Säämas

17.7.2024

Sõhssâmšiil ǩiõʹlle kuõbǯi vuâttjem paaiʹǩid pâʹjjel valdia raaji

Tâʹvv kuõbǯǯpopulaatio liâ vuâttam eeʹjjest 2007 vueʹljeen sõhssâm- da põškkčuäjtõsaunnsi geneettlaž analyysin Paččjokk-Aanar vuuʹdin. Mââimõs čuäjtõsaunnsinoorrmõš ǩiõʹli vuuʹdest 22 jeeʹres kuõbǯǯad, koin lååi leʹjje ođđ oouʹdab tuʹtǩǩummša veʹrddeen.


 

Kuõbǯi kuʹǩes täʹlvvnââʹer vuäđđmõš da muõttǩiõʹji puuttmõš vaiǧǧõõtti kuõbǯǯmieʹri vuâttmõõžžid. Kuõbǯǯmieʹri arvvlâsttmõš vuâđđii oouʹdab eeʹjji  õõuti kuõbǯi vuâttjummšid, šiilkamerasnimmõõǥǥid, peärbli da põškkčuäjtõsaunnsi vuâttjummša de šeeʹllempuåđõõzzid.

Pieʹǩǩen Lääʹdd, Taarr da Ruõšš kõskksaž luâttsuõjjeemõhttsažtuâj Paaččjokk-Aanar Trilateral Park -suõjjeemvuuʹdest vaʹldde eeʹǩǩen 2007 õnnu systtemaatlab mõõntõõllmõõžž, koʹst kuõbǯǯ- sõhssmid nåʹrre sõhssâm-šiilin.

“Kuõbǯid tuʹtǩǩee juõʹǩǩ neelljad eeʹjj, što vuäǯǯčim ääiʹjtaasslaž teâđ Paaččjokk-Aanar vuuʹdest jieʹlli kuõbǯǯpopulaatio õõuti kuõbǯi uuʹccmõõzzin mieʹrin, teâđčim jeänab kuõbǯi vuâttjem vuuʹdest de vuäitčim vuâmmšed muttsid jeeʹres tuʹtǩǩeemeeʹjji kõõskâst”, ceälkk Sari Magga Mieʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzin.

Taarr da Lääʹdd kõskksast dohat ǩm² tuʹtǩǩeemvuuʹdest jälste mõõnni ǩieʹzz tuʹtǩǩõõzz mieʹldd 0,22 kuõbǯǯâd juõʹǩǩ ǩm² puõtt.

Tuʹtǩǩeemvuʹvdd lij juõkkum tuʹtǩǩeemčuuʹǩǩid. Tuʹtǩǩeempââʹjest vuâttje nuuʹbbeen jeänmõsân kuõbǯǯ/tuʹtǩǩeemčuʹǩǩ ǥu ni kuäʹss ääiʹjben tän meeraikõskksast kuõbǯǯtuʹtǩǩummšest. Tuʹtǩǩeemvuuʹd uuʹcceem diõtt kuõbǯi ceelaimieʹrr leäi ääiʹjbuž eeʹjji uuʹccab. 22:st kaunnum kuõbǯâst 12 leʹjje vuâttjam ääiʹjbin eeʹjjin, ǥu eʹpet lååi leʹjje ođđ, ääiʹjben vuâttjeteʹmes kuõbǯǯâd.

Taarrâst tobdste 11 da Lääʹddest 13 jeeʹres kuõbǯǯâd. Lääʹdd kuõbǯin kutt leʹjje vuäʹmm toobdâs, koi teâđ käunnʼje kuõbǯǯteâttvuâđast. Kueʹhtt kuõbǯ rekisterõʹstte ǩieʹzz pââʹjest Taarrâst da Lääʹddest, ǥu luâtt ij tååbd valdia raajid.  

Vaʹstteei looǥǥ eeʹjj 2019 leʹjje Taarrâst 14 kuõbǯǯâd da Lääʹddest 20, ǥu kuõbǯǯvuâttjummšid raʹjje oouʹdab tuʹtǩǩeem eeʹjjid uuʹccben. Tääzz vââjai vaikkted õpss-siõpttâz viõǥǥteʹmesvuõtt.

Čuäjtõsaunnsid nåʹrre čokkruʹvddstraŋgain pirrõsttum paaiʹǩin, koozz kuõbǯid paaimte õpss-siõpttsin. Siõptâs tuʹtǩǩeed puõʹtti kuõbǯâst kuâđđai sõhssâmčuäjtõsaaunâs čokkruʹvddstraŋggu. Sõhssmi DNA:st kuõbǯid pâʹstte tobdsted, de tuʹtǩǩummšest seʹlvvan siõpttsin jååʹttem kuõbǯi tuõđâs lååkkmieʹrr.  

Eeʹjjest 2022 Paaččjokk-Aanar -õhttsažtuâj liâ raajjâm pâi Lääʹdd da Taarr kõskkân. Taarrâst kuõbǯi DNA- čuäjtõsaunnsi noorrmõõžžâst da analysâsttmõõžžâst vaʹsttad tuʹtǩǩeemstrooiʹtel NIBIO, Lääʹdd peäʹlnn čuäjtõsaunnsid nåårr Mieʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõs. Mââimõõzz puåđõõzz jeäʹla vooʹps veʹrddeemnalla oouʹdab eeʹjji puåđõõzzid, ǥu tuʹtǩǩeemvuʹvdd ij leäkku seämma Ruõššjânnam meädda pääʹccem diõtt luâttsuõjjeemõhttsažtuâjast.

Lââʹssteâđ

23.5.2024

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida vaʹlljeeš Eeʹjj museon 2024

Eeʹjj museo 2024 -ciist juõʹǩǩeš täʹbbe vueʹssmannu 23. peeiʹv Lääʹddjânnam museoleett da Meeraikõskksaž museosuåvtõs ICOM riâššâm Museocisttgaalâst Jyväskyläst. 


 

Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siidast lij šõddâm Pâʹjj-Lappi jäänmõsân miârkteei kõʹllʼjempäiʹǩǩ da maatkčemvueiʹnelm. Eeʹjj 2022 ävvnam Jânnam lie mij päärna -čuäjtõssam veeiduum da vuâđđtivvum Siida-rajlmest lij leämmaž samai oʹnnstam. Ođđ õhttsaž čuäjtõs, Sääʹm-museo tuejjeem repatriaatiotuâjj da õutstõõzzlaž norldõktuâjj lie miârkteeinalla ooudâs viikkâm museosueʹrj meersaž da meeraikõskksaž õhttsažkååddlaž kuâsttjemvuõđ da vaaiktemvuõđ.  

Rämmšep da leäʹp tååđva, što Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida määŋgpeällsaž tuâjj sääʹm kulttuurääʹrb da tââʹv luâđ pueʹrren vuäǯǯai Lääʹddjânnam museosueʹrj jäänmõsân miârkteei tobdstõõzz. 

"Cistt fiin tuâjast kooll puk Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida tuâjjlažkådda da pukid siʹjjid, kook lie vuässõõttâm čuäjtõs- da oođeemhaʹŋǩǩõõzzid mõõnnâm iiʹjji ääiʹj. Sij lie tän tuâj väimsteez tuejjääm. Sääʹm-museo haaʹlad späʹssbõõššâd jeäʹrben veâl sääʹmõutstõõzz, kååʹtt lij vuässõõttâm čuäjtõõzz oođummša, repatriaatiotuõjju da õutstõõzzlaž tuõjju di tuärjjääm museo tuâj", tuõđi intendeʹntt Eija Ojanlatva, ko vuâsttavaaʹldi ciist Sääʹm-museo peäʹlest. 

"Mij Meäʹcchalltõõzzâst ââʹnnep jõnn äärvast pâʹjjel 25 eeʹjj juätkkjam Luâttkõõskõõzz da Sääʹm-museo õhttsažtuâj Siidast. Tõt lij viikkâm miʹjjid kookkas, da leäʹp õõutâst leämmaž ooudâstjooʹđi. Ko vuõssmõs čuäjtõs ävvni, kueiʹt organisaatio õhttsaž čuäjtõs leäi vuõssmõs šlaajstes. Ođđ čuäjtõõzzsteen šõddiim ođđ mušttlemnääʹl, ko õõʹnim čeäppõõzz ouʹddepohttmõõžžineen. Konseʹptt kueiʹt čuäjtõsǩiõttǩeerjtõõzz õhttummšest õhttân čuäjtõssân toiʹmmai õinn", rämmaš Meäʹcchalltõõzz virkkõõvvâmâânnmõõžž spesiaaläʹšštobddi Kirsi Ukkonen

"Tät lij miârkteei vuâmmšõsčuäʹjtummuš Eeʹjj euroopplaž museo -ciist paaldâst. Tuäivvap, što täk ciist kuâsttje še Sääʹm-museo Siida meersaž tuâj äärvast âânnmõõžžâst da teäggtõõzzâst", ceälkk museojååʹđteei Taina Pieski

Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida ođđ čuäjtõs lij leämmaž oʹnnstam tõn diõtt, ko mij åʹrnn lie kõʹllʼjam jäänab ko ni kuäʹss ouddâl. Meeʹst Siidast lie oʹđđest ääʹvummuž mâŋŋa pieʹllneʹb eeʹjjest kõʹllʼjam 226 000 kõʹllʼjeeʹjed, da seeʹst čuäjtõõzzsteen âlddsin 120 000 kõʹllʼjeeʹjed. Mij čuäjtõõzzâst kõʹllʼjeeʹjin pâʹjjel peäʹl lie ålggjânnmin pueʹtti kueʹss.  

Ciistâst ǩeâštʼte Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida lââʹssen nellj museo: Ânnʼjõžčeäppõõzz museo Chappe Raaseporist, Luostarinmäen museokortteli Turkust, Suomen Metsämuseo Lusto Punkaharjust di Varkauden museokeskus Konsti Varkaus-gåårdest. Ciist juõʹǩǩeš lååǥǥad vuâra. 

Giitu! Takkâ! Späʹsseb! Kiitos!

20.3.2024

Säʹmmlai dommvuuʹd luâđast jooʹtti etikeʹtt vieʹǩǩat väʹldded lokku luâđ da kulttuur 

Meäʹcchalltõs lij õlmstâttam õhttsažtuâjast säʹmmlai dommvuuʹd jeeʹres toiʹmmjeeʹjivuiʹm dommvuuʹd luâđast jooʹttjid jurddum etikeeʹtt. Graaflânji miârkteei etikeeʹttest on vitt sââʹj, koin luâđast jooʹtti vuäitt väʹldded lokku luâđ, jieʹllemvueʹjj da kulttuur. Jânnam liâ päärneen -nõmmsa etikeeʹtt tuâǥǥast lij säʹmmlai dommvuuʹd luâttreeʹǧǧesvuõttplaan. 

Porot männyn alla. Piirroskuva.

Korona mâŋŋa lâssnam turismm lij põhttam säʹmmlai dommvoudda mieʹldes še pääiklaž oummuid stamldeei liõvettmõõžžid. Ouddmiârkkân puäʒʒčuâlaid mõõnât sizz, puõccuid suõʹrǧǧtet sniimeeʹl tõid dronein, pieʹnnid ââʹnet pååđai da jo-ba põõrti ikknin kuâbbat sizz. 

Veäʹǩǩen panntuõivvum jälstõõttmõʹšše Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz lij õlmstâttam neʹttseeidain säʹmmlai dommvuuʹd luâđast jooʹtti vitt sââʹj õõʹnni etikeeʹtt. Etikeeʹtt tuâǥǥaž lij ođđsumõs Meäʹcchalltõõzz toiʹmmjummuž ohjjeei säʹmmlai dommvuuʹd luâttreeʹǧǧesvuõđâst, koʹst näkam etikeeʹtt kaʹǧǧeš õhttân vääžnai tåimman. 

Etikeʹtt lij rajjum Sääʹmteeʹǧǧ, Saaʹmi siidsåbbar, turiism vuʹvddorganisaatio Lapland North Destinationsin di Suomen Latu õhttsažtuâjain. Etikeeʹtt graaflaž åuggvueʹjj lij plaanääm graafikk Anna Pakkanen, suu mall lij še siâssum Retkietikeʹtt-vuäʹpstemobbvuõtt. 

”Säʹmmlai dommvuuʹd luâđast jooʹtti etikeʹtt lij rajjum pukid luâđast jooʹtti – ij tåʹlǩ reissjeeʹjid leʹbe ålggjânnam turiismid, pâi še dommvuuʹdest jälsteei oummuid”, särnn etikeeʹtt plaanummšest mieʹldd åårram mäddâânnmõõžž äʹšštobddi Aini Magga Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzin. 

Jânnam liâ päärneen -etiketta kuulli vuäppõõzz luâđ da äʹrbbvuõđlaž säʹmmlai jieʹllemnääʹl lokku välddmõʹšše jeeʹres naaʹlin. Etikeeʹtt sââʹj liâ: 

  1. Ciʹstte sääʹm kulttuurpirrõõzz 
  2. Kââʹdd lääʹđes aarktlaž luâđ 
  3. Ââʹn tråʹcǩǩjieʹllʼjad ǩidd 
  4. Vääʹld lokku puõccuid da puäʒʒhåidd 
  5. Siâzz nuʹt-aa vuõigg, pääiklaž kääzzkõõzzid 

Viârtõõllmõš ij täujja vieʹǩǩet muttâz äigga vuäǯǯmõõžžâst 

Meäʹcchalltõõzz Aini Magga tuäivv, što tieʹttemvuõtt säʹmmlai dommvuuʹdest toiʹmmjummuž jiijjâsnallšemvuõđin šõõddči luâđast jooʹtti etikeeʹtt mieʹtt. 

Etikeʹtt lij jåårǥlõttum määŋg ǩiõʹlle, mâta eŋgglõsǩiõʹlle, ruõccǩiõʹlle, tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, aanarsääʹmǩiõʹlle da nuõrttsääʹmǩiõʹlle. 

”Etikeeʹtt kaartʼtõs ij mooččâd, da siiskõõzz liâ smiõttum nuʹt, što täʹst ij leäkku miârktõs viârtõõleeʹl vuäǯǯad muttâz äigga. Haaʹleep, što turiist di reissjeei tåʹbdde, što sij liâ tiõrv puättam säʹmmlai dommvoudda da što sij vääldči lokku luâđ, äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjid da kulttuur”, Magga tuâtt. 

Sääʹmvuuʹd luâđast jooʹtti etikeeʹtt nõmm, Jânnam liâ päärneen, puätt aanarsäʹmmla ǩeʹrjjneeʹǩǩ Matti Morottaja tiivtâst. 

Lââʹssteâđ 

2.10.2023

Ninka Reittu ǩeeʹrjtem vasttõõzzlaž luâđast jååttmõõžž maainâsǩeʹrjj iʹlmstââvv säämas da Siidast ävvan čuäjtõs ǩeeʹrj kaartin 2.10.2023

Ǩeʹrjjneǩ Ninka Reittu lij ǩeeʹrjtam da kaartʼtam Meäʹcchalltõʹsse vasttõõzzlaž luâđast jååttmõʹšše älšsmõʹtti päärnaiǩeeʹrj ”Myrsky ja Saana metsässä: Retkietiketti-satuja”. Ǩeʹrjj iʹlmstââvv tâʹvvsääʹm-, aanarsääʹm- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle 2.10.2023 nõõmin ”Mainnâz luâđast jååʹttemetikeeʹtt pirr”. Õlmstâʹttempoodd õhttvuõđâst Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siidast ävvan še ǩerjja õhttneei čeäppõsčuäjtõs.  

Ninka Reittu hääʹsǩes mainnâz da pirstõõzz veʹǩǩe lookki luõttu Oʹnssem, Uʹstten, Piânnai Päʹrccnjuuʹn da Eeʹhrem-ääʹjj mieʹldd. Luâđast jååʹttemetikeeʹtt pirr mušttleei mainnsi mieʹrren lij älšsmâʹtted päärnaid luõttu da seämmast mättʼted, mäʹhtt jååʹđet luâđ da jeeʹres luâđast jooʹttjid ciistâst ââʹneeʹl. Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz haaʹlee maainâsǩiiʹrjin ââʹnned huõl pueʹtti puõlvvõõǥǥi peâmmʼmest luâđ ciistâst õõʹnni jååttmõʹšše.

”Mainnâz luâđast jååʹttemetikeeʹtt pirr” -ǩeʹrjj lij jurddum 3–6-ekksaž, pueʹtti luâđast jooʹttjid. Sääʹmǩiõllsaž ǩiiʹrjin leät välddam juõʹǩǩ ǩiõʹlle 1000 käpplõõǥǥ teädldõõǥǥid da ǩiiʹrjid jueʹjjet Siidast peiʹvvpõõrti, škoouli da ǩeʹrjjpõõrti ââʹnnma. Ǩeeʹrj iʹlmstâʹvve 2.10. še Meäʹcchalltõõzz Luontoon.fi-seeidain nuʹtt, što puk peäʹsse tõid lookkâd. Maainâsǩeʹrjj iʹlmstââvv mâʹŋŋlest čâhčča še eŋgglõsǩiõʹlle. Ǩeeʹrj leät õlmstâttam juʹn ääiʹjben lääddas da ruõccâs.  
 
”Äuʹǩǩeep maainâsǩeeʹrj sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmest. Da äjšmâʹttep še päärnai puärrsid, luâttreeisai jäʹrjsteeʹjid, õhttsažtuâjjpõrggseen, peiʹvvpõõrtid, kruuggi ohjjeeʹjid, piârpeiʹvvhoiʹddjeeʹjid, vuäpstõõǥǥid, partioniiʹǩǩid da nuʹtt ooudâs väʹldded ǩeeʹrj aktiivlaž ââʹnnma päärnai maainâspooddin da reeisaid valmštõõttmõõžžâst. Mainnsi veäkka vuäitt ääʹveed saǥstõõllmõõžž tõʹst, mäʹhtt luâttreeisast kaʹnnat tåimmad. Pueʹrmõs vueʹjjest mainnâz cåuʹnne vuõrsmummuž räjja kuõʹddi rääʹǩǩesvuõđ da miõl ǩeässmõõžž luâđ årra,” virkkõõvvâmâânnmõõžž spesiaaläʹšštobddi Kirsi Ukkonen Meäʹcchalltõõzzâst tuäivv.

Luâđast jååʹttemetikeeʹtt puuʹtet ouʹdde Meäʹcchalltõõzz jeeʹres saaǥǥtemkanaalin. Jeeʹresâkksaž luâđast jooʹttjid saaǥǥ muuʹttet siʹjjid suåppi hämma. Tääʹrǩes vuâđđääʹšš lie luâđ ciistâst âânnmõš, liikkummuš, kuõrjtõõvvmõš, tool piijjâm da rooskteʹmes luâđast jååttmõš – ko täid kuõskki vuâkkõõzz lie huâđast, leäk vaalmâš jååʹtted luâđast.  
 
Siidast lij päärnaid jurddum čeäppõsčuäjtõõzz õhttvuõđâst vueiʹnnemnalla še Luâđast jååʹttemetikeʹtt -plakatträidd, kååʹtt pohtt ouʹdde vasttõõzzlaž luâđast jååttmõõžž. Graafiikkâr Anna Pakkanen lij pirstam plakaatti kaartʼtõõzzid, da plakaattin lie mieʹldd sääʹmǩiõl. 

Lââʹssteâđ: 


 

(28.3.2023)

Čuõvv lâssan da pâʹsslašttâm-mään vaajtââvv njuhččmännʼjen

Ǩiđđpeeiʹvjåårǥlummuž mâŋŋa čuõʹvves äiʹǧǧ lij Tâʹvv-Lappist kuuʹǩǩab ko seuʹŋŋes äiʹǧǧ. Pâʹsslašttâm-mään lij vaajtõõvvmen njuhččmännʼjen da tät lij eʹpet tõn ääiʹj eeʹjjest, kuäʹss čuõv meäʹr lâssnummuž mieʹldd čuõiggi, da luâđast jooʹttʼji mieʹr Lappi luâđast lâssne. 


 

Tääiʹben Aanar da Uccjooǥǥ vuuʹdin äʹlǧǧe pueʹrmõs čuõiggâmjiârǥ, ko kååblteei cuâŋ šâdd. Pâʹjjlakast tuõddrest cuâŋ kååblat paaiʹǩi juʹn puârast, leâša vueʹllʼlest meäʹccvuuʹdin cuâŋ lij muäršǩeei.


 

Muõtt lij jiânnai tän tääʹlv, da mõõnni neäʹttlin lij kuâlddam õinn lââʹss. Muõtti čiŋŋâlvuõtt lij jeeʹres vuuʹdin 70-90 senttmettar. Jäänmõsân muõtt lij tän poodd Čeʹvetjääuʹr kueʹstlmin da uuʹccmõsân Uccjooǥǥ vuuʹdest. Njauddâmjooǥǥ kuâŋŋsest muõtt lij võl tuõđi toorkteei leʹbe jååʹttmõš lij väʹǯǯel.Aanarjääuʹr da še jeeʹres jaauʹri jiõŋ âʹlnn čääʹʒʒ lij ååʹn uuʹccab ko ouddâl tälvva. Tõt vuäitt kuuitâǥ kuâlddšõõŋi diõtt mottjed.


 

Meäʹcchalltõõzz luâttkääzzkõõzz tueʹjjee ǩiiđ huâlltuâjaid samai ååʹn. Tâʹvv-Lappist luâđastjååʹttempaaiʹǩi huâlltuâjain lij ǩirrsaž äiʹǧǧ, ko mij viikkâp samai ååʹn puäʹlddem-muõrid, koolǥâsgaazz da jeeʹres aunnsid põõrtid, kuäʹđid da jeeʹres luâđastjooʹđi kõhttpaaiʹǩid puõʹtti ǩieʹzz vääras. Seämmast huâlat nuuʹznǩid da čiistât truubaid. 

Luâttkääzzkõõzzi huâlltuâjaid koʹlle tän eeʹjjääiʹj poodd muõttji kõõččtummuš luâđastjååʹttemǩeäinai moostin. Ǩiiđ cuõŋŋui ääiʹj jååʹđtet luõttu še ǩieʹzz vääras raajjâm- da teevvam tävvrid di taarbid. 


 

Kevo luâttmuõrrkarddâz kanjonǩeäin muäʹddin kõhttpaaiʹǩin oođeep samai ååʹn nuuʹznǩid da Fiellu kuõrjtõõvvâmpäikka tueʹjjeep muõrâst vuâlaid kuäʹđi vääras. Kaldoaivi poostvuuʹd Čaarâjääuʹr poostpõõrtâst teevvap laaǥǥ, âʹte poostpõrtt ij leäkku ââʹnnemnalla njuhččmannust ni vooʹps.  

Kevo luâttmuõrrkaardas lij ååʹn šõddâm rooskteʹmes luâđastjååttmõõžž vuʹvdden. Roskkleeʹttid mij viikkâp meädda. Håʹt roskkleeʹtt vuäiʹtte võl ǩeäin kuâŋŋsest leeʹd, tõʹst huõlǩâni luâđastjooʹttʼjest õõlǥči jiõčč puʹhtted jiiʹjjâs rooskid meädda luâđast. Liikkeemǩiõld Kevo kanjonǩeäinast älgg 1.4.2023, da kanjonǩeäinast vuäǯǯ jååʹtted eʹpet 15.6. ääʹljeeʹl

Mušttʼtep võl tälvva tanccâmkååʹlzin vuâjaid, što lääiʹj mieʹldd motorǩeâlkk-ǩeäinain ij vuäǯǯ vuejjad tanccâmkååʹlzin. Tanccâmkååʹlzin jooʹđi da ǩeâlkkõõli õʹhttetroopnummšest ǩeäin âʹlnn vuäitt kuhttuin ǩiâvvâd tuõđi ǩeähneld. 

Pueʹtted tiõrvân naaudšed tââʹv mooʹččes luâđast.


 

 

(28.2.2023)

Miârkteei aunstõõzz Lappi luâđ vueʹjjest: äimmõsmuttâz diõtt jõnn vueʹss taaljieʹǧǧin lij läppjam

Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz da Lääʹddjânnam pirrõskõõskõs lie kaartʼtam âlddsin koumm miljoon hehtaar Pâʹjj-Lappi luâđ iiʹjji 2020–2022 ääiʹj. Ååʹn õlmstõttum, mašinajieʹrm veäkka puuʹtʼtum aunstõs lij tääʹrǩmõs, mõõn Pâʹjj-Lappi suõjjlem- da poostaivuuʹdi luâtt-tyyppin da tõi vueʹjjest lij ni kuäʹss norrum. Äimmõsmuuttâs kuâsttai norrum aunstõõzzâst: ouddmiârkkân kuälmõs Pâʹjj-Lappi suõjjlem- da poostaivuuʹdi taalpoounjin lij läppjam 1990-lååǥǥ vuâkka veʹrddeeʹl.

Poounjin lij põõšši taal, da lâuʹŋŋpoounji seʹst lij jiõŋŋväimm. Ko kõskktemperatuur pâjjan, poounji seʹst leʹddi jiõŋŋlinss sodd da poounj kââmte.
 

Äimmõsmuuttâs da muttâz luâđast kuâsttje aunstõõzzin taaljieʹǧǧi lââʹssen še jeeʹelpaaiʹǩi da čeärrsueʹǩǩmieʹcci vueʹjjest.

Ouddmiârkkân tuõddâräʹllbai mââʹn pråppee eman 35 puõlâšgraaddâst da ko tääʹlv pakkne, oudlkââʹstet, što tuõddârmääđai očndõõttâm čeärrsueʹǩǩmieʹccin täujjan. Viõkkšõs puõccui palggmõõžž diõtt väʹlddvueʹss jeeʹelpaaiʹǩin lie kuõrbbâž da čeärrsueʹǩǩmieʹcci pâstlvažvuõtt ođsmõõvvâd vaajtââll vuuʹdi mieʹldd. Nuuʹbb peäʹlnn toolkvaž palggâm câgg tuõddârvuuʹdi råttõõvvmõõžž.

- Satellittaunstõõzz da jeeʹres kookkaskaartʼtemaunstõõzz taʹrjjee jõnn datamieʹrid luâđ vueʹjj kaartʼtummuž tuärjjan da Luâttkääzzkõõzz lie äuʹǩǩääm tõid ååʹn nääiʹt veiddsõs kaartʼtemtuâjast vuõss vuâra. Mij äʹšštobddi lie noorrâm vuõššân luâtt-teâđ jeeʹres luâtt-tyyppin, mõõn mâŋŋa tän aunstõõzz veäkka leät mättʼtam mašinajieʹrm vuâmmšed jeeʹres luâtt-tyyppid kookkaskaartʼtemaunstõõzzin, luâttsuõjjlummuž spesiaaläʹšštobddi, projeeʹkt jååʹđtam Anna Tammilehto kovvad aunstõõzz noorrâmprojeeʹkt. 

Aunstõõzz leät puuʹtʼtam Luâttkääzzkõõzzi da Lääʹddjânnam pirrõskõõskõõzz õhttsažtuâjjhaʹŋǩǩõõzzâst. Kaartʼtummuž puäđõõzz nâânee Lääʹddjânnam luâtt-tyyppi vaarvuâlažvuõđ ärvvtõõllmõõžž puäđõõzzid eeʹjjest 2018 Lappi vueʹzzeld.

- Muttâz luâđast jie puäʹđ õlltõssân tõn diõtt, ko leät ärvvtõõllâm, što pakknummuš lij aarktlaž vuuʹdin joba neellj vuâra jåʹttlab ko skääđsuõllust kõskkmieʹrin. Taarbšep-i ânnʼjõõžž jäänab meäʹrmeâldlaž seuʹrrjummuž tõʹst, mäʹhtt da mõõn jåʹttlânji luâtt mottai. Mõõnni vuâra vaʹstteei Pâʹjj-Lappi luâđ kaartʼtummuž leät tuejjääm Lappist 90-lååǥǥast, da teʹl ââʹnnmest leʹjje jeeʹres mõõntõõllmõõžž. Jõs luâtt-tyyppi seuʹrrjummuž tuejjeet nääiʹt hääʹrves kõõsk mieʹldd, jiânnai ääʹšš päʹcce aaicǩani, Tammilehto särnn. 

Taaljieʹǧǧ lie läppjeʹmen - pääikla tuâj jie riʹjtte, što vueʹǩǩ mottjeʹči

Poounjin lij põõšši taal, da lâuʹŋŋpoounji seʹst lij jiõŋŋväimm. Ko kõskktemperatuur pâjjan, poounji seʹst leʹddi jiõŋŋlinss sodd da poounj kââmte. Ođđ taalpoounj jie teänab šõõdd, da taaljieʹǧǧ läppje.

Aunstõõzz mieʹldd Pallas-Ounastuõddâr vuuʹdest leämmaž saaujmõs tobddum taaljeäʹǧǧ lij läppjam. Ǩiõttmaddjest še käunnʼje jiânnai jieʹǧǧ, kook veâl 90-lååǥǥ aunstõõzzâst leʹjje taaljieʹǧǧ, leâša ååʹn jieʹǧǧin jie leäkku teänab taalpoounj.

- Taaljieʹǧǧid jeät vuåittu suõjjled teänab tåʹlǩ pääiklaž tååimaivuiʹm. Taarbšep meeraikõskksaž tuâjaid, kook årstâʹtte äimmõõzz pakknummuž, Tammilehto särnn. 

Määŋghämmsaž luâtt jeällai pueʹrben luâttjaukkjest

Ǩeeuʹhjõõvvâm luâtt maacctââvv hueʹnben ouddmiârkkân äimmõsmuttâz šõõddtem heâmmõõzzin. 

Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz reâugga luâttjaukki cõggâm diõtt da luâđ jeällʼjem diõtt ekka 2030 mõõneeʹst.

Veiddsõs Pâʹjj-Lappi luâđ kaartʼtemaunstõõzzâst õlmstââʹttet ååʹn eman vuõssmõs puäđõõzzid. Ko kaartʼtemtuâj loppraportt valmštââvv mâʹŋŋlest taʹnni, puäđõõzzi pirr kuulât lââʹzz. 

Lââʹssteâđ

(24.11.2022)

Skamm luâšttââtt Tâʹvv-Sääʹmjânnma

Ååʹn lij eʹpet tõt äiʹǧǧ eeʹjjest, ko peiʹvv luâštt da lââmm âʹlmmreedd tuâkka âlddsin kueʹhtten määnpââʹjjen tââʹvmõs Sääʹmjânnmest. Peiʹvv luâštt Nuorggam siidâst Uccjooǥǥâst mââimõs vuâra neljdpeeiʹv 24.11. Pueʹtti vuâra peiʹvv kuärŋŋ âʹlmmreedd pââibeälla toʹben ođđeeʹjjmannu 18. peiʹvv.

Ooudâst kuuržõõvvâm muõr. Tueʹǩǩen jäuʹrr da meäʹcc, koon kõõskâst pâjjne kuâlddjam tuõddâr teeʹmes čuõvâst.
 

Uccjooǥǥâst skamm älgg kueiʹt peeiʹv mâʹŋŋlakast ko Nuorggmest, da vaʹstteeinalla še poott kueiʹt peeiʹv ääiʹjben. Aanrest peiʹvv luâštt mââimõs vuâra 2. rosttovmannu, peštt siõmmna pâʹjjel määnpââi. Suäʹđjlest väjjaǥ neäʹttel kokksaž skamm šâdd rosttov ääiʹj.

Suâlnnai âlddsin čaʹppesviõʹlǧǧes kueʹstelm. Ooudâst muõtti kättjam jokkteäʹrmm, koʹst kuuržvõs kõõskâsmiõst da lõsttmuõr. Kõõskâst kålgg jokk, koon pâʹjjel veekk mostt.
 

Kuʹǩes da pakk čõõuč mâŋŋa lie reäčkkai puõllâž puättam Aanar da Uccjooǥǥ voudda. Muäʹdd mõõnni neäʹttel ääiʹj puõlâšmittar lie čuäʹjtam lååʹjest kuâhttlo graadd nââmrid. Uʹcc jääuʹr lie jiõŋŋâm, leâša jooǥǥ da šuurab jääuʹr še lie puârvveʹmen. Jiõŋ âʹlnn jooʹttjest feʹrttai tuʹmmjed tääʹrǩeld da ainsmâʹtted, što jiõŋŋ lij nâânas.

Ooudâst čiʹǯsbeäʹlnn muõtti kättjam redd da lõõstʼteʹmes muõr da miõstti. Vueʹsttreeddast kuuržvõs kuäʹccevmeäʹcc. Kõõskâst jooǥǥ jiõŋŋâm õõlâs, kååʹtt lij vuässas čuõʹvves jiõŋŋ da vuässas kuurž kättjam.
 

Muõtti lie eeʹjjääiʹj ǩiõččeeʹl võl occanj. Muõtti âssasvuõtt lij nuʹtt lååi seeʹnt. Ââʹzzteʹmes muõttǩeʹrdd da puõllâž ooudâsvieʹǩǩte čaaʹʒʒi jiõŋŋummuž jåʹttlubun da nânnsab jiõŋ šõddmõõžž.

Jiõŋŋčõõʹlmin šõddâm lieʹđđinallšem hääm jiõŋ âʹlnn.
 

 

(1.11.2022)

Nelljan määnpââʹjest juʹn pâʹjjel 46 000 kõʹllʼjeeʹjed – kueʹss ââʹlee ođsmõttum Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida

Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz da Sääʹm-museo Siida teâđte.

Luâđast jooʹtti da museokõʹllʼjeei lie mättjam kõʹllʼjed ođsmõttum Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siidast. Oođuum Siida ääʹveeš almmja ǩieʹssmannust Aanrest. Čõhččmannu loʹppe mõõneeʹst Siidast lie kõʹllʼjam juʹn 46 000 ooumžed. Ođsmõttum Siida leäi še mõõnni ǩieʹzz jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ Lappist.

“Miõttlõs kõʹllʼjeeimeäʹr ouddnummuš lij juätkkjam ǩieʹzz mâŋŋa čõõđ čõõuč, da čõhččmannust lie leämmaž kõʹllʼjeei joba rekoordi mieʹldd. Kõʹllʼjeeʹjin vuåǯǯum maacctõs oođuum Siidast lij leämmaž tåʹlǩ miõttâl. Rämmšep čuuʹt vuâsttaväʹlddmest”, Sääʹm-museo Siida kaaupšummšest da markknâʹsttmest vaʹstteei Minna Muurahainen mušttal. Čõhččmannust Siidast kõʹllʼje pukveeʹzz 7631 kõʹllʼjeeʹjed, mii lij pâʹjjel 1500 kõʹllʼjeeʹjed jäänab ko oouʹdab rekorddeeʹjj 2019. Ääʹveem-määnpââʹjj noori 9799 kõʹllʼjeeʹjed da sueiʹnnmannust joba pâʹjjel 11000 ooumžed jieʹlle tobdstõõttmen Siidaaʹje.

Siida lij leämmaž Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz čõõđ iiʹjji juätkkjam õhttsažtuâj oʹnnstam puäđõs. Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz tuõʹllʼjeei Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi õhttsažtuâjj kuâsttai oođuum Siidast vaaikteei õhttnaž čuäjtõsobbvuõttân da pueʹrab äʹššneǩ-kääzzkõssân ko ouddâl.

Siida Lappi jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩen

Čõhččmannu loopp-peäʹlnn Museolett teâđti Lääʹddjânnam jäänmõsân siõssum museokorttpaaiʹǩin ǩeässa 2022. Lappi jäänmõsân siõssum päiʹǩǩ leäi Sääʹm-museo da Luâttkõõskõs Siida. 

”Kõʹllʼjeei lie ǩeittam jäänmõsân siiskõõzz. Ouʹddepohttmõš, čeäppõs da jõnn luâttsnimldõõǥǥ lie leämmaž jäänmõsân ǩeittum obbvuõđ”, Muurahainen ceälkk. Lââʹssen lie späʹssbõõššâm nuʹtt sääʹm ânnʼjõžčeäppõõzz ko še videoinstallaatioid.

Oođummuš lij pohttam Siida čuäjtõõzz ânnʼjõžpeivva. Sääʹmõutstõõzz vuäzzla vuässõʹtte Sääʹm-museo Siida čuäjtõsvueʹzz noorrmõʹšše jeeʹresnallšem haʹŋǩǩõõzzi pääiʹǩ jm. uuʹdeeʹl snimldõõǥǥi oummid nõõmid da vaʹlljeeʹl täʹvvrid čuäjtõʹsse.



Siida čuäjtõõzzin sääʹmkulttuur da luâtt ǩiõzzâʹtte õhttân obbvuõttân: čuäjtõsobbvuõtt mušttal sääʹmkulttuur da luâđ jieʹlli kõskkvuõđâst. Čuäjtõõzz lie jurddum jeäʹlstõssân, leâša še nåkmen, što tõk toiʹmmje uuʹccab obbvuõttân.


 

Siida lij tääʹrǩes vueʹlǧǧemsââʹjj säʹmmlai dommvuuʹd luâđast jooʹttjid

”Ǩieʹss lij leämmaž samai pueʹrr! Mij vuäǯǯam maacctõs lij leämmaž tåʹlǩ miõttâl”, tuâtt äʹššneǩ-kääzzkõsjååʹđteei Tarja Tuovinen Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzin.

Äʹššniiʹǩǩi lââʹssen ođsmõttum da veeiduum sõõʹjid leät välddam miõttlõs naaʹlin vuâstta še kääzzkâʹsttempååʹrd nuuʹbb peäʹlnn. Äʹššniiʹǩǩi peäʹlnn kääzzkõõzz lie čiõlggsânji juõkkum jiijjâz obbvuõđid. Teänab ij taarbâž čueǯǯad seämma rääidast sizzpiâssâmliippi da kueʹllšeeʹllemlooʹvi vuäʹsttem diõtt leʹbe što vuäǯǯ luâđast jååʹttem- da maatkčemvuäʹpstõõzz.

Luâttkõõskõõzz lie tääʹrǩes luâđast jooʹttji vueʹlǧǧemsââʹj. Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi õhttsažtuâjj Sääʹm-museoin vueiʹtlvâstt säʹmmlai dommvuuʹdest liikkeei luâđast jooʹttji tieʹttemvuõđ lââʹzztummuž kulttuurlânji ǩeâllʼjeei luâđast jååʹttmest.

“Sääʹm kulttuur jiõččvuõđid âlgg teâđsted, što jiijjâs luâđast jååʹttemnääʹl silttad suåvted tââʹvmõs Lappiiʹje suåppjen. Tõn diõtt Luâttkõõskõs da Sääʹm-museo toiʹmmjummuž tuärjjee kuõiʹmeez, da Siida čuäjtõs lij šiõǥǥ vueʹlǧǧemsââʹjj luâttreissu“, Tuovinen ceälkk.

Säʹmmlai dommvuuʹdest jååʹđeen lij vääžnai teâđsted ouddmiârkkân vuâđđaaʹššid vuuʹdest harjjtum puäʒʒhååidast da säʹmmlai pââʹss paaiʹǩin. Tõt, mii åålǥpeällsaž ooumže vuäitt kuâsttjed tåʹlǩ poostaijânnmen, lij viggâmnalla säʹmmlaid vueʹssen jieʹlli kulttuurhistoriast.

Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz lij alttääm še pååđ luâđast jååʹttemetikeeʹtt tuejjummuž säʹmmlai dommvoudda. Etikeeʹtt valmštõõlât õõutâst Sääʹmtiiʹǧǧin, Saaʹmi siidsåbbrin di maatkčem- da luâđast jååʹttemõhttsažtuâjjkuõiʹmivuiʹm.

Siida – 24 eeʹǩǩed sääʹmkulttuur da luâđast jååttmõõžž vuäʹpstõs

  • Ođsmõttum da veeiduum Siida ääʹveeš 1.6.2022. Sääʹm-museo Siida alttii toiʹmmjummšes ålggmuseon 1960-lååǥǥast. Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz ânnʼjõžmaall nallšem toiʹmmjummuš lij älggam eeʹjj 1998.
  • Čuäjtõskõʹllʼjeei lie leämmaž ođsmõttum Siidast čõhččmännʼja mõõneeʹst pâʹjjel 46 000. Lappi eeʹjj 2022 jäänmõsân siõssum Museokortt-päiʹǩǩ tän mõõneeʹst.
  • Siida čuäjtõõzz nårrje Sääʹm-museo da Luâttkõõskõõzz õhttsaž väʹlddčuäjtõõzzâst, Sääʹm-museo ålggmuseost di vaajtõõvvi kulttuur- da luâtt-teeʹmmčuäjtõõzzin. Siida lij Aanrest.
  • Sääʹm-museofondd ohjjad da tuärjjad Sääʹm-museo toiʹmmjummuž. Sääʹm-museofoond tuâjjan lij tuärjjeed da oouʹdeed säʹmmlai meersaž kulttuur. Sääʹm-museofondd vuäʹmast Sääʹm-museo täʹvver-, snimldõk-, ǩiõttǩeʹrjj- da čeäppõsnorldõõǥǥid, kueʹhtt ålggmuseo da arkiiv. Tõt tuõʹllai da ohjjad Sääʹm-museo da tõn toiʹmmjummuž di harjjat museosueʹrj õhttsažtuâj säʹmmlai dommvuuʹdest, Lääʹddjânnmest da meeraikõskksânji.
  • Siida âʹlddvuuʹdest Tâʹvv-Lappist lie Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi håiddam Leammi di Urho Kekkonen meermieʹcc, vitt poostaijânnam (Mueʹtǩǩ, Paistuõddâr, Kaldoaivi, Väʹččer da Pääʹnntuõddâr), Kevo luâttmuõrrkaardâs di poostai Aanarjääuʹr vuʹvdd. Urho Kekkonen meermeäʹcc lij alggeeʹjj kõʹllʼjem-mieʹri vuâđald Lääʹddjânnam nuʹbben jäänmõsân siõssum meermeäʹcc.

(1.6.2022)

Ǩiõtt-tuâj da čeäppõõzz Siida čuäjtõõzz vueʹssen

Aanrest leʹddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida lij eʹpet äävai kõʹllʼjeeʹjid jõnn muʹttemtuâjai mâŋŋa.  Siida čuäjtõõzzâst õhttâʹvve vuäʹmm, toobdâs nääʹl mieʹldd Sääʹm-museo kulttuursiiskõõzz da Luâttkõõskõõzz luâtt-teeʹm õhttân õhttsaž čuäjtõssân. Ođđ čuäjtõõzz nõmm "Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna" puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem tiivtâst. 

Aivv ođđ mušttlemnääʹl čuäjtõõzzâst eeʹttkâstt čeäppõsniiʹǩǩi vuässõõttmõš siiskõõzz puuʹtʼtõʹsse. Sääʹmkulttuur čuäjtõõllmõõžžâst vueʹlǧǧemsââʹjjen lij mõõnnâmääiʹj mieʹldd åårrmõš ânnʼjõžpeeiʹvest, da nääiʹt kulttuurhistoria da äʹrbbvuõtt-tiõttji saʹǩǩe leät õhttääm ravvsânji sääʹm ânnʼjõžčeäppõsniiʹǩǩi da sääʹmǩiõtt-tuâjjlai silttummuž. Luâttvueʹzzest še leät äuʹǩǩääm luâttčeäppõõzz õlmmeemviõǥǥ. 

Čuäjtõõzz čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen lij tåimmam Outi Pieski, ǩeäʹst lie še pååđ tuejjõõzz tuärjjeʹmen čuäjtõõzz saaǥǥ. Tuejjõs Mädd njuârgg eeuʹnid sorčč čuäjtõslõõnj siiʹsǩlaaǥǥâst. Tõt häämad tuõddri rääid, kååʹtt lij euʹnnuum määccka kuulli reeʹppiǩ treeʹpǩivuiʹm. Tuejjõõzzâst maaddârääkkai eeuʹn tuejjee suejjeei sââʹj čuäjtõslõõnj kaaunõõttâmpääiʹǩ pââipeälla.

Marja Helandeeʹr da Mauri Lähdesmäki vääimlaž Ääiʹj-videoinstallaatio, kååʹtt lij väʹlddlõõnj kuvddlõõzzâst, kägg ouʹdde sääʹmkulttuur jieʹllemviõǥǥ da määŋgååʹblkallašvuõđ. Tuejjõõzz kuõʹddi teeʹmmen toiʹmmjeei määccaǩ puuʹtet ouʹdde jieʹlli kulttuur vueʹssen tõn vuäʹmsteeʹji pääiʹǩ.

Jouni S. Laiti tuejjõõzz Sääʹm häärvõsttum meäʹcc da Rástegáisá: ääldai suõjjleei väʹldde peäʹl õhttsažkååddlaž saǥstõõllmõʹšše da mäddâânnmõõžž kõõččmõõžžid Sääʹmest. Čuäjtõõzzâst lie še jeeʹres čeäppõõzz ouʹddepohttmõõžž, mâʹte Elle Valkeapää vuõddjin häämeem vitriin leʹbe Lada Suomenrinne da Essi Ranttila graaflaž kuâsttjõs. Saaʹni da jiõni maaiʹlm lie leämmaž tuejjeʹmen Pekka Aikio lââʹssen Wimme, Ingá-Maret Gaup-Juuso da Niillas Holmberg.

Kåvvaz musikkčuäjtõs sueiʹmkrâstt mõõnnâm puõlvvõõǥǥi tååbdaid. Videost čuäjtâʹtte sääʹm musikkraajji Heidi Gauriloff, Hildá Länsman, Mikkâl Morottaja (Amoc) da Ailu Valle. Video lij fiʹlmmjam da musikkniiʹǩǩivuiʹm ohjjääm Ville-Riiko Fofonoff.

Pauliina Feodorooff jååʹđtem Mäʹhtt suåvâd leʹčči -haʹŋǩǩõs mušttal tõʹst, mäʹhtt väʹlddkulttuur šõõddtem pirrõspååʹmhid vueiʹtet teevvad äʹrbbvuõđlaž teâđ veäkka da mäʹhtt sääʹm nääʹlvuâkksaž lääʹjj da ânnʼjõžtuʹtǩǩummuž vuäitt ââʹnned mäddâânnmõõžž plaanummša. Nääiʹt tuejjeet ođđnallšem, vuässõʹtti õhttsažtoiʹmmjummuž veʹrǧǧniiʹǩǩi, tuʹtǩǩeeʹji da säʹmmlai kõõskâst.

Luâttvueʹzzest Anni Rapinoja Ruijapääʹljes-tuejjõs lij luâttmateriaalin tuejjuum čeäppõstuâjj. Tõt lij vuäjtum šâʹlddrajjsid nuʹtt, što kueʹss vuäiʹtte väʹʒʒed steehl âʹlnn da tuʹtǩǩeed tuejjõõzz čuäʹjtem mäddooʹle šââddaid. 

Kaija Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõs lij čuäjtõõzzâst vuäʹmm mieʹcc vueʹssen da tõn tuâjjan lij kovveed vuäʹmm mieʹcc luând. Tuejjõõzz materiaalân leät âânnam pađvvpieʹʒʒ, sueʹjj da pieʹʒʒ paaʹǩǩid da tiõuddum looʹddid. Puk tuejjõõzz materiaal lie kââʹrvtum luâttmateriaal. Lååʹdd lie leämmaž Siida ääiʹjab čuäjtõõzzâst. 

Kiuru Lõõmmʼmen-tuejjõõzz vuäʹbbtuejjõs, Piõggi pieʹssmuõrr, lij vueiʹnnemnalla Meäʹcchalltõõzz äʹššneǩ-kääzzkõõzzâst Siida vueʹllǩeeʹrd jõnnkääʹrdest. Tõn materiaalân leät âânnam pieʹʒʒ vueʹddid da oouʹsid. Vuäʹrdden lij oouʹdab čuäjtõõzz påʹnnjsuäʹrvv. 

Äimmõshistoria ääʹveei vitriin tuâǥǥažsnimldõkkân lij Tom Björkluund digitaalʼlaž kälkkõs mammuttjõlggõõzzâst. Väʹlddčuäjtõslõõnj pirr lie jõnn snimldõõǥǥ da tõi sniimmi lie Pasi Nivasalo, Martti Rikkonen da Pertti Turunen.

Ville-Riiko Fofonoff, Kevin Francett da Aslak Paltto lie tuejjääm Siida čuäjtõʹsse videopuuʹtʼtõõzzid kulttuurteeʹmin. Luâttsiiskõõzzin videopuuʹtʼtõõzzid Siida čuäjtõʹsse lie tuejjääm Riku Karjalainen, Rayann Elzein da Jorma Hevonkoski.

Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte: Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio, Wihuri, Interreg Nord, Giellagas-institutt, Lappi universiteʹtt, Lappi lett di mättʼtõs- da kulttuurministeria. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

(1.6.2022)

Siida čuäjtõslõõnji uus ävvne Aanrest

Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida čuäjtõslõõnji uus lie leämmaž ǩidd pâʹjjel eeʹjj ääiʹj, leâša ååʹn tõk lie mââimõõzzâst eʹpet ääʹvuum. Siida väʹlddčuäjtõõzz siiskõõzz, ouʹddepiijjmõõžž da čuäjtõsteknikk lie obbnes oođuum. Siida-raajâlm lij vuâđđtivvum da tõn leät še veeidääm. Ođđ Siida prääzkjet ääʹveemprääʹzneǩneäʹttlest sueʹvet 4.6. räjja. 

Siida ođđ čuäjtõõzz nõmm, Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna, puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanrõšǩiõllsaž Enâmeh láá mii párnááh -tiivtâst. 

Sääʹmkulttuur da luâđ raʹvves õhttvuõtt puätt ouʹdde čuäjtõõzz čõõđ mõõnni jurddjest sääʹm kulttuurpirrõõzzâst. Tõn mieʹldd luâtt ij leäkku kulttuurâst pååđai da kuõskteʹmes luâttan kuâsttjeei kueʹstelm lij kulttuurpirrõs. 

Ođđ čuäjtõõzzâst kueʹss jååʹđtet vuâmmšed jeeʹresnallšem kueʹstlma kuulli riâddid. Kueʹstelm mij pirr âânn seʹst miljooni iiʹjji ääiʹj luâđ häämeem obbvuõđ. Jeeʹresnallšem kulttuurlaž riâdd še, mâʹte arkeoloogla käunnaz da håʹt mâka sääʹmǩiõllsa päiʹǩǩnõõm, koʹlle kueʹstlma.

"Čuäjtõõzz nõmm ǩeäss samai fijnnsânji õʹhtte kulttuur- da luâttsiiskõõzzi tääʹrǩmõs saaǥǥid. Nõmm kuõskat da oudd juurdčemnalla määŋgnallšem aaʹššid", maainast čuäjtõsoođummuž projeʹkttjååʹđteei Eeva Kyllönen Sääʹm-museo Siidast.

"Nuʹtt Sääʹm-museost ko še Luâttkõõskõõzzâst lie lââʹssen jiijjâz tääʹrǩes teeʹm, koid čuäjtõõzzâst puuʹtet ouʹdde", ääʹvad čuäjtõõzz idea peäʹlstes Luâttkõõskõs Siida projeʹkttjååʹđteei Kirsi Ukkonen.

Čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzin väʹlddjuurd lij "Mõõnnâm puõlvvõõǥǥ jeäʹlle meeʹst". Čuäjtõõzzâst mõõnnâm äiʹǧǧ da ceâl maaddâraaʹjji ǩiõččlâʹsttem-maaiʹlm jåått palddlõõžži ânnʼjõžpeeiʹv teeʹmivuiʹm da šâʹdde riâddi mieʹldd ouʹddepohttmõõžžin. Sääʹm-museo čuäjtõs lij kulttuurhistoriallaš, leâša tõt ij čuäʹjet aaʹššid tärkka kronolooglânji, peʹce väldd maall sääʹm nääʹlest vueiʹnned paaiʹǩid da tõi ââʹnnma õhttneei moštt-teâđ tääʹrǩben ko eeʹǩǩlååǥǥ da faktaliist. 

Čuäjtõõzz luâttvueʹzzest coounât smiõttâd äimmõõzzsteen šõddi muttsid di tõn, mii äimmõʹsse šâdd pueʹttiääiʹj. Luâtt-teeʹmid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjlemvuuʹdi di tõin očndõõvvi jeeʹresnallšem luâtt-tyyppi da jeälaišlaaji pääiʹǩ.

Čeäppõs lij valddum ravvsânji õhttân čuäjtõõzz mušttlemnääʹllen nuʹtt kulttuur- ko še luâtt-teeʹmin. Tääiʹben čeäppõs lij čuäjtõsobbvuõđ vueʹss da juõʹǩǩ tuejjõs pohtt ouʹdde čuäjtõõzz tääʹrǩes teeʹmid.

Čuäjtõõzz kulttuurvueʹzz ǩiõttǩeeʹrjteei lij professor Veli-Pekka Lehtola. Luâttǩiõttǩeeʹrjteei lij bioloog Matti Mela. Čuäjtõõzz plaanummuž lij tuejjääm Teollisuuden Ystävät Oy, da väʹlddplaaneeʹjen lij leämmaž häämeei Harri Koskinen. Outi Pieski lij tåimmam Sääʹm-museo čeäppõõzzlaž jååʹđteeʹjen.

Ođđ čuäjtõs šõõddi Sääʹm-museo da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzz õhttsažtuâjjan, aivv mâʹte še oouʹdab čuäjtõs. 

Kulttuurvueʹzz čuäjtõõzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-museost lij tuâj vueʹlnn še čuäjtõõzz ođsmâttmõʹšše õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaʹŋǩǩõs. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

(27.8.2021)

Pirrõsministeria nâânii Väʹččer poostvuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan

Pirrõsministeria lij nâânääm Aanrest åårrai Väʹččer poostvuuʹd håidd- da ââʹnnemplaan, mâin linjjeet vuuʹd âânnmõõžž da toʹben raajjâmnalla åårrai tååimid. Meäʹcchalltõõzz raajjâm plaanin õʹhtte suânnʼjet vuuʹd jeeʹresnallšem ââʹnnem-maallid poostaijânnamlääʹjj meâldlânji.

Väʹččer poostvuʹvdd Aanarjääuʹr nuõrttvuuʹdin lij vääžnai sääʹmkulttuuʹre da puäʒʒhoiddu da še miârkteei luâđastjååʹttem da skååttrdemvuʹvdd. Håidd- da ââʹnnemplaan linjjõõzzi mieʹldd Väʹččrest seeiltet leäʹmmen leʹddi kääzzkõstääʹzz. Vuuʹdest lie vitt põõrt luâđastjooʹttjid di muäʹdd kååvas, kuäʹđ da tollsââʹj. Ooʹbbdneǩvuuʹdest jåått muäʹddlååi ǩilomettar kokksaž Piilola ǩieʹssluâđastjååʹttemǩeäinn. Še leäʹmmen leʹddi motorǩeâlkkraʹnnʼjid seeiltet. Seämmanalla vuuʹd mieʹcstem- da kueʹllšeeʹllemriâššmõõžž seilla seämmanallšeʹmmen.

Plaan jååʹđat looʹvi miõttmõõžž

Plaanâst linjjeet še ââʹnnemvuõiggâdvuõđi uʹvddmõõžž kõhttpaaiʹǩi diõtt jm. nuʹtt, što čuäʹjtet  Väʹččer õllsa vuuʹd, koozz jeäʹt miõttuku ođđ kõhttpaaiʹǩid. Turismmpõrggsi taarbšam ǩeäinain suåvat saǥstõõllmõõžžin paalǥâskooʹddivuiʹm da turismmpõrggsivuiʹm. Piânnairäiddtåimmjummša jeäʹt miõttuku lååʹvid poostaivoudda, leâša juõʹǩǩka vuõiggâdvuõđin piânnairääidain liikkummša ij plaanin vueiʹt vaikkted. 

Väʹččer lij poostvuuʹdin viiđad šuurmõs

Väʹččer poostvoudda koʹlle Aanarjääuʹr nuõrttvuuʹdi mooʹččes reedd da määŋg suõllu di veeidas jääuʹr ääppalpeällsaž pieʹccmieʹcci, jieʹǧǧi da čääʹʒʒi mosaiikk. Lappist lie 12 poostvuʹvdded, kook lie alttuum vuuʹdi poostjânnamnallšem luâđ seeiltem diõtt, sääʹmkulttuur da luâttjieʹllemvueʹjji staanummša di luâđ määŋgbeällsaž âânnmõõžž da tõn oudldõõzzi ooudâsviikkummša. 

Poostaijânnamlääʹjj mieʹldd Meäʹcchâlltõõzzâst feʹrttai raajjâd poostaivuuʹdin håidd- da ââʹnnemplaan, koon nâânad Pirrõsministeria. Pirrõsministeria ǩeäčč, što plaan nâânummuš lij poostâijânnamlääʹjj täävtõõzzi meâldlaž. Pirrõsministeria teäddad plaan tiuʹddepiijjmõõžžâst valvvmõõžž da vaikktõõzzi aʹrvvõõzz da tõi vuâđald raajjâmnalla åårrai tååimi miârkktõõzz sääʹmkulttuuʹre da luâttjieʹllemvueʹjji vueʹǩǩâʹttmõõžž oudldõõzzi staanummša. Lââʹssen pirrõsministeria tuâtt jeäʹrbi mieʹldd, što sääʹmkulttuur staanummša lij tarbb ǩiõččâd Väʹččer poostvuuʹd rajjõõzz ko poostâijânnamlääʹjj vuâsti oođeet âʹlddaaiʹjin.

Veeidas vuässõõttmõš plaanummša

Plaanummšest lie leämmaš mieʹldd veeidas, vuuʹd kõskksaž čõõnâsjooukin rajjum õhttsažtuâjj-joukk. Õhttsažtuâjj-jooukâst lie leämmaš mieʹldd jeäʹrbi mieʹldd kååʹdd, luâđsuõʹjjeem, mieʹcstummuž- da kueʹllšeeʹllemtoiʹmmjeeʹji di puäʒʒtääl eeʹttiǩ.

Väʹččer poostvuʹvdd kooll obbnes säʹmmlai dommvoudda da âlddsin obbnes sääʹmlääʹjj meâldlaž sääʹmvoudda. Plaanummuš lij rajjum õhttsažtuâjast še Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi sijddsåbbar nõõmtam Akwé:Kon -tuâjj-jooukin.

Pirrõsministeria tuʹmmstõõǥǥâst vuäitt läittad Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa.

Lââʹssteâđ