(28.2.2023)
Miârkteei aunstõõzz Lappi luâđ vueʹjjest: äimmõsmuttâz diõtt jõnn vueʹss taaljieʹǧǧin lij läppjam
Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz da Lääʹddjânnam pirrõskõõskõs lie kaartʼtam âlddsin koumm miljoon hehtaar Pâʹjj-Lappi luâđ iiʹjji 2020–2022 ääiʹj. Ååʹn õlmstõttum, mašinajieʹrm veäkka puuʹtʼtum aunstõs lij tääʹrǩmõs, mõõn Pâʹjj-Lappi suõjjlem- da poostaivuuʹdi luâtt-tyyppin da tõi vueʹjjest lij ni kuäʹss norrum. Äimmõsmuuttâs kuâsttai norrum aunstõõzzâst: ouddmiârkkân kuälmõs Pâʹjj-Lappi suõjjlem- da poostaivuuʹdi taalpoounjin lij läppjam 1990-lååǥǥ vuâkka veʹrddeeʹl.
Äimmõsmuuttâs da muttâz luâđast kuâsttje aunstõõzzin taaljieʹǧǧi lââʹssen še jeeʹelpaaiʹǩi da čeärrsueʹǩǩmieʹcci vueʹjjest.
Ouddmiârkkân tuõddâräʹllbai mââʹn pråppee eman 35 puõlâšgraaddâst da ko tääʹlv pakkne, oudlkââʹstet, što tuõddârmääđai očndõõttâm čeärrsueʹǩǩmieʹccin täujjan. Viõkkšõs puõccui palggmõõžž diõtt väʹlddvueʹss jeeʹelpaaiʹǩin lie kuõrbbâž da čeärrsueʹǩǩmieʹcci pâstlvažvuõtt ođsmõõvvâd vaajtââll vuuʹdi mieʹldd. Nuuʹbb peäʹlnn toolkvaž palggâm câgg tuõddârvuuʹdi råttõõvvmõõžž.
- Satellittaunstõõzz da jeeʹres kookkaskaartʼtemaunstõõzz taʹrjjee jõnn datamieʹrid luâđ vueʹjj kaartʼtummuž tuärjjan da Luâttkääzzkõõzz lie äuʹǩǩääm tõid ååʹn nääiʹt veiddsõs kaartʼtemtuâjast vuõss vuâra. Mij äʹšštobddi lie noorrâm vuõššân luâtt-teâđ jeeʹres luâtt-tyyppin, mõõn mâŋŋa tän aunstõõzz veäkka leät mättʼtam mašinajieʹrm vuâmmšed jeeʹres luâtt-tyyppid kookkaskaartʼtemaunstõõzzin, luâttsuõjjlummuž spesiaaläʹšštobddi, projeeʹkt jååʹđtam Anna Tammilehto kovvad aunstõõzz noorrâmprojeeʹkt.
Aunstõõzz leät puuʹtʼtam Luâttkääzzkõõzzi da Lääʹddjânnam pirrõskõõskõõzz õhttsažtuâjjhaʹŋǩǩõõzzâst. Kaartʼtummuž puäđõõzz nâânee Lääʹddjânnam luâtt-tyyppi vaarvuâlažvuõđ ärvvtõõllmõõžž puäđõõzzid eeʹjjest 2018 Lappi vueʹzzeld.
- Muttâz luâđast jie puäʹđ õlltõssân tõn diõtt, ko leät ärvvtõõllâm, što pakknummuš lij aarktlaž vuuʹdin joba neellj vuâra jåʹttlab ko skääđsuõllust kõskkmieʹrin. Taarbšep-i ânnʼjõõžž jäänab meäʹrmeâldlaž seuʹrrjummuž tõʹst, mäʹhtt da mõõn jåʹttlânji luâtt mottai. Mõõnni vuâra vaʹstteei Pâʹjj-Lappi luâđ kaartʼtummuž leät tuejjääm Lappist 90-lååǥǥast, da teʹl ââʹnnmest leʹjje jeeʹres mõõntõõllmõõžž. Jõs luâtt-tyyppi seuʹrrjummuž tuejjeet nääiʹt hääʹrves kõõsk mieʹldd, jiânnai ääʹšš päʹcce aaicǩani, Tammilehto särnn.
Taaljieʹǧǧ lie läppjeʹmen - pääikla tuâj jie riʹjtte, što vueʹǩǩ mottjeʹči
Poounjin lij põõšši taal, da lâuʹŋŋpoounji seʹst lij jiõŋŋväimm. Ko kõskktemperatuur pâjjan, poounji seʹst leʹddi jiõŋŋlinss sodd da poounj kââmte. Ođđ taalpoounj jie teänab šõõdd, da taaljieʹǧǧ läppje.
Aunstõõzz mieʹldd Pallas-Ounastuõddâr vuuʹdest leämmaž saaujmõs tobddum taaljeäʹǧǧ lij läppjam. Ǩiõttmaddjest še käunnʼje jiânnai jieʹǧǧ, kook veâl 90-lååǥǥ aunstõõzzâst leʹjje taaljieʹǧǧ, leâša ååʹn jieʹǧǧin jie leäkku teänab taalpoounj.
- Taaljieʹǧǧid jeät vuåittu suõjjled teänab tåʹlǩ pääiklaž tååimaivuiʹm. Taarbšep meeraikõskksaž tuâjaid, kook årstâʹtte äimmõõzz pakknummuž, Tammilehto särnn.
Määŋghämmsaž luâtt jeällai pueʹrben luâttjaukkjest
Ǩeeuʹhjõõvvâm luâtt maacctââvv hueʹnben ouddmiârkkân äimmõsmuttâz šõõddtem heâmmõõzzin.
Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz reâugga luâttjaukki cõggâm diõtt da luâđ jeällʼjem diõtt ekka 2030 mõõneeʹst.
Veiddsõs Pâʹjj-Lappi luâđ kaartʼtemaunstõõzzâst õlmstââʹttet ååʹn eman vuõssmõs puäđõõzzid. Ko kaartʼtemtuâj loppraportt valmštââvv mâʹŋŋlest taʹnni, puäđõõzzi pirr kuulât lââʹzz.
Lââʹssteâđ
(24.11.2022)
Skamm luâšttââtt Tâʹvv-Sääʹmjânnma
Ååʹn lij eʹpet tõt äiʹǧǧ eeʹjjest, ko peiʹvv luâštt da lââmm âʹlmmreedd tuâkka âlddsin kueʹhtten määnpââʹjjen tââʹvmõs Sääʹmjânnmest. Peiʹvv luâštt Nuorggam siidâst Uccjooǥǥâst mââimõs vuâra neljdpeeiʹv 24.11. Pueʹtti vuâra peiʹvv kuärŋŋ âʹlmmreedd pââibeälla toʹben ođđeeʹjjmannu 18. peiʹvv.
Uccjooǥǥâst skamm älgg kueiʹt peeiʹv mâʹŋŋlakast ko Nuorggmest, da vaʹstteeinalla še poott kueiʹt peeiʹv ääiʹjben. Aanrest peiʹvv luâštt mââimõs vuâra 2. rosttovmannu, peštt siõmmna pâʹjjel määnpââi. Suäʹđjlest väjjaǥ neäʹttel kokksaž skamm šâdd rosttov ääiʹj.
Kuʹǩes da pakk čõõuč mâŋŋa lie reäčkkai puõllâž puättam Aanar da Uccjooǥǥ voudda. Muäʹdd mõõnni neäʹttel ääiʹj puõlâšmittar lie čuäʹjtam lååʹjest kuâhttlo graadd nââmrid. Uʹcc jääuʹr lie jiõŋŋâm, leâša jooǥǥ da šuurab jääuʹr še lie puârvveʹmen. Jiõŋ âʹlnn jooʹttjest feʹrttai tuʹmmjed tääʹrǩeld da ainsmâʹtted, što jiõŋŋ lij nâânas.
Muõtti lie eeʹjjääiʹj ǩiõččeeʹl võl occanj. Muõtti âssasvuõtt lij nuʹtt lååi seeʹnt. Ââʹzzteʹmes muõttǩeʹrdd da puõllâž ooudâsvieʹǩǩte čaaʹʒʒi jiõŋŋummuž jåʹttlubun da nânnsab jiõŋ šõddmõõžž.
(1.11.2022)
Nelljan määnpââʹjest juʹn pâʹjjel 46 000 kõʹllʼjeeʹjed – kueʹss ââʹlee ođsmõttum Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida
Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz da Sääʹm-museo Siida teâđte.
Luâđast jooʹtti da museokõʹllʼjeei lie mättjam kõʹllʼjed ođsmõttum Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siidast. Oođuum Siida ääʹveeš almmja ǩieʹssmannust Aanrest. Čõhččmannu loʹppe mõõneeʹst Siidast lie kõʹllʼjam juʹn 46 000 ooumžed. Ođsmõttum Siida leäi še mõõnni ǩieʹzz jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ Lappist.
“Miõttlõs kõʹllʼjeeimeäʹr ouddnummuš lij juätkkjam ǩieʹzz mâŋŋa čõõđ čõõuč, da čõhččmannust lie leämmaž kõʹllʼjeei joba rekoordi mieʹldd. Kõʹllʼjeeʹjin vuåǯǯum maacctõs oođuum Siidast lij leämmaž tåʹlǩ miõttâl. Rämmšep čuuʹt vuâsttaväʹlddmest”, Sääʹm-museo Siida kaaupšummšest da markknâʹsttmest vaʹstteei Minna Muurahainen mušttal. Čõhččmannust Siidast kõʹllʼje pukveeʹzz 7631 kõʹllʼjeeʹjed, mii lij pâʹjjel 1500 kõʹllʼjeeʹjed jäänab ko oouʹdab rekorddeeʹjj 2019. Ääʹveem-määnpââʹjj noori 9799 kõʹllʼjeeʹjed da sueiʹnnmannust joba pâʹjjel 11000 ooumžed jieʹlle tobdstõõttmen Siidaaʹje.
Siida lij leämmaž Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz čõõđ iiʹjji juätkkjam õhttsažtuâj oʹnnstam puäđõs. Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz tuõʹllʼjeei Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi õhttsažtuâjj kuâsttai oođuum Siidast vaaikteei õhttnaž čuäjtõsobbvuõttân da pueʹrab äʹššneǩ-kääzzkõssân ko ouddâl.
Siida Lappi jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩen
Čõhččmannu loopp-peäʹlnn Museolett teâđti Lääʹddjânnam jäänmõsân siõssum museokorttpaaiʹǩin ǩeässa 2022. Lappi jäänmõsân siõssum päiʹǩǩ leäi Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida.
”Kõʹllʼjeei lie ǩeittam jäänmõsân siiskõõzz. Ouʹddepohttmõš, čeäppõs da jõnn luâttsnimldõõǥǥ lie leämmaž jäänmõsân ǩeittum obbvuõđ”, Muurahainen ceälkk. Lââʹssen lie späʹssbõõššâm nuʹtt sääʹm ânnʼjõžčeäppõõzz ko še videoinstallaatioid.
Oođummuš lij pohttam Siida čuäjtõõzz ânnʼjõžpeivva. Sääʹmõutstõõzz vuäzzla vuässõʹtte Sääʹm-museo Siida čuäjtõsvueʹzz noorrmõʹšše jeeʹresnallšem haʹŋǩǩõõzzi pääiʹǩ jm. uuʹdeeʹl snimldõõǥǥi oummid nõõmid da vaʹlljeeʹl täʹvvrid čuäjtõʹsse.
Siida čuäjtõõzzin sääʹmkulttuur da luâtt ǩiõzzâʹtte õhttân obbvuõttân: čuäjtõsobbvuõtt mušttal sääʹmkulttuur da luâđ jieʹlli kõskkvuõđâst. Čuäjtõõzz lie jurddum jeäʹlstõssân, leâša še nåkmen, što tõk toiʹmmje uuʹccab obbvuõttân.
Siida lij tääʹrǩes vueʹlǧǧemsââʹjj säʹmmlai dommvuuʹd luâđast jooʹttjid
”Ǩieʹss lij leämmaž samai pueʹrr! Mij vuäǯǯam maacctõs lij leämmaž tåʹlǩ miõttâl”, tuâtt äʹššneǩ-kääzzkõsjååʹđteei Tarja Tuovinen Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzin.
Äʹššniiʹǩǩi lââʹssen ođsmõttum da veeiduum sõõʹjid leät välddam miõttlõs naaʹlin vuâstta še kääzzkâʹsttempååʹrd nuuʹbb peäʹlnn. Äʹššniiʹǩǩi peäʹlnn kääzzkõõzz lie čiõlggsânji juõkkum jiijjâz obbvuõđid. Teänab ij taarbâž čueǯǯad seämma rääidast sizzpiâssâmliippi da kueʹllšeeʹllemlooʹvi vuäʹsttem diõtt leʹbe što vuäǯǯ luâđast jååʹttem- da maatkčemvuäʹpstõõzz.
Luâttkõõskõõzz lie tääʹrǩes luâđast jooʹttji vueʹlǧǧemsââʹj. Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi õhttsažtuâjj Sääʹm-museoin vueiʹtlvâstt säʹmmlai dommvuuʹdest liikkeei luâđast jooʹttji tieʹttemvuõđ lââʹzztummuž kulttuurlânji ǩeâllʼjeei luâđast jååʹttmest.
“Sääʹm kulttuur jiõččvuõđid âlgg teâđsted, što jiijjâs luâđast jååʹttemnääʹl silttad suåvted tââʹvmõs Lappiiʹje suåppjen. Tõn diõtt Luâttkõõskõs da Sääʹm-museo toiʹmmjummuž tuärjjee kuõiʹmeez, da Siida čuäjtõs lij šiõǥǥ vueʹlǧǧemsââʹjj luâttreissu“, Tuovinen ceälkk.
Säʹmmlai dommvuuʹdest jååʹđeen lij vääžnai teâđsted ouddmiârkkân vuâđđaaʹššid vuuʹdest harjjtum puäʒʒhååidast da säʹmmlai pââʹss paaiʹǩin. Tõt, mii åålǥpeällsaž ooumže vuäitt kuâsttjed tåʹlǩ poostaijânnmen, lij viggâmnalla säʹmmlaid vueʹssen jieʹlli kulttuurhistoriast.
Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz lij alttääm še pååđ luâđast jååʹttemetikeeʹtt tuejjummuž säʹmmlai dommvoudda. Etikeeʹtt valmštõõlât õõutâst Sääʹmtiiʹǧǧin, Saaʹmi siidsåbbrin di maatkčem- da luâđast jååʹttemõhttsažtuâjjkuõiʹmivuiʹm.
Siida – 24 eeʹǩǩed sääʹmkulttuur da luâđast jååttmõõžž vuäʹpstõs
- Ođsmõttum da veeiduum Siida ääʹveeš 1.6.2022. Sääʹm-museo Siida alttii toiʹmmjummšes ålggmuseon 1960-lååǥǥast. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz ânnʼjõžmaall nallšem toiʹmmjummuš lij älggam eeʹjj 1998.
- Čuäjtõskõʹllʼjeei lie leämmaž ođsmõttum Siidast čõhččmännʼja mõõneeʹst pâʹjjel 46 000. Lappi eeʹjj 2022 jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ tän mõõneeʹst.
- Siida čuäjtõõzz nårrje Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz õhttsaž väʹlddčuäjtõõzzâst, Sääʹm-museo ålggmuseost di vaajtõõvvi kulttuur- da luâtt-teeʹmmčuäjtõõzzin. Siida lij Aanrest.
- Sääʹm-museofondd ohjjad da tuärjjad Sääʹm-museo toiʹmmjummuž. Sääʹm-museofoond tuâjjan lij tuärjjeed da oouʹdeed säʹmmlai meersaž kulttuur. Sääʹm-museofondd vuäʹmast Sääʹm-museo täʹvver-, snimldõk-, ǩiõttǩeʹrjj- da čeäppõsnorldõõǥǥid, kueʹhtt ålggmuseo da arkiiv. Tõt tuõʹllai da ohjjad Sääʹm-museo da tõn toiʹmmjummuž di harjjat museosueʹrj õhttsažtuâj säʹmmlai dommvuuʹdest, Lääʹddjânnmest da meeraikõskksânji.
- Siida âʹlddvuuʹdest Tâʹvv-Lappist lie Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi håiddam Leammi di Urho Kekkonen meermieʹcc, vitt poostaijânnam (Mueʹtǩǩ, Paistuõddâr, Kaldoaivi, Väʹččer da Pääʹnntuõddâr), Kevo luâttmuõrrkaardâs di poostai Aanarjääuʹr vuʹvdd. Urho Kekkonen meermeäʹcc lij alggeeʹjj kõʹllʼjem-mieʹri vuâđald Lääʹddjânnam nuʹbben jäänmõsân siõssum meermeäʹcc.
(1.6.2022)
Ǩiõtt-tuâj da čeäppõõzz Siida čuäjtõõzz vueʹssen
Aanrest leʹddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida lij eʹpet äävai kõʹllʼjeeʹjid jõnn muʹttemtuâjai mâŋŋa. Siida čuäjtõõzzâst õhttâʹvve vuäʹmm, toobdâs nääʹl mieʹldd Sääʹm-museo kulttuursiiskõõzz da Luâttkõõskõõzz luâtt-teeʹm õhttân õhttsaž čuäjtõssân. Ođđ čuäjtõõzz nõmm "Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna" puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem tiivtâst.
Aivv ođđ mušttlemnääʹl čuäjtõõzzâst eeʹttkâstt čeäppõsniiʹǩǩi vuässõõttmõš siiskõõzz puuʹtʼtõʹsse. Sääʹmkulttuur čuäjtõõllmõõžžâst vueʹlǧǧemsââʹjjen lij mõõnnâmääiʹj mieʹldd åårrmõš ânnʼjõžpeeiʹvest, da nääiʹt kulttuurhistoria da äʹrbbvuõtt-tiõttji saʹǩǩe leät õhttääm ravvsânji sääʹm ânnʼjõžčeäppõsniiʹǩǩi da sääʹmǩiõtt-tuâjjlai silttummuž. Luâttvueʹzzest še leät äuʹǩǩääm luâttčeäppõõzz õlmmeemviõǥǥ.
Čuäjtõõzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen lij tåimmam Outi Pieski, ǩeäʹst lie še pååđ tuejjõõzz tuärjjeʹmen čuäjtõõzz saaǥǥ. Tuejjõs Mädd njuârgg eeuʹnid sorčč čuäjtõslõõnj siiʹsǩlaaǥǥâst. Tõt häämad tuõddri rääid, kååʹtt lij euʹnnuum määccka kuulli reeʹppiǩ treeʹpǩivuiʹm. Tuejjõõzzâst maaddârääkkai eeuʹn tuejjee suejjeei sââʹj čuäjtõslõõnj kaaunõõttâmpääiʹǩ pââipeälla.
Marja Helandeeʹr da Mauri Lähdesmäki vääimlaž Ääiʹj-videoinstallaatio, kååʹtt lij väʹlddlõõnj kuvddlõõzzâst, kägg ouʹdde sääʹmkulttuur jieʹllemviõǥǥ da määŋgååʹblkallašvuõđ. Tuejjõõzz kuõʹddi teeʹmmen toiʹmmjeei määccaǩ puuʹtet ouʹdde jieʹlli kulttuur vueʹssen tõn vuäʹmsteeʹji pääiʹǩ.
Jouni S. Laiti tuejjõõzz Sääʹm häärvõsttum meäʹcc da Rástegáisá: ääldai suõjjleei väʹldde peäʹl õhttsažkååddlaž saǥstõõllmõʹšše da mäddâânnmõõžž kõõččmõõžžid Sääʹmest. Čuäjtõõzzâst lie še jeeʹres čeäppõõzz ouʹddepohttmõõžž, mâʹte Elle Valkeapää vuõddjin häämeem vitriin leʹbe Lada Suomenrinne da Essi Ranttila graaflaž kuâsttjõs. Saaʹni da jiõni maaiʹlm lie leämmaž tuejjeʹmen Pekka Aikio lââʹssen Wimme, Ingá-Maret Gaup-Juuso da Niillas Holmberg.
Kåvvaz musikkčuäjtõs sueiʹmkrâstt mõõnnâm puõlvvõõǥǥi tååbdaid. Videost čuäjtâʹtte sääʹm musikkraajji Heidi Gauriloff, Hildá Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc) da Ailu Valle. Video lij fiʹlmmjam da musikkniiʹǩǩivuiʹm ohjjääm Ville-Riiko Fofonoff.
Pauliina Feodorooff jååʹđtem Mäʹhtt suåvâd leʹčči -haʹŋǩǩõs mušttal tõʹst, mäʹhtt väʹlddkulttuur šõõddtem pirrõspååʹmhid vueiʹtet teevvad äʹrbbvuõđlaž teâđ veäkka da mäʹhtt sääʹm nääʹlvuâkksaž lääʹjj da ânnʼjõžtuʹtǩǩummuž vuäitt ââʹnned mäddâânnmõõžž plaanummša. Nääiʹt tuejjeet ođđnallšem, vuässõʹtti õhttsažtoiʹmmjummuž veʹrǧǧniiʹǩǩi, tuʹtǩǩeeʹji da säʹmmlai kõõskâst.
Luâttvueʹzzest Anni Rapinoja Ruijapääʹljes-tuejjõs lij luâttmateriaalin tuejjuum čeäppõstuâjj. Tõt lij vuäjtum šâʹlddrajjsid nuʹtt, što kueʹss vuäiʹtte väʹʒʒed steehl âʹlnn da tuʹtǩǩeed tuejjõõzz čuäʹjtem mäddooʹle šââddaid.
Kaija Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõs lij čuäjtõõzzâst vuäʹmm mieʹcc vueʹssen da tõn tuâjjan lij kovveed vuäʹmm mieʹcc luând. Tuejjõõzz materiaalân leät âânnam pađvvpieʹʒʒ, sueʹjj da pieʹʒʒ paaʹǩǩid da tiõuddum looʹddid. Puk tuejjõõzz materiaal lie kââʹrvtum luâttmateriaal. Lååʹdd lie leämmaž Siida ääiʹjab čuäjtõõzzâst.
Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõõzz vuäʹbbtuejjõs, Piõggi pieʹssmuõrr, lij vueiʹnnemnalla Meäʹcchalltõõzz äʹššneǩ-kääzzkõõzzâst Siida vueʹllǩeeʹrd jõnnkääʹrdest. Tõn materiaalân leät âânnam pieʹʒʒ vueʹddid da oouʹsid. Vuäʹrdden lij oouʹdab čuäjtõõzz påʹnnjsuäʹrvv.
Äimmõshistoria ääʹveei vitriin tuâǥǥažsnimldõkkân lij Tom Björkluund digitaalʼlaž kälkkõs mammuttjõlggõõzzâst. Väʹlddčuäjtõslõõnj pirr lie jõnn snimldõõǥǥ da tõi sniimmi lie Pasi Nivasalo, Martti Rikkonen da Pertti Turunen.
Ville-Riiko Fofonoff, Kevin Francett da Aslak Paltto lie tuejjääm Siida čuäjtõʹsse videopuuʹtʼtõõzzid kulttuurteeʹmin. Luâttsiiskõõzzin videopuuʹtʼtõõzzid Siida čuäjtõʹsse lie tuejjääm Riku Karjalainen, Rayann Elzein da Jorma Hevonkoski.
Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte: Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio, Wihuri, Interreg Nord, Giellagas-institutt, Lappi universiteʹtt, Lappi lett di mättʼtõs- da kulttuurministeria. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.
(1.6.2022)
Siida čuäjtõslõõnji uus ävvne Aanrest
Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida čuäjtõslõõnji uus lie leämmaž ǩidd pâʹjjel eeʹjj ääiʹj, leâša ååʹn tõk lie mââimõõzzâst eʹpet ääʹvuum. Siida väʹlddčuäjtõõzz siiskõõzz, ouʹddepiijjmõõžž da čuäjtõsteknikk lie obbnes oođuum. Siida-raajâlm lij vuâđđtivvum da tõn leät še veeidääm. Ođđ Siida prääzkjet ääʹveemprääʹzneǩneäʹttlest sueʹvet 4.6. räjja.
Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm, Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna, puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanrõšǩiõllsaž Enâmeh láá mii párnááh -tiivtâst.
Sääʹmkulttuur da luâđ raʹvves õhttvuõtt puätt ouʹdde čuäjtõõzz čõõđ mõõnni jurddjest sääʹm kulttuurpirrõõzzâst. Tõn mieʹldd luâtt ij leäkku kulttuurâst pååđai da kuõskteʹmes luâttan kuâsttjeei kueʹstelm lij kulttuurpirrõs.
Ođđ čuäjtõõzzâst kueʹss jååʹđtet vuâmmšed jeeʹresnallšem kueʹstlma kuulli riâddid. Kueʹstelm mij pirr âânn seʹst miljooni iiʹjji ääiʹj luâđ häämeem obbvuõđ. Jeeʹresnallšem kulttuurlaž riâdd še, mâʹte arkeoloogla käunnaz da håʹt mâka sääʹmǩiõllsa päiʹǩǩnõõm, koʹlle kueʹstlma.
"Čuäjtõõzz nõmm ǩeäss samai fijnnsânji õʹhtte kulttuur- da luâttsiiskõõzzi tääʹrǩmõs saaǥǥid. Nõmm kuõskat da oudd juurdčemnalla määŋgnallšem aaʹššid", maainast čuäjtõsoođummuž projeʹkttjååʹđteei Eeva Kyllönen Sääʹm-museo Siidast.
"Nuʹtt Sääʹm-museost ko še Luâttkõõskõõzzâst lie lââʹssen jiijjâz tääʹrǩes teeʹm, koid čuäjtõõzzâst puuʹtet ouʹdde", ääʹvad čuäjtõõzz idea peäʹlstes Luâttkõõskõs Siida projeʹkttjååʹđteei Kirsi Ukkonen.
Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzin väʹlddjuurd lij "Mõõnnâm puõlvvõõǥǥ jeäʹlle meeʹst". Čuäjtõõzzâst mõõnnâm äiʹǧǧ da ceâl maaddâraaʹjji ǩiõččlâʹsttem-maaiʹlm jåått palddlõõžži ânnʼjõžpeeiʹv teeʹmivuiʹm da šâʹdde riâddi mieʹldd ouʹddepohttmõõžžin. Sääʹm-museo čuäjtõs lij kulttuurhistoriallaš, leâša tõt ij čuäʹjet aaʹššid tärkka kronolooglânji, peʹce väldd maall sääʹm nääʹlest vueiʹnned paaiʹǩid da tõi ââʹnnma õhttneei moštt-teâđ tääʹrǩben ko eeʹǩǩlååǥǥ da faktaliist.
Čuäjtõõzz luâttvueʹzzest coounât smiõttâd äimmõõzzsteen šõddi muttsid di tõn, mii äimmõʹsse šâdd pueʹttiääiʹj. Luâtt-teeʹmid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjlemvuuʹdi di tõin očndõõvvi jeeʹresnallšem luâtt-tyyppi da jeälaišlaaji pääiʹǩ.
Čeäppõs lij valddum ravvsânji õhttân čuäjtõõzz mušttlemnääʹllen nuʹtt kulttuur- ko še luâtt-teeʹmin. Tääiʹben čeäppõs lij čuäjtõsobbvuõđ vueʹss da juõʹǩǩ tuejjõs pohtt ouʹdde čuäjtõõzz tääʹrǩes teeʹmid.
Čuäjtõõzz kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij professor Veli-Pekka Lehtola. Luâttǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela. Čuäjtõõzz plaanummuž lij tuejjääm Teollisuuden Ystävät Oy, da väʹlddplaaneeʹjen lij leämmaž häämeei Harri Koskinen. Outi Pieski lij tåimmam Sääʹm-museo čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen.
Ođđ čuäjtõs šõõddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz õhttsažtuâjjan, aivv mâʹte še oouʹdab čuäjtõs.
Kulttuurvueʹzz čuäjtõõzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij tuâj vueʹlnn še čuäjtõõzz ođsmâttmõʹšše õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaʹŋǩǩõs. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.
(27.8.2021)
Pirrõsministeria nâânii Väʹččer poostvuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan
Pirrõsministeria lij nâânääm Aanrest åårrai Väʹččer poostvuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan, mâin linjjeet vuuʹd âânnmõõžž da toʹben raajjâmnalla åårrai tååimid. Meäʹcchalltõõzz raajjâm plaanin õʹhtte suânnʼjet vuuʹd jeeʹresnallšem ââʹnnem-maallid poostaijânnamlääʹjj meâldlânji.
Väʹččer poostvuʹvdd Aanarjääuʹr nuõrttvuuʹdin lij vääžnai sääʹmkulttuuʹre da puäʒʒhoiddu da še miârkteei luâđastjååʹttem da skååttrdemvuʹvdd. Håidd- da ââʹnnemplaan linjjõõzzi mieʹldd Väʹččrest seeiltet leäʹmmen leʹddi kääzzkõstääʹzz. Vuuʹdest lie vitt põõrt luâđastjooʹttjid di muäʹdd kååvas, kuäʹđ da tollsââʹj. Ooʹbbdneǩvuuʹdest jåått muäʹddlååi ǩilomettar kokksaž Piilola ǩieʹssluâđastjååʹttemǩeäinn. Še leäʹmmen leʹddi motorǩeâlkkraʹnnʼjid seeiltet. Seämmanalla vuuʹd mieʹcstem- da kueʹllšeeʹllemriâššmõõžž seilla seämmanallšeʹmmen.
Plaan jååʹđat looʹvi miõttmõõžž
Plaanâst linjjeet še ââʹnnemvuõiggâdvuõđi uʹvddmõõžž kõhttpaaiʹǩi diõtt jm. nuʹtt, što čuäʹjtet Väʹččer õllsa vuuʹd, koozz jeäʹt miõttuku ođđ kõhttpaaiʹǩid. Turismmpõrggsi taarbšam ǩeäinain suåvat saǥstõõllmõõžžin paalǥâskooʹddivuiʹm da turismmpõrggsivuiʹm. Piânnairäiddtåimmjummša jeäʹt miõttuku lååʹvid poostaivoudda, leâša juõʹǩǩka vuõiggâdvuõđin piânnairääidain liikkummša ij plaanin vueiʹt vaikkted.
Väʹččer lij poostvuuʹdin viiđad šuurmõs
Väʹččer poostvoudda koʹlle Aanarjääuʹr nuõrttvuuʹdi mooʹččes reedd da määŋg suõllu di veeidas jääuʹr ääppalpeällsaž pieʹccmieʹcci, jieʹǧǧi da čääʹʒʒi mosaiikk. Lappist lie 12 poostvuʹvdded, kook lie alttuum vuuʹdi poostjânnamnallšem luâđ seeiltem diõtt, sääʹmkulttuur da luâttjieʹllemvueʹjji staanummša di luâđ määŋgbeällsaž âânnmõõžž da tõn oudldõõzzi ooudâsviikkummša.
Poostaijânnamlääʹjj mieʹldd Meäʹcchâlltõõzzâst feʹrttai raajjâd poostaivuuʹdin håidd- da ââʹnnemplaan, koon nâânad Pirrõsministeria. Pirrõsministeria ǩeäčč, što plaan nâânummuš lij poostâijânnamlääʹjj täävtõõzzi meâldlaž. Pirrõsministeria teäddad plaan tiuʹddepiijjmõõžžâst valvvmõõžž da vaikktõõzzi aʹrvvõõzz da tõi vuâđald raajjâmnalla åårrai tååimi miârkktõõzz sääʹmkulttuuʹre da luâttjieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttmõõžž oudldõõzzi staanummša. Lââʹssen pirrõsministeria tuâtt jeäʹrbi mieʹldd, što sääʹmkulttuur staanummša lij tarbb ǩiõččâd Väʹččer poostvuuʹd rajjõõzz ko poostâijânnamlääʹjj vuâsti oođeet âʹlddaaiʹjin.
Veeidas vuässõõttmõš plaanummša
Plaanummšest lie leämmaš mieʹldd veeidas, vuuʹd kõskksaž čõõnâsjooukin rajjum õhttsažtuâjj-joukk. Õhttsažtuâjj-jooukâst lie leämmaš mieʹldd jeäʹrbi mieʹldd kååʹdd, luâđsuõʹjjeem, mieʹcstummuž- da kueʹllšeeʹllemtoiʹmmjeeʹji di puäʒʒtääl eeʹttiǩ.
Väʹččer poostvuʹvdd kooll obbnes säʹmmlai dommvoudda da âlddsin obbnes sääʹmlääʹjj meâldlaž sääʹmvoudda. Plaanummuš lij rajjum õhttsažtuâjast še Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi sijddsåbbar nõõmtam Akwé:Kon -tuâjj-jooukin.
Pirrõsministeria tuʹmmstõõǥǥâst vuäitt läittad Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa.
Lââʹssteâđ
(12.5.2021)
Siida vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs cõõjlââtt ođđ čuäjtõõzz ooudâst
Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida veeidõshaʹŋǩǩõs lij puuttâm da vuâđđpueʹrõs älgg. Siida vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs peâltet da uuʹdet sââj ođđ čuäjtõʹsse, koʹst kulttuur da luâtt õhttâʹvve õhttân obbvuõttân.
Siida pâʹjjel 20 eeʹǩǩed vuäʹmm vueiʹvvčuäjtõs lij leämmaš miõllsaž. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida späʹssbââšš oouʹdab Siida vueiʹvvčuäjtõõzz čuäjtõstuâjj-joouk da raajjid fiinâs čuäjtõõzzâst. Späʹssbõššum da äärvast õnnum čuäjtõõzzâst lie jeällam pâʹjjel miljoon kuâssai aiccmen sääʹmvuõđ, Sääʹmjânnam da Tâʹvv-Lappi luâđ jiõgg da toobdâlm. Ååʹn čuäjtõõzz oođeet šââʹldest laʹǩǩe. Čuäjtõõzz vueiʹvväʹšš lij pâi siiskâz, leâša še puärsmam čuäjtõstekniikk oođeet obbnes. Čuäjtõõzz huâll, peiʹvvummuš da ođđ teâđ lââʹzztummuš lij juätkast hiâlpab.
Vuäʹmm čuäjtõõzz ââʹnteei vueʹzz seeiltet. Norldõktiiŋg maʹcce konservâsttmõõžž pääiʹǩ norldõõǥǥid leʹbe ođđ čuäjtõʹsse. Tiudduum jieʹllji toorkid da poʒʒpihttsid tueʹjjeet ǩeäʹppsõs teevvmõš. Vueʹss rekvisiittkäuʹnnõõzzâst juätkk še vuäʹpstõsâânnmõõžžâst, luâtt- da museopeâmmʼmõõžžâst, ålggmuseost da vaajtõõvvi čuäjtõõzzin. Vuäʹmm čuäjtõõzz peâltem mâŋŋa älgg čuäjtõslõõnj vuâđđpueʹrõs. Oolžid teevat da laakk vuäǯǯ ođđ kälkkooʹle, mõõn mâŋŋa piâzzât raajjâd ođđ čuäjtõõzz.
Siida-raajâlm lij ǩidd vuâđđpueʹrõõzz ääiʹj vueʹssmannust ääʹljeeʹl. Sääʹm-museo da Siida äʹššneʹǩ-kääzzkõs, Siida Shop, Meäʹcchalltõõzz äʹššneʹǩ-kääzzkõs da turismmvuäʹpstõs tåimmje Siida vuuʹdest åårrai sâjjsaž põõrtin 1.6.2021 ääʹljeeʹl. Sääʹmkulttuuʹre piâss tobddõõttâd ålggmuseost, kååʹtt tåimmai vuađđpueʹrõõzz ääiʹj čuäjtõs- da jeällmõštäävtõssân.
Täk jânnam lie mij päärna
Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm lij “Enâmeh láá mii párnááh” – Täk jânnam lie mij päärna” aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtam aanrõšǩiõllsaž tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm peejj õʹhtte luâtt- da kulttuurteemi vääžnʼjummuž saaǥǥid.
Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzâst tuʹmmjet, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll miʹjjin – juõʹǩǩkain jeäll määŋgnallšem jeeʹres äiʹǧǧpââʹji preeddan, koon veäkka šiõttlõõvât muttsin mij pirr. Luâttǩiõččâmvueʹǩǩ pohtt ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹjj mââibeällsaž äimmõshistoria da lââʹssen tuʹmmjet mâiʹd äimmõʹsse ǩeävv pueʹttiääiʹjest. Luâtt-teemid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõtti jeeʹresnallšem luâttmaalli da jäälaišlaaji pääiʹǩ.
Ođđ čuäjtõõzz vueiʹvvplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Võ:st Kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjtõõzz lij raajjâm professor Veli-Pekka Lehtola, kulttuurvueʹzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen tåimm Outi Pieski. Luâtt-vueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela.
Siida vueiʹvvčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurteäǧǧfondd/Museovisio, OKM(mättʼtõs- da kulttuurministeria)/spesiaalveäʹǩǩvuõtt da Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij jååʹttmen še čuäjtõõzz oođummša õhtteei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -Interreg-haʹŋǩǩõs. Siida vueiʹvvčuäjtõõzz luâtt-vueʹzz oođummša Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz valdia lââʹsstäällarvvlõõzzâst.
(18.12.2020)
Rosttov tiõrvvʼvuõtt Tâʹvv-Lappi lâttkõõskõs
Skammpodd lij sõrgg pieʹllrääʹjest, âʹte Aanrest da Uccjooǥǥâst rosttov oudldeei peeiʹvi čuõʹvves äiʹǧǧ lij pâi muäʹdd čiâss. Luâđast tõt miârkkšââvv määŋgid šlaaʹjid täʹlvv-vuâŋŋmõõžž ääiʹj.
Alggtäʹlvv lij leämmaš pivvâl da muõttǥâʹttem takai ekka veʹrddeeʹl. Vuõssmõs muõtti puõʹtte da mõʹnne muäʹdd vuâra vuârvuâra uʹcc puõllžin da õõʹbrin. Ååʹn määdd kätt 5-10 seʹnttmettar ruäʹčkõk. Šõŋŋteâđtõs spooʹvai tääʹlv vuõssmõs taalsa pueʹttjen võl ouddâl rosttov.
Jiõŋŋ lij kättam uʹcc jääuʹr. leâša jõnn Aanarjääuʹr veeidas sieʹlj lie eman puârvveʹmmen. Pivvlõs šõõŋi diõtt jiõŋ säʹtte leeʹd võl rââʹšš uʹcc jaauʹrin še, âʹte vuârdak-šât võl ouddâl ko mõõnak jiõŋ õõl.
Luâđast jooʹtti leʹjje mõõnni ǩieʹzz da čõõuč ääiʹj jäänab ko ouddâl, da luâđastjooʹttempââʹjj juätkkai kuuʹǩǩben. Muõtti vääʹnnvuõđ diõtt jie tääʹlv huâlltuâjaid leäkku vuäittam altteed, âʹte määŋgid paaiʹǩin vuäiʹtte puäʹlddem-muõrrääiʹt leeʹd kuâras. Tät lij šiõǥǥ väʹldded lokku, jõs leäk mõõnnmen luõttu.
Aanar siidâst Juutuajooǥǥ reeddast jooʹtti Juutuapääʹljes lij tivvum, da tuâjj ǩiõrggân eeʹjj looppâst. Jooǥǥ tâʹvvpeäʹl vuâssõõzz lij koobduum da tõt čuõvtet. Lopprääʹjest åårrai tuâjain huõlǩani ǩeäinn lij juʹn ââʹnnemnalla. Juätkast ǩeittum Juutuapääʹljes lij obbnes auʹrrjum čõõđ tääʹlv, da čuõvi diõtt ǩeäin vuäitt ââʹnned še seuʹŋŋõõzzâst.
Še Aurorapälggsa Urho Kekkonen meermieʹccest Suâlčiõʹlj turismmkõõskõõzzâst vuäʹǯǯeš čuõv, kook vuäʹpste vaʹʒʒjid staanâld seuʹŋŋõs ääiʹj luâđast jååttmõʹšše. Kuhttuin ǩeäinin čuõv lie pijjum tõn årra, što tõk jie hääiʹt ââʹlm čuõvveettmõõžži seuʹrrjummuž.
Mij ääʹššlažkääzzkõõzz Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâttkõõskõs Siidâst da Suâlčiõʹlj Kiehinen kääzzkâʹstte še põõʹzzi ääiʹj. Âʹvvel ääʹššlažkääzzkõssâm lij ǩidd rosttovpeeiʹvin.
Tâʹvv-Sääʹmjânnam muõrrkaardâsvuuʹd oummu tuäivte luâđ taaurõõžžid šiõǥǥ rosttvid da naaudšemnallšem luâttpooddid ođđ ekka.
(30.11.2020)
Aanar Siida kâskka veiddsõs muʹttemtuâjai
Aanar ceerkavsiidâst sääʹm-muʹzei da Tâʹvv-Lappi luâttkõõskõs Siida lij kâskka jõnn muttsi. Raajâlm veeideemtuâj lie alttuum da ǩeâđđa 2021 äʹlǧǧe ânnʼjõž raajâlmvueʹzz vuâđđpueʹreemtuâj. Veeidummuž da vuâđđpueʹrummuž õhttvuõđâst ođsmââʹttet še Sääʹm-muʹzeei da Luâttkõõskõõzz õhttsaž väʹlddčuäjtõõzz.
Ååʹn leät veeideʹmmen Siida-raajâlm, kååʹtt lij kääzzkâsttam Aanrest pâʹjjel 20 eeʹǩǩed Sääʹm-muʹzeei, Tâʹvv-Lappi luâttkõõskõõzz da Siida poorrâmpääiʹǩ. Ânnʼjõž väʹlddraajâlm õhttvuõʹtte raajât Sääʹm-muʹzeeja ânnʼjõžäiggsaž norldõksõõʹjid, koid čäʹǩǩe še Lääʹddjânnam meersažmuseost maʹcci sääʹmkääuʹn. Poorrâmpäikka raajât obbnes ođđ da pueʹrben toiʹmmjeei sõõʹjid pååđvuässa. Veeideemvueʹzz valmštâʹvve ǩeâđđa 2021.
Ânnʼjõž Siida-raajâlm vuâđđteevvmõš älgg, ko veeideemvueʹzz valmštâʹvve. Vuâđđpueʹrummšest jeäʹrbi mieʹldd veeideet Siida jõnnkääʹrd da tuâjjlažkåʹdd vuäǯǯ ođđ reâuggamsõõʹjid. Ânnʼjõž vuâđđčuäjtõõzz puʹrǧǧeet, da sâjja raajât ođđ čuäjtõõzz. Siida ođđ väʹlddčuäjtõs lij mâʹte ouddâl Sääʹm-muʹzeei da Luâttkõõskõõzz õhttsaž, da tõʹst õhttâʹvve kulttuur- da luâttsiiskõõzz õhttân obbvuõttân.
Siida ođđ čuäjtõõzz kåčškuäʹđet nõõmin ”Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna”. Nõmm puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanrõšǩiõllsaž Enâmeh láá mii párnááh -tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm õhttad luâtt- da kulttuurteemai tääʹrǩmõs saaǥǥid. Sääʹm äʹrbbteâđ moštt lij kuâddam luâđ da õhttsažkååʹdd muttsi pâʹjjel puõlvvõõǥǥâst nobba. Kueʹstelm pirran âânn seʹst miljooni iiʹjji ǩiõjid. Måkam luâđ kueʹđđep mij mââipeäʹlnn pueʹttjid?
Sääʹm-muʹzei Siida muʹzeijååʹđteei Sari Valkonen maainast, što Siida čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzin smiõttât, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll meeʹst. – Juõʹǩǩkast jeäll määŋghämmsaž jeeʹres äiʹǧǧpõõʹji äʹrbb, koon veäkka šiõttlõõvât muttsid pirran. Ođđ čuäjtõs lij Sääʹm-muʹzeei maainâs säʹmmlai pirr. Čuäjtõstuõjju vuässââʹttet še sääʹmõutstõõzz.
Meäʹcchalltõõzz muõrrǩeʹddvuuʹd jååʹđteei Pirjo Seurujärvi maainast, što Luâttkõõskõs Siida ǩiõččâmkuuʹlmest ođđ čuäjtõõzzâst puuʹtet ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹj mâŋŋa šõddâm äimmõshistoria da smiõttât, mii äimmõʹsse šâdd pueʹttiääiʹj. Luâtt-teemaid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõvvi jeeʹresnallšem luâtt-tyyppi da jeälaišlaaji pääiʹǩ. Mij ââʹnnep huõl luâđ määŋghämmsažvuõđâst di kulttuurääʹrbest, da tuâjjan puåđõõzz kueʹdde puõlvvõõǥǥi pâʹjjel. Ođđ čuäjtõs pohtt fijnnsânji ouʹdde tän tuâj, Seurujärvi juätkk.
Ođđ čuäjtõõzz väʹlddplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Oy:st. Čuäjtõõzz projeʹkttšurrân tåimma Meäʹcchalltõõzzâst Kirsi Ukkonen da Sääʹm-muʹzeeʹjest Eeva Kyllönen. Darja Heikkilä tåimm muʹzeei čuäjtõskoordinaattoorân.
Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-muʹzeeʹjest lij tuâj vueʹlnn še čuäjtõõzz ođsmâttmõʹšše õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaʹŋǩǩõs. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.
Lââʹssteâđ
Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-muʹzei Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-muʹzeifondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.
Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-muʹzeei norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-muʹzeei da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet njuhččmannust 2022.
(26.10.2020)
Škooulid da peiʹvvpõõrtid viiŋkid sääʹmǩiõlin luâđ valvvmõʹšše eeʹjj juõʹǩǩ peivva
Seuʹrre šõõddid da jieʹlid leʹbe håʹt-i muõtti čiŋŋâlvuõđ da ääim teemperatuur eeʹjj-jårrõõzzâst! Ååʹn tõt lij vueiʹtlvaž še sääʹmǩiõlin. Sääʹmǩiõli neäʹttlest Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz taʹrjjee säʹmmlai dommvuuʹd škooulid da peiʹvvpõõrtid luâđ vuâmmšõõttmõʹšše vieʹǩǩen aanrõs- nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž luâđvuämmšemkaʹlndaaʹr.
Luâđvuämmšemkaʹlndaaʹrest leʹbe fenolooglaž* kaʹlndaaʹrest lie älšmõʹtti tuâi eeʹjj juõʹǩǩ peivva. Kaʹlndaar vuäitt ââʹnned vieʹǩǩen da loŋŋtummšen luâttmättʼtõõzzâst škooulin da peiʹvvpõõrtin, da tõn vuäitt tiuddeed õõutsââʹjest leʹbe õhttu.
* Fenologia lij biologia vueʹssvuʹvdd, kååʹtt tuʹtǩǩad jieʹllʼji tuåimmjummuž da jälstõõttmõõžž eeʹjjäiggsaž da juõʹǩǩekksaž vaajtõõllmõõžž (fi.wikipedia.org)
Luâttvuâmmšõõzzi tuejjeem diõtt ij taarbâž mõõnnâd kookkas, riʹjttai ko läuʹǩǩad åålǥas uusâst! Veäʹǩǩneävvaid ij määŋg taarbâž, euʹnnkarndažžin, teemperaturmetteemneävvin da muõttčiŋŋâlvuõđ metteei hääʹrjnõõđđin peäss juʹn kookkas. Tuâi lââʹssen eeʹjj juõʹǩǩ määnpâjja õhttan ǩeʹrjj Urho Kekkonen meermieʹcc čeäkkleest, Ukselmavueiʹv Elskast. Elska-čeäkkli ääʹlašm luâđ valvvmõʹšše mainsteeʹl jiiʹjjes vuâmmšõõzzin, koid son raajj pueʹrmõs kueʹstelmsââʹjest meermieʹcc kâskka Ukselmavueiʹvv-tuõddrest.
Kaʹlndaar vuäǯǯ âânnmõʹšše ǩii täättas haaʹlad
Aunstõõzz tuåimtet sääʹmvuuʹd škooulid da peiʹvvpõõrtid Sääʹmǩiõli neäʹttlest 19.-25.10. Lââʹssen aunstõõzz tuåimtet säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeälla škooulid, koin lie sääʹmǩiõllsaž klaass leʹbe koin mättʼtet sääʹmǩiõlid. Kaʹlndaar vuäǯǯa nuʹtt haaʹleeʹl âânnmõʹšše še sääʹm ǩiõli vuõrâsoummumättʼtõõđi di puk jeärraz, ǩeäk haaʹlee.
Luâttpeâmmʼmõš da -vuäʹpstõs lij vueʹss Meäʹcchalltõõzz tuâi, da mij tuejjeep še sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmõõžž. Luâttpeâmmʼmõšaunstõõzz puuʹtʼtummuž lââʹssen tuejjeet še škooul- da peiʹvvpõrttkueʹssreeisaid da jäʹrjstet reisspeeiʹvid Tâʹvv-Sääʹmjânnmest. Luâđvalvvâm- leʹbe fenolooglaž kaʹlndar lij tuejjuum vueʹssen Lappi ELY-kõõskõõzz vaaldâšm vuâlla åårrai Lappi Luâttpeâmmʼmõš- da teâđtõshaʹŋǩǩõõzz (2010-2013). Ååʹn kaʹlndar lij jåårǥlum sääʹm ǩiõlid PAN - Tâʹvv luâđettmõõžž -projeeʹktest, koon stuʹvrrai Meäʹcchalltõõzz Lappi Luâttkääzzkõõzz. PAN-projeʹktt vuäǯǯ EU ENI Kolarctic-naabârprogrammteäggtõõzz, da tän meeraikõskksaž luâđsuõjjeemõhttsažtuâi mieʹldd še projeeʹkt taajâž taaurõš NIBIO - Taarrjânnam Biotääʹllinstituutt juâkk tän sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmõšmateriaal škooulid Paččjooǥǥ vuuʹdest da Finnmark lääʹnest.
Lââʹssteâđ
(21.9.2020)
Pâʹjj-Sääʹmjânnmest čueʹvve čõõuč eeuʹn
Aanar da Uʹccjooǥǥ kooʹddi di Urho Kekkonen meermieʹcc vuuʹdest čueʹvve ååʹn čõõuč moččumõs eeuʹn. Luâđast jooʹttjin vuäitt leeʹd vaiggâd tuʹmmjed koozz ǩiiččâd. Ǩeârõk eett, ko šââdd da lõsttmuõr valmštâʹvve pueʹtti tälvva. Tõk looppte õhttummuž (l.yhteyttäminen) da ruäʹǩǩe lõsttruõnnâz vuäddsid da jeeʹres täʹlvv pâʹjjel seeilai vueʹzzees, kuäʹss lõõsti jeeʹres eeuʹn peäʹsse eeʹtted. Še čõõuč vuõssmõs kuuskõõzz lie juʹn ââʹlmest kueʹssjam.
Peivva teemperatuur vuäiʹtte måtmvuâra pâjjned võl joba ââlda 20 graaddâd, leâša ekka leäʹt täujja ââlda nooll. Še puõlâšiinn lie leämmaš juʹn pieʹllåkka. Pakk vueʹđđemsiâkk lij-i luâđast jooʹtti määiʹnteʹmes reisstaaurõš da kõõutin taarbšet pakk pihttâz.
Ǩeârõk da koronaviruuzz tueʹjjuum čoʹrstemvueʹjj lie-i maazzlâsttam tââʹv luâđastjooʹttemǩeäinid jäänab luâđastjooʹttjid, ko ni kuäʹss ouddâl. Tän diõtt puäʹlddem-muõr lie paaiʹǩi puuttâm da roskkleeʹtt di nuuʹžniǩ lie tiuddâm. Vueʹss paaiʹǩin, kook lie vaiggâd ǩeäini tueʹǩǩen, piâzzât huâllad eman tälvva. Luâđastjooʹttjest lij pueʹrr väʹldded tän lokku, da väʹldded mieʹldd jiiʹjjes reissǩeʹttemneävv. Še rooskid lij šiõǥǥ puʹhtted mieʹldez meädda, jeäʹrben jõs noorrâmpääiʹǩ lie tiudd.
Tuâjjneävvai špoukkâz luâđast
Veäʹččer lie špåukkam da saakkânj čuõjjâm, ko luâđastjååʹttempaaiʹǩid lie tivvum da rajjum mõõnni ǩieʹss äiʹǧǧen. Tuâi jueʹtǩǩe luâđast ooudâs čõõđ čõõuč.
Eeʹjj 2019 äiʹǧǧen luâđastjååʹttemâânnmõõžžâst åårrai moosti sõõʹjid taʹrǩǩeeš, da tõi vuâđald moost lie tivvum.
Urho Kekkonen meermieʹccest ǩiõrǥteš Kuusela ǩeâmp laakkteevvmõõžž. Täʹhttlaaddu ođđ peiʹvvkueʹtt ǩiõrggan kålggmannust.
Räuʹddlaaddže tueʹjjeet eeʹjj 2021 äiʹǧǧen pooʹstes- vaʹrrjõs- da peiʹvvpõrtt puõllum põõrt sâjja. Arkkteht plaaneeʹjen Räuʹddlaaddu põõrt raajjmõʹšše lij vaʹlljuum Manu Humppi.
Tankavääʹrr luâttpälggsin teevat raajjmõõžžid da linjjʼjet ǩeäinaid oʹđđest. Luâttpälggaz ǩiõrggne čõõuč äiʹǧǧen.
Ǩeässa UK-mieʹccest raiʹvvjet helikopteeri luâšttõõttâmpaaiʹǩid.
Suâlčiõʹlj siid pirrõõzzâst åårrai Aurora-pälggsa vuäǯǯat čõõuč äiʹǧǧen čuõvtõõzz. Tuâjj älgg neäʹttlest 31.
Uuʹccab teevvmõštuâi lie rajjum da raajât še jeeʹres vuuʹdin. Ouddmiârkkân ǩeäinnmeârkkõõzzid, -viâhhid da -kõõlbid di raajjõõzzid lie oođuum da tiudduum Kevo luâttmieʹccest di Lemmenjooǥǥ meermieʹccest.
Lââʹssteâđ
- Pâʹjj-Lappi luâttkõõskâs Siida (lääddas)
- Âʹvvel kääzzkõspäiʹǩǩ (lääddas)
- Urho Kekkonenmeermieʹcc kääzzkõspäiʹǩǩ (lääddas)
(20.5.2020)
Mättjummšest Pâʹjj-Lappi luâđkõõskõs Siidast
Tiõrv looǥǥi, ko looǥǥak ođđsid, možât jiõk tieʹđ ǩii teeʹkst tueʹǩǩen lij. Jõs leäk Sámi meahcit da luondu -facebook seeidai seuʹrrjeei, de možât leäk mõõnni määnpââʹj ääiʹj lookkâm toʹben teâđ säʹmmlai määnpââʹji miârkktõõzzin. Leʹbe leäk vuõlttääm snimldõõǥǥid Lemmenjooǥǥ meermieʹccest meermieʹcc facebook -profiiʹle. Možât leäk še vuäinnam õõlmtõõzzid, koin mainstet lundui.fi -seiddõõzzâst, da tõin kaunnâm čuâkksad täid seeidaid jõs jiõk leämmaš juʹn ouddâl lundui.fi seeidai õõ'nni.
Ååʹn vuäǯǯak tieʹtted persoonâst õõlmtõõzzi tueʹǩǩen. Leäm turismmsueʹrj mättʼtõõtti da mättʼtõõttâm mõõnni määnpââʹj ääiʹj markknâʹsttem da saakkummuž Meäʹcchalltõõzz Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâđkõõskõs Siidast. Vueiʹvvtuâjjam lij leämmaš puʹhtted tiõttu da markknâʹstted lundui.fi-seiddõõzz, kååʹtt oudd teađ jm. luâđastjååʹttempaaiʹǩin koolmin jeeʹres sääʹmǩiõlin. Tuäiv mieʹldd leäm tõʹst o'nnstam da jõs jiõk leäkku täin seeidain võl tobdstõõttâm, de siâzztõõlam, što kaʹnnat tobdstõõttâd.
Täin aaiʹjin määŋgas tueʹjjee tuâj ougglõssân, nuʹtt-ba še mon leäm spraavâm tuâjjmättʼtõõttmõššân tåʹlǩǩ ougglõstuâjjan. Leäm sosiaalʼlaž luâdd, nuʹtt-ba lij leämmaš väʹǯǯel tueʹjjeed tuâi pâi dååma, ko jiõm vuäittam mainsted õʹhttečõõʹlmi tuâjjtaaurõõžživuiʹm. Lekkan skype-õhttvuõtt lij tuåimmjam, da lij leämmaš hääʹsǩ mainsted neʹttõhttvuõđin muu jååʹđteei Kirsiin da tuâjjmättʼtõõttmõšpäikkam markknâʹsttemjooukin. Pukin huõlǩâni tuâjjmättʼtõõttâmpäiʹǩǩ lij tuõđi ǩeässam miõlan da ouddam muʹnne jiânnai. Leäm mättjam jiânnai ođđ aaʹššid, kook vuâsti lie äuʹǩǩen puõʹttivuõđâst. Juätkam täʹst õõudårra till ođđ piõggid, âʹsǩǩ tiuʹdden oʹđđ mattuin.
Ääʹjstam tuʹnne hääʹsǩes ǩieʹzz vuârddmõõžž da viõǥǥid tän vaiggâd ääiʹj pâʹjjel.
Naaudaž ålggan åårrmõõžžâst, leša moošt še tän poddsaž siâzztõõzzid
Liõgg tiõrvvʼvuõđivuiʹm
Satu Aikio
Turismm markknâʹsttemsaakkummuž mättʼtõõtti
Sää’m škooultemkõõskõs
(6.1.2020)
Tââʹvest jeäʹlet eeʹjj vuäʹnkummus neäʹttel
Tâʹvv-Lappist jeäʹlet eeʹjj vuäʹnkummus neäʹttel, jõs tõn metteet peeiʹv kookkadvuõđin. Tän eeʹjj, eeʹjj vuäʹnkummus peiʹvv lij Aanar da Suâlčiõʹlj vuuʹdest rosttovkäänan, leša Uccjooǥǥâst juʹn rosttovkäänan oouʹdab peeiʹv. Peiʹvv põõžžtââll veâl ainn vueiʹnkâni âʹlmmreedd tueʹǩǩen, håʹt peeiʹv čuõvv äiʹǧǧ kokkân mâŋŋa rosttov vuäʹnkõs laauʹǩin. Čuõvv ääiʹj kookkadvuõtt kokkân minuutt leʹbe muäʹdd õõut peeiʹv. Peiʹvv kuärŋŋ âʹlmmreedd pââibeälla puõʹtti vuâra täʹlvvmannust.
Muõtt lij tâʹvvsummus Lappi beäʹlnn kuâlddam alggtääʹlv ääiʹj jiânnai. Kuâlddvõõcc âssaivuõtt vaaitââll pääiʹǩest sõõrčeeʹl 40 da 60 cm kõõskast. Alggtääʹlv ääiʹj liâ vuârtõõllâm vuäʹnkõs puõlâžpoodd da pivvlõz jååđõõǥǥ di muõttkuâld da ââʹbr. Muõtt kuâldai tän eeʹjj ääiʹjeld, da jiõŋ âʹlnn åårrai âssai muõttǩiârd meälǥte jiõŋi âssjõõvvmõõžž. Jääuʹri da jooǥǥi jiõŋŋ âʹlnn lij vââʹlljest čääʹcc. Åårrmõõžž luâđast liâ tän pooddâst čuuʹt väʹǯǯel.
Uccjooǥǥâst muõtt lij pâʹjjel 40 cm. Njaali peâmmam automaatt liâ tiudduum da tõi tuåimmjem nääll taʹrǩǩuum Kaldoaivi da Paistunturi poostaijânnam vuuʹdin. Peâmmam automaatt viõǥǥin põõrǥât vieʹǩǩted vaarvuâlaž njaall piʹrǧǧummuš. Jõs vuâmmšak automaatt luâđast ǥu jååđak, âlgg tõt pâi rääjj mõõnnâd da kueʹssed kuõskkâni.
Aanar da Lemmenjooǥǥ vuuʹdest muõtt lij nuʹtt 40 cm. Lemmenjooǥǥâst jooǥǥ jiõŋ âʹlnn jååtti huõllǩeäinn, koon vuäitt ââʹnned še čuõiggâm väʹrdd, lij mieʹrǩǩuum Searitniva räjja. Ǩeäinn vuäǯǯat mieʹrǩǩuum Kultahamina räjja ouʹddel rosttov.
Aanarjääuʹr motorǩeâlkkruõŋâs reddǩeäinai meârkkmõš älgg, da. Ǩeäin Veskoniemi – Njeäʹllem, Aanar – Âʹvvel da Koppelo – Veskoniemi – Ukonjärvi vuäǯǯat valmmša tän neäʹttlest 51.
Aanarjääuʹrest liâ unnadreeiʹj da vââʹlljest čääʹcc. Tän poodd toʹben liâ ceâlai 5 ǩm kookka čäʹccõõzz. Jiõŋ âssasvuõtt lij tän poddsai teâđi mieʹldd jeänmõsân 35 cm. Mieʹrǩǩuum ǩeäinain jiõŋ âssasvuõtt lij mettuum, da toʹben vuäitt jiõŋ kueʹddemvuõʹtte åskkad.
Aanarjääuʹr seäʹlǧǧǩeäinai meârkkmõš älgg 7.1.2020 da tõt peʹštt nuʹtt 1,5 neäʹttel. Motorǩeâlkk-ǩeäin Aanrest Kihttel årra da Âʹvvlest Hammastuõddâr pääiʹǩ Aanra mieʹrǩǩeet še mâŋŋa ođđeeʹjj.
Urho Kekkonen meermieʹccest muõttǩiârd âssasvuõtt vaajtââll 50 - 60 cm kõõskâst. Uk - meermieʹccest jokkčääʹʒʒ liâ måtam paaiʹǩin sämai äävai da jiõŋ rââʹžžes. Jiõŋ âssasvuõtt Luirojääuʹrest lij mââimõs mettummuš mieʹldd pâi nuʹtt 10 cm. Meermieʹcc luâđvuåppi särnna, što Korvatunturi årnn lij kullum mõõnni peeiʹvin vieʹččer tääǥǥummuž da siõm rikk-ǩeâllai ciilummuž rosttovkääʹlles toʹben juʹn laaddõõttâd vueʹlǧǧed juõʹǩǩ ekksa tuâjjmätkkses.
Täi kuullmõõžži mieʹldd Tâʹvv-Lappi muõrrǩeʹddvuuʹd tuâjjlažkåʹdd tuäivat Šiõǥǥ da Staanni Rosttovääiʹj.
Lââʹssteâđ
- Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâđkõõskõs Siida (lääddas)
- Âʹvvel kääzzkõspäiʹǩǩ (lääddas)
- Urho Kekkonen meermieʹcc kääzzkõspäiʹǩǩ Kiehinen (lääddas)
