanarsääʹmǩiõʹlle.
Še tät lõstt lij lookkâmnalla lââʹssen Eräluvat.fi-seeidain.

Tuikki lij kueʹllšeeʹllemlõstt, kååʹtt jueʹjjet piirieeʹjji Meäʹcchalltõõzz kueʹllšeeʹllemäʹššniiʹǩǩid. Tuikki vuõssmõs spesiaalnââmrest säärnat, måkam kueʹllšeeʹllemlooʹvid samai Uccjoʹǩǩe, Aanra da Jeänõʹǩǩe vuäǯǯ täʹst ooudårra, ǥu parlameʹntt raaji muttsid kueʹllšeeʹllemläkka.

Lõstt âânn seʹst reportaasid kueʹllšeellmõõžžâst Lappi beäʹlnn, leša pukin kõõsksummuž siiskõs kuâskk lååʹppoođummuž. Pâʹjj-Lappi beäʹlnn kåʹddaazzi vueiʹtte äʹlǧǧed seärad 22.5. låʹnsted 40 eeuʹr pââʹjjlooʹvid, kook käʹtte âlddsin puk jiijjâs kååʹdd jokkvuuʹdid. Ođđ lååʹpp vuâđđââvv parlameeʹnt tuʹmmstõʹǩǩe muʹtted kueʹllšeeʹllemlääʹjj. Päiʹǩǩvuõttsaid sutkklooʹvid vuäitt äʹlǧǧed haʹŋǩǩeed Eräluvat-neʹttkaaupâst da kääzzkõsnââmrest 020 692424 juʹn mââibaarǥ 21.5. čiâss 9.

”Haaʹliim, što teâtt ođđ looʹvin leʹčči ååʹn vueiʹtlva määŋg mieʹldd åårrjin jiijjâs jieʹnnǩiõlin tâʹvvbeäʹlnn. Tän eeʹjj vieʹttjet še alggmeeri ǩiõl eeʹjj”, särnn Tuikki vueiʹvvtuåimteei Aku Ahlholm Meäʹcchalltõõzzâst.

Tuikki-lõõst väʹlddkååddlaž versio õlmstõʹtteš njuhččmannust. Lõõst teädldõk leäi 46 000 lõsttâd. Lõstt lij lookkâmnalla EräluvaHei!.fi-seeidain.

Tuikki-lõõst Lappi spesiaalnââmar teädldõk lij 5 000 lõsttâd. 

Lââʹssteâđ 

  • Saaǥǥtemšurr Aku Ahlholm, Tuikki vueiʹvvtuåimteei, Meäʹcchalltõs, 040 4814890 (suomeksi)

Pâʹjj-Lappi kueʹllšeeʹllemlooʹvi kaaupšummuš älgg

Kueʹllšiiʹllʼji jiânnai vueʹrddem lååʹppkaaupšummuš Uccjoʹǩǩe, Aanra da Jeänõʹǩǩe älgg puõʹtti neäʹttlest. Kåʹddaazzi vueiʹtte tâʹl låʹnsted seärad 22.5. čiâss 9 ääʹljeel luâttkõõskõõzzin 40 eeuʹr pââʹjjlååʹv, koin vuäǯǯ vuõggkueʹlšeeʹlled  jiijjâs kååʹdd vuuʹdest jokkpaaiʹǩin. Ålggpäiʹǩǩ-kåʹddaazzi vueiʹtte äʹlǧǧed mââibaarǥ 21.5. čiâss 9 haʹŋǩǩeed päiʹǩǩvuõttsaid sutkklooʹvid Eräluvat-neʹttkaaupâst leʹbe kääzzkõsnââmrest 020 69 2424.

Tuija Kangasniemi/MH.

Kueʹllšeeʹllempââʹjj älgg šuurmõs pieʹǩǩest jokkvuuʹdin 1. ǩieʹssmannu. Kaaupšummuž alttummuš lij tän eeʹjj mâŋŋnam. Parlameʹntt tuʹmmji kueʹllšeeʹllemlääʹjj muttsest pâʹsslašttâm-mannust, koon mâŋŋa Meäʹcchalltõs saaǥǥstõõli pääiklain da Sääʹmtiiʹǧǧin kueʹllšeeʹllem riâššmõõžžâst.
Tän mâŋŋa Meäʹcchalltõs vueiʹti uʹvdded ođđ mieʹrrtuʹmmstõõǥǥ, koʹst räʹtǩǩeeš kueʹllšeeʹllemlooʹvi jäänmõsmeäʹrid.  Kaaupšummuš lij vuåittum altteed eman, ǥu tuʹmmstõõǥǥ mââibeällsaž läittamäiʹǧǧ lij puuttâm da mädd- da meäʹcctäällministeria lij staanääm kåʹddaazzi jokklooʹvi hââʹdd. Hâʹdd lij 40 eeuʹr.

Uccjooǥǥâst, Aanrest leʹbe Jeänõõǥǥâst põõššinalla jälsteei kåʹddaazzi vueiʹtte låʹnsted seärdest ääʹljeel pââʹjjlååʹv jooǥǥid, kook liâ luõzz leʹbe kuuʹǯ kaggõõttâmvuuʹd.  Vueʹllâkksaid lååʹpp lij däära. Looʹvi meäʹrest ij leäkku mieʹrruum mieʹrr, nuʹt säärneeʹl tõn vueiʹtte låʹnsted puk pääikla. Pääikla vueiʹtte låʹnsted pââʹjjlååʹves Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzzâst Siidast, Meäʹcchalltõõzz Âʹvvel kääzzkõspääiʹǩest da Tunturi-Lappi luâttkõõskõõzzâst Jeänõõǥǥâst.
Ålggpäiʹǩǩ-kåʹddaazzi vueiʹtte vuäʹstted päiʹǩǩvuõttsaid sutkklooʹvid Pâʹjj-Lappi jooǥǥid. Täk lååʹv liâ mieʹrrõsttum. Täid looʹvid vuäitt haʹŋǩǩeed 21.5. čiâss 9 ääʹljeel Eräluvat.fi-neʹttkaaupâst leʹbe kääzzkõsnââmrest 020 69 2424.

Kåʹddaazzi määuʹsteʹmes kueʹllšeeʹllemlååʹpp Uccjooǥǥâst, Aanrest da Jeänõõǥǥâst lij ooudâs viõǥǥâst valdia čaaʹʒʒin, kook liâ jeeʹres vuuʹd ǥu luõzz leʹbe kuuʹǯ kaggõõttâmčääʹʒʒ. Määuʹsteʹmes lååʹpp jeeʹres vuuʹdid kuâskk vuõgg- da šeeʹllemneävvkueʹllšeellmõõžž. Määuslaž jokklååʹpp kuâskk tõn sâjja pâi vuõggkueʹllšeellmõõžž.

Puk vuuʹd, koid lååʹv kueʹsǩǩe, kuâsttje Meäʹcchalltõõzz Eräluvat.fi-kääzzkõõzzâst. Lââʹssen Meäʹcchalltõs õlmstâtt äʹššniiʹǩǩid Tuikki-lõõst spesiaalnââmar Pâʹjj-Lappi kueʹllšeellmõõžžâst.

Lââʹssteâđ

Njaali pieʹsstaʹrǩstummšin jie leämmaž ââʹlj teimma 

Njaall lij Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi vaʹstteemvuâlaž šlaajj. Meäʹcchalltõs õhttsažtuâjjkueiʹmeezvuiʹm tuejjad juõʹǩǩ eeʹjj njaallpieʹzzi taʹrǩstummšid njaallvueʹjj čiõlǥtem diõtt. Teimma jie käunnʼjam ni vooʹps njaallââʹlj. Mââimõs ââʹlj lie nuʹtt kuõiʹtlo eeʹjj tueʹǩǩen.


Eeʹjj 2018 tälvva da ǩeässa jieʹlleš 357 vuâra taʹrǩsteʹmmen 247 tiõttum njaallpieʹssed. Jeänõõǥǥâst vuõiʹnne ođđeeʹjj-täʹlvvmannu äiʹǧǧen õõut njaal ââʹnnem pieʹzz. Lopptääʹlvest da ǩeässa pieʹss ij leämmaž teänab õnnum.

Tän lââʹssen njaall lij vuõinnum Jeänõõǥǥâst da Uccjooǥǥâst määŋg vuâra di ǩieʹjj lie še vuõinnum, leša lij pannaainâs lie-a tõk njaallǩieʹjj.

Njaali poortummuš. Kartt: Aimo Leppäkangas.

Säʹppleejai da kåʹddsäʹppleejai meäʹr leʹjje occka, da še rieʹmj leʹbe njaalin ǩeâštʼteei leʹjje tuõddrin jiânnai ooʹccab ko eeʹjjest  2017.  Pieʹzzin jälstam leʹbe liikkääm rieʹmjid ǩeeʹrjte pââjas puk veezz 34 jeeʹres pieʹzzest, lââʹssen käʹhccen pieʹzzest leʹjje miârk pieʹzz kuäivvmõõžžâst leša tõt ij seʹlvvnam mii jieʹllʼjid toʹben leäi kuäivvam.

Meäʹcchalltõõzz njaallrekiʹsttrest lie 334 njaall-/rieʹmjjpieʹssed , koin pâʹjjel 100 pieʹssed lie nuʹtt kââmtam, što tõid jeäʹt taʹrǩstuku juõʹǩǩ eeʹjj.  Ǩiõttmaddi vuuʹdest taʹrǩstummšid vuässõʹtte Meäʹcchalltõõzz lââʹssen Luâttreeʹǧǧesvuõttkõõskõõzz tuâjjla da jiõččtäättlaž oummu.

 

Õhttsažtuâjj Ruõccjânnmin da Taarrjânnmin 


Eeʹjj 2017 aalǥâst jåʹttji Lääʹddjânnam, Ruõccjânnam da Taarrjânnam õhttsaž koolmekksaž EU
Teäggtem Interreg Nord ”FELLES FELLREV NORD”-haʹŋǩǩõs njaal suõjjlem ooudummša. Haʹŋǩǩõõzz väʹlddkoordinaattor lij Ruõccjânnmest Norrbotten läänhalltõs da Lääʹddjânnmest mieʹldd lij Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõs. 

Haʹŋǩǩõõzz tääʹrǩmõs täävtõõzz lie Fennoscandia njaallvueʹjj raavummuš, õhttsaž 
tuåimmjemnaaʹli ooudummuš njaallvueʹjj vuåppma da suõjjlummša di teâđtummuš njaal miârktõõzzâst tuõddârluâđ vueʹjj indikaattoren.

Eeʹjj 2018 haʹŋǩǩõõzz tuâjjan lie jm. rieʹmji meäccjummuš, njaali poortummuš da viõusben 
vuåppmõš. Poortummšest mieʹldd lij še WWF. Haʹŋǩǩõõzz mieʹldd še vuõssmõs WWF škooultem jiõččtäättlaž oummu vuässõʹtte njaallpieʹzzi vuåppmõʹšše. 


Lââʹssteâđ 

  • Pâʹjjtaʹrǩsteei Tuomo Ollila, telʹfon 0400 241448, neʹttpååʹšt tuomo.ollila(at)metsa.fi
  • http://www.fellesfjellrev.se (www.fellesfjellrev.se)

 

Taarrjânnam, Ruõššjânnam da läʹddjânnam õhttsaž Pasvik - Aanar raajj prääzkji 10-ekksaž šõddâmpeeiʹves

Pasvik - Aanar raajjmeäʹcc lij kuuđâst luâđsuõjjeemvuuʹdest nårrji õhttsaž vuʹvdd, koʹst suõjjeet taarrla, ruõššla da läʹddla luâđ. Raajjmieʹcc prääzkješ godovai Pasvik - Aanar õhttsažtuâj oʹhjjeemjoukksååbbar poodd Nikkelist, Ruõššjânnmest påʹrǧǧmannu mââimõs neäʹttlest. Tän naʹzvanšõddâmpeiʹvven õʹnneš mainnsid, ǩiʹččeš snimldõõǥǥid tän räjja õhttsaž eeʹjjin, njäʹljstõõlteš da kaʹǧǧeš cieʹrǩ 10 –ekksõʹžže. Jijjes joukk, õhttsažtuâjjtaaurõõžž da čõõnõsjoouk sarnnu raajjmeäʹccõhttsažtuâjem saanivuiʹm heeđâlmlaž, oʹnstum da aktiivlaž – nuʹtt tõt âlgg leeʹd!
 
Taʹnni lij Pasvik - Aanar õhttsažtuâjast ǩirggnum tuejjeed määŋgnallšem. Ǩeâđđa da loppǩieʹzzest Paaččjooǥǥ čääʹcclååʹdd liâ laʹsǩǩuum, da kolmm jânnmest lij jottum låʹddreeisain. Veâullai snimldõkčuäjtõõzz  tuejjummuš raajjmeäʹcc luâtt- da kulttuuräärvin lij loppvuõiggsest. Da tän eeʹjj looppâst valmštââvv še tuåimmjemplaan puõʹtti lååj eeʹǩǩed väʹrdd: tuåimmjemplaan lij huõmstum briljantt tuâjjkäuʹnnen õ´hjjeed meeraikõskksa luâđsuõjjeemõhttsažtuâj õhttsaž täävtõõzzivuiʹm.
 
Pasvik zapovednik
 
Õhtt šuurmõs pueʹtti eeʹjj tuâjin lij Taarrjânnmest, Ruõššjânnmest da Lääʹddjânnmest õhttna tuejjeem kueʹbǯǯtuʹtǩǩummuš. Kaamprid lij tuʹtǩǩuum õõutin da seämma meʹtoodin juʹn eeʹjjin 2007, 2011 da 2015. Ǩeässa 2019 norškuäʹtte kueʹbǯi sõhssâm kooskaid da kueʹbǯ põõšk analyys diõtt geeʹnlabratoriast, da vuåǯǯum puåđõõzz tiuddee teâđ Pasvik - Peäccam - Aanar vuuʹd  kueʹbǯǯkääddast vuâđđ tääʹzzest! Lââʹssen Pasvik - Aanar õhttsažtuâjast altteed haʹŋǩǩõõzzid Euroop Union räʹjjlažprogramm ENI teäggtõõzzin. Oolǥbeällsaž teäggtõõzz tuärjin õhttsažtuâjast vuäitt viikkâd jõnn aaʹššid: ouddmiârkkân Paaččjoʹǩǩe Ruõšš beäʹlnn luõʹšti vuäʹlǧǧjooǥǥid tuejjeed mååusat seämmanallšem, Pasvik zapovedniik luâttkõõskõõʹzze raajjâd põõšši čuäjtõs da Pâʹjj-Paaʹččjoogg meermeäʹcc vuäǯǯ ođđ vuäʹpstõstaaul da jååʹttempääiʹǩ.
Pasvik - Aanar raajjmeäcca kuulli luâđsuejjeemvuuʹdi vaaldšeei – Finnmaark läänhalltõõzz, Pâʹjj-Paaččjooǥǥ meermeäʹccvaaldšem, Pasvik zapovedniik da Meäʹcchalltõõzz – kõskksaž meeraikõskksaž õhttsažtuâjj lij sertifioidjum, EUROPARC Transboundary Park prograammâst. Vueʹǩǩeš õhttsažtuâj miârkkân lij vitt eeʹjj kuʹǩǩ viõǥǥâst åårrai seʹrtifikaatt.
 
Lââʹssteâđ