Säämas

Snimldõk: Tuija Kangasniemi.

(26.10.2020)

Škooulid da peiʹvvpõõrtid viiŋkid sääʹmǩiõlin luâđ valvvmõʹšše eeʹjj juõʹǩǩ peivva

Seuʹrre šõõddid da jieʹlid leʹbe håʹt-i muõtti čiŋŋâlvuõđ da ääim teemperatuur eeʹjj-jårrõõzzâst! Ååʹn tõt lij vueiʹtlvaž še sääʹmǩiõlin. Sääʹmǩiõli neäʹttlest Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz taʹrjjee säʹmmlai dommvuuʹd škooulid da peiʹvvpõõrtid luâđ vuâmmšõõttmõʹšše vieʹǩǩen aanrõs- nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž luâđvuämmšemkaʹlndaaʹr.

Luâđvuämmšemkaʹlndaaʹrest leʹbe fenolooglaž* kaʹlndaaʹrest lie älšmõʹtti tuâi eeʹjj juõʹǩǩ peivva. Kaʹlndaar vuäitt ââʹnned vieʹǩǩen da loŋŋtummšen luâttmättʼtõõzzâst škooulin da peiʹvvpõõrtin, da tõn vuäitt tiuddeed õõutsââʹjest leʹbe õhttu.
* Fenologia lij biologia vueʹssvuʹvdd, kååʹtt tuʹtǩǩad jieʹllʼji tuåimmjummuž da jälstõõttmõõžž eeʹjjäiggsaž da juõʹǩǩekksaž vaajtõõllmõõžž (fi.wikipedia.org) 

Luâttvuâmmšõõzzi tuejjeem diõtt ij taarbâž mõõnnâd kookkas, riʹjttai ko läuʹǩǩad åålǥas uusâst! Veäʹǩǩneävvaid ij määŋg taarbâž, euʹnnkarndažžin, teemperaturmetteemneävvin da muõttčiŋŋâlvuõđ metteei hääʹrjnõõđđin peäss juʹn kookkas. Tuâi lââʹssen eeʹjj juõʹǩǩ määnpâjja õhttan ǩeʹrjj Urho Kekkonen meermieʹcc čeäkkleest, Ukselmavueiʹv Elskast. Elska-čeäkkli ääʹlašm luâđ valvvmõʹšše mainsteeʹl jiiʹjjes vuâmmšõõzzin, koid son raajj pueʹrmõs kueʹstelmsââʹjest meermieʹcc kâskka Ukselmavueiʹvv-tuõddrest.

 

Kaʹlndaar vuäǯǯ âânnmõʹšše ǩii täättas haaʹlad


Aunstõõzz tuåimtet sääʹmvuuʹd škooulid da peiʹvvpõõrtid Sääʹmǩiõli neäʹttlest 19.-25.10. Lââʹssen aunstõõzz tuåimtet säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeälla škooulid, koin lie sääʹmǩiõllsaž klaass leʹbe koin mättʼtet sääʹmǩiõlid.  Kaʹlndaar vuäǯǯa nuʹtt haaʹleeʹl âânnmõʹšše še sääʹm ǩiõli vuõrâsoummumättʼtõõđi di puk jeärraz, ǩeäk haaʹlee.
Luâttpeâmmʼmõš da -vuäʹpstõs lij vueʹss Meäʹcchalltõõzz tuâi, da mij tuejjeep še sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmõõžž. Luâttpeâmmʼmõšaunstõõzz puuʹtʼtummuž lââʹssen tuejjeet še škooul- da peiʹvvpõrttkueʹssreeisaid da jäʹrjstet reisspeeiʹvid Tâʹvv-Sääʹmjânnmest. Luâđvalvvâm- leʹbe fenolooglaž kaʹlndar lij tuejjuum vueʹssen Lappi ELY-kõõskõõzz vaaldâšm vuâlla åårrai Lappi Luâttpeâmmʼmõš- da teâđtõshaʹŋǩǩõõzz (2010-2013). Ååʹn kaʹlndar lij jåårǥlum sääʹm ǩiõlid PAN - Tâʹvv luâđettmõõžž -projeeʹktest, koon stuʹvrrai Meäʹcchalltõõzz Lappi Luâttkääzzkõõzz.  PAN-projeʹktt vuäǯǯ EU ENI Kolarctic-naabârprogrammteäggtõõzz, da tän meeraikõskksaž luâđsuõjjeemõhttsažtuâi mieʹldd še projeeʹkt taajâž taaurõš NIBIO - Taarrjânnam Biotääʹllinstituutt juâkk tän sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmõšmateriaal škooulid Paččjooǥǥ vuuʹdest da Finnmark lääʹnest.
 
Lââʹssteâđ

 

(21.9.2020)

Pâʹjj-Sääʹmjânnmest čueʹvve čõõuč eeuʹn

Aanar da Uʹccjooǥǥ kooʹddi di Urho Kekkonen meermieʹcc vuuʹdest čueʹvve ååʹn čõõuč moččumõs eeuʹn. Luâđast jooʹttjin vuäitt leeʹd vaiggâd tuʹmmjed koozz ǩiiččâd. Ǩeârõk eett, ko šââdd da lõsttmuõr valmštâʹvve pueʹtti tälvva. Tõk looppte õhttummuž (l.yhteyttäminen) da ruäʹǩǩe lõsttruõnnâz vuäddsid da jeeʹres täʹlvv pâʹjjel seeilai vueʹzzees, kuäʹss lõõsti jeeʹres eeuʹn peäʹsse eeʹtted. Še čõõuč vuõssmõs kuuskõõzz lie juʹn ââʹlmest kueʹssjam.

Peivva teemperatuur vuäiʹtte måtmvuâra pâjjned võl joba ââlda 20 graaddâd, leâša ekka leäʹt täujja ââlda nooll. Še puõlâšiinn lie leämmaš juʹn pieʹllåkka. Pakk vueʹđđemsiâkk lij-i luâđast jooʹtti määiʹnteʹmes reisstaaurõš da kõõutin taarbšet pakk pihttâz. 

Ǩeârõk da koronaviruuzz tueʹjjuum čoʹrstemvueʹjj lie-i maazzlâsttam tââʹv luâđastjooʹttemǩeäinid jäänab luâđastjooʹttjid, ko ni kuäʹss ouddâl.  Tän diõtt puäʹlddem-muõr lie paaiʹǩi puuttâm da roskkleeʹtt di nuuʹžniǩ lie tiuddâm. Vueʹss paaiʹǩin, kook lie vaiggâd ǩeäini tueʹǩǩen, piâzzât huâllad eman tälvva. Luâđastjooʹttjest lij pueʹrr väʹldded tän lokku, da väʹldded mieʹldd jiiʹjjes reissǩeʹttemneävv. Še rooskid lij šiõǥǥ puʹhtted mieʹldez meädda, jeäʹrben jõs noorrâmpääiʹǩ lie tiudd.  

Tuâjjneävvai špoukkâz luâđast 

Veäʹččer lie špåukkam da saakkânj čuõjjâm, ko luâđastjååʹttempaaiʹǩid lie tivvum da rajjum mõõnni ǩieʹss äiʹǧǧen. Tuâi jueʹtǩǩe luâđast ooudâs čõõđ čõõuč.

Eeʹjj 2019 äiʹǧǧen luâđastjååʹttemâânnmõõžžâst åårrai moosti sõõʹjid taʹrǩǩeeš, da tõi vuâđald moost lie tivvum.

Urho Kekkonen meermieʹccest ǩiõrǥteš Kuusela ǩeâmp laakkteevvmõõžž.  Täʹhttlaaddu ođđ peiʹvvkueʹtt ǩiõrggan kålggmannust.
Räuʹddlaaddže tueʹjjeet eeʹjj 2021 äiʹǧǧen pooʹstes- vaʹrrjõs- da peiʹvvpõrtt puõllum põõrt sâjja. Arkkteht plaaneeʹjen Räuʹddlaaddu põõrt raajjmõʹšše lij vaʹlljuum Manu Humppi.

Tankavääʹrr luâttpälggsin teevat raajjmõõžžid da linjjʼjet ǩeäinaid oʹđđest.  Luâttpälggaz ǩiõrggne čõõuč äiʹǧǧen. 
Ǩeässa UK-mieʹccest raiʹvvjet helikopteeri luâšttõõttâmpaaiʹǩid. 

Suâlčiõʹlj siid pirrõõzzâst åårrai Aurora-pälggsa vuäǯǯat čõõuč äiʹǧǧen čuõvtõõzz. Tuâjj älgg neäʹttlest 31.

Uuʹccab teevvmõštuâi lie rajjum da raajât še jeeʹres vuuʹdin. Ouddmiârkkân ǩeäinnmeârkkõõzzid, -viâhhid da -kõõlbid di raajjõõzzid lie oođuum da tiudduum Kevo luâttmieʹccest di Lemmenjooǥǥ meermieʹccest.  

Lââʹssteâđ

 

(20.5.2020)

Mättjummšest Pâʹjj-Lappi luâđkõõskõs Siidast

Tiõrv looǥǥi, ko looǥǥak ođđsid, možât jiõk tieʹđ ǩii teeʹkst tueʹǩǩen lij. Jõs leäk Sámi meahcit da luondu -facebook seeidai seuʹrrjeei, de možât leäk mõõnni määnpââʹj ääiʹj lookkâm toʹben teâđ säʹmmlai määnpââʹji miârkktõõzzin. Leʹbe leäk vuõlttääm snimldõõǥǥid Lemmenjooǥǥ meermieʹccest meermieʹcc facebook -profiiʹle. Možât leäk še vuäinnam õõlmtõõzzid, koin mainstet lundui.fi -seiddõõzzâst, da tõin kaunnâm čuâkksad täid seeidaid jõs jiõk leämmaš juʹn ouddâl lundui.fi seeidai õõ'nni.

Ååʹn vuäǯǯak tieʹtted persoonâst õõlmtõõzzi tueʹǩǩen. Leäm turismmsueʹrj mättʼtõõtti da mättʼtõõttâm mõõnni määnpââʹj ääiʹj markknâʹsttem da saakkummuž Meäʹcchalltõõzz Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâđkõõskõs Siidast. Vueiʹvvtuâjjam lij leämmaš puʹhtted tiõttu da markknâʹstted lundui.fi-seiddõõzz, kååʹtt oudd teađ jm. luâđastjååʹttempaaiʹǩin koolmin jeeʹres sääʹmǩiõlin. Tuäiv mieʹldd leäm tõʹst o'nnstam da jõs jiõk leäkku täin seeidain võl tobdstõõttâm, de siâzztõõlam, što kaʹnnat tobdstõõttâd.

Täin aaiʹjin määŋgas tueʹjjee tuâj ougglõssân, nuʹtt-ba še mon leäm spraavâm tuâjjmättʼtõõttmõššân tåʹlǩǩ ougglõstuâjjan. Leäm sosiaalʼlaž luâdd, nuʹtt-ba lij leämmaš väʹǯǯel tueʹjjeed tuâi pâi dååma, ko jiõm vuäittam mainsted õʹhttečõõʹlmi tuâjjtaaurõõžživuiʹm. Lekkan skype-õhttvuõtt lij tuåimmjam, da lij leämmaš hääʹsǩ mainsted neʹttõhttvuõđin muu jååʹđteei Kirsiin da tuâjjmättʼtõõttmõšpäikkam markknâʹsttemjooukin. Pukin huõlǩâni tuâjjmättʼtõõttâmpäiʹǩǩ lij tuõđi ǩeässam miõlan da ouddam muʹnne jiânnai. Leäm mättjam jiânnai ođđ aaʹššid, kook vuâsti lie äuʹǩǩen puõʹttivuõđâst. Juätkam täʹst õõudårra till ođđ piõggid, âʹsǩǩ tiuʹdden oʹđđ mattuin.

Ääʹjstam tuʹnne hääʹsǩes ǩieʹzz vuârddmõõžž da viõǥǥid tän vaiggâd ääiʹj pâʹjjel.

Naaudaž ålggan åårrmõõžžâst, leša moošt še tän poddsaž siâzztõõzzid

Liõgg tiõrvvʼvuõđivuiʹm

Satu Aikio

Turismm markknâʹsttemsaakkummuž mättʼtõõtti
Sää’m škooultemkõõskõs

(15.5.2020)

Tââʹvest jeäʹlet čuõʹvves iinni ǩiiđ

Kaʹlndaarâst kuâsttai leeʹd vueʹssmannu peäʹlrääʹjest, håʹt-i Tâʹvv-Sääʹmjânnmest muõtti âssasvuõđ ǩiiččeeʹl tõn ij ååskči. Vueʹssmannu kõskkpäiʹǩǩ miârkat še tõn, što iinnteʹmes inn lij äʹlǧǧmen. Nuorggmest peiʹvv kaggââtt piâtnâc, da vaass puõʹtti vuâra sueiʹnnmannu looppâst. Aanrest iinnteʹmes iinn piâzzât vieʹttjed nuʹtt neäʹttel mâʹŋŋlest.

Iinn lie leämmaš Tâʹvv-Sääʹmjânnmest čuõvvâd juʹn muäʹdd neäʹttel, ǥu peiʹvv jaukkâl âʹlmmreedd tueʹǩǩen pâi siõmmneʹžže. Uʹccjooǥǥ Nuorggmest peiʹvv vaass mââimõs vuâra nelljdpeeiʹv 14.5. da piâtnâc 15.5. kõskksaž innân, leša tõt eett kueʹsttma eʹpet koolm minuutt mâʹŋŋlest. Tõʹst älgg kueiʹt da peäʹl määnpââʹj kookkâž kõskkiinn peeiʹv äiʹǧǧ. Aanar õllâdvuõđâst iinnteʹmes inn älgg 21.5. da poott kueiʹt määnpââʹj ǩeeʹjjest.

Uʹccjooǥǥ da Aanar vuuʹdin muõtt lij võl seämma veeʹrd ko takai täʹlvven pâʹsslašttâm-mannu äiʹǧǧen. Muõtt lij måtam paaiʹǩin nuʹtt 60-70 cm da cuõŋŋu lie innpuõllši diõtt mâʹte kõŋkkcuâŋŋ. Jokkvueʹmin ǩiđđ lij lääuʹǩ veeʹrd ouddlest ko tuõddrin. Läänõkvieʹltin vuäitt juʹn še piõul kaunnâd. Motorǩeâlkk-ǩeäini viâhh lie norrum meädda da jiõŋ soʹdde hooddin. 

Ǩieʹssmään lij čiõǥǥ tueʹǩǩen, da teʹl puäʹtte saauʒ ǩieʹsstuõjju Lemmenjooǥǥ meermieʹcc Kaapi Jouni päikka da Uʹccjooǥǥ Välimaa-päikka. Saauʒi mieʹldd puäʹtte še sauʒʒneeʹǩǩ. Sauʒʒneǩneäʹttlid piâzzât čõõđted korona-pandemiast huõlǩâni. Sauʒʒneǩneäʹttel aʹlǧǧe kuhttu, Lemmenjooǥǥâst da Välimaa-pääiʹǩest evvanpeeiʹv mâŋŋa da juätkkje čõhččmannu aalǥ räjja.

Pääʹnntuõddâr poostaijânnmest Âʹvveljooǥǥ rââst mõõnni sorččaimostt päʹrttšõõvi tälvva lossâd muõttkueʹrm diõtt, ij-ǥa leäkku ååʹn ââʹnnemnalla. Moost teevvamtuâi lie älggam, leâša tõk lie välddam jäänab ääiʹj ko leäi plaanääm. Teevvamtuâi lie jõskkum ko roospot lij äʹlǧǧmen. Viggâp, što tuâi juätkkje evvanpeeiʹv mâŋŋa da mosttkoʹrjjummuš ǩiõrggan sueiʹnnmannu peäʹlrääʹjest.

Luâđastjååttmõʹšše koronaäiʹǧǧen käunnʼje vuäppõõzz mij koronaseeidain (lääddas).

Lââʹssteâđ

 

(12.5.2020)

Lundui.fi vieʹǩǩen sääʹmǩiõli mättʼtõʹsse

Tiõrv, ton dragaceânnai uʹčteeʹl, kååʹtt seerdak sääʹmǩiõl õõudårra! Tåbddai-a tuʹst kuäʹss-ne nuʹtt, što leʹčči heärvvai vuäǯǯad lââʹzz sääʹmǩiõllsaž materiaal mättʼtõʹsse? Leäk-a smiõttâm, što vuäitčiǩ äuʹǩǩeed koon-ne neʹttseeid mättʼtõõzzâst? Sääʹmǩiõllsai jiiʹjjez luâđastjååʹttemseiʹddõs lundui.fi vuäitt leeʹd vasttõs täid kõõččmõõžžid. Lundui.fi-seiddõõzz vuäitt ââʹnned määŋgnalla äuʹǩǩen mättʼtõõzzâst.

Lundui.fi-seiddõõzzin lie jiiʹjjez vueʹzz nuõrttsääʹm- aanrõs- da tâʹvvsääʹmǩiõlin. Seiddõõzz vuâđald vuäitak raajjâd määŋgnallšem tuâjaid. Tõn vuäitt äuʹǩǩeed ouddmiârkkân nuʹtt, što ooudak mättʼtõõttjid tuâjjân tuejjeed jåårǥlõstuâi leʹbe čuäjtâlm tõin materiaalin, koiʹd käunnai seiddõõzzin. Jõs vueiʹtlvaž, de vueiʹttveʹted håʹt õõutsââʹjest mättʼtõõttjin vaʹlljeed koon-ne seiddõõzzin čuäjtum luâđastjååʹttempääiʹǩ da tueʹjjed õõutâst moodnâs tuʹtǩǩeemreeis tõn päikka, koon leäʹped vaʹlljääm.

Måkkam tuu miõlâst lie, leʹbe mäʹhtt vuäinak Lundui.fi seeid? Uuʹd miʹjjid maacctõõzz da ooudâsviikkâmeʹtǩǩõõzzid. Vuõlttâd neʹttpååšt addrõʹsse kirsi.ukkonen@metsa.fi. Tõi kõskkân, kook lie maacctõõzz ouddâm, mij vuârbbap koumm luâtt-teem-meâldlaž ooudâspaʹǩaat. Mij leäʹp kõõččâm maacctõõzz Sámi meahcit da Luondu- facebook seeidain di neʹttpååštin, da vuârbbmõʹšše vuâssâʹtte puk maacctõõzz, kook pueʹtte tõi pääiʹǩ. Vuârbbmõõzz spraavât 18.5. Ǩeeʹrjet neʹttpååšt teeʹmmǩeâdda tobddemsääʹn: "Kehittämisehdotus ja arvonta".

Lundui.fi-seiddõõzz maacctõs- da ooudâsviikkâmeʹtǩǩõskõõjjõs lij vueʹss markknâʹsttemsaakkummuž tuâjastmättjeei mättʼtõõttmõõžžpoodd tuâi.

Neʹttpååšt addrõʹsse

  • Kirsi Ukkonen, kirsi.ukkonen@metsa.fi

 

(17.4.2020)

Aanar kåʹddaazzi jokklååʹpp

Lååʹppkaaupšummuš älgg 5.5.2020, 13.00.

Hâʹdd:  Vuõrâsoummu pââʹjjlååʹpp 40 €. Vuâlla 18-âkksa pââʹjjlååʹpp 0 € Hoʹhssjak tâma, što še vueʹllâkksa määuʹsteʹmes lååʹpp âlgg låʹnsted lååʹvkaaupšempääiʹǩest.

Lååʹv-vuäʹsttem kääzzkõsnââmar:

(6.2.2020)

Meäʹcchalltõs saakkad pukin Lääʹddjânnam sääʹmǩiõlin

Täʹbbe ââʹnet säʹmmlai meersažpeeiʹv. Meäʹcchalltõs äʹjsmâtt pukid säʹmmlaid samai šiõǥǥ juhllpeeiʹv!
Toouʹni ÕM alggmeerai ǩiõli ciʹsttjen Meäʹcchalltõs lââʹzzti sääʹmǩiõllsaž saakkummuž da riâšši sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmõõžž sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmmpaaiʹǩin da škoouli vueʹllklaassin čõõđ jânnam.

Samai õõut eeʹjj mââiårra Meäʹcchalltõs låppii õlmstâʹtted uuʹccmõssân 50 sääʹmǩiõllsaž teâđtõssâd di luâđastjooʹttji sääʹmǩiõllsaž lundui.fi da metsa.fi sääʹmǩiõllsaž neʹttseeidstes eeʹjj 2019. Luâttkääzzkõõzzi lundui.fi-seeidain teâđtõõzzid čõõđteš joba 72, koin 19 leäi aanrõšǩiõʹlle da 11 nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Metsa.fi sääʹmǩiõllsaž seeidain čõõđteš 63 teâđtõssâd, koin 6 leʹjje aanrõšǩiõʹlle da 4 nuõrttsääʹmǩiõʹlle. Täi lââʹssen Meäʹcchalltõõzz skååttrdemseiddõs eräluvat.fi čõõđti 14 teâđtõssâd eeʹjj 2019, lokku väʹlddeeʹl kueʹhtt teâđtõõzz, kuhttu samai vaarvuâlaž aanrõš- da nuõrttsääʹmǩiõʹlle.

Miâlggâd 150 sääʹmǩiõllsaž teâđtõõzz eeʹjj 2019

- Leäʹp toođvaž lâssneei sääʹmǩiõllsaž saakkummša, ǥu še tõt lij õhtt toouʹni rajjum tääʹssäärv- da õõutverddsažvuõttplaan täävtõõzzin. Mij äiggap še jueʹtǩest lââʹzzted nuʹtt personkååʹdd di še meerlai tiettummuž da fiʹttjõõzz säʹmmlai kulttuurâst da vuõiggâdvuõđin. Lââʹssen smeʹllkâʹttep jeäʹrben säʹmmlai dommvuuʹdest leʹbe sääʹmaaʹššin reâuggai persoonkååʹdd sääʹmǩiõl mättjummšid tuärjjeeʹl ǩiõllškooultõõzz vueiʹtlvažvuõđi mieʹldd, tuâtt Meäʹcchalltõõzz saakkummušjååʹđteei Terhi Koipijärvi.

Lääʹddjânnmest mainstet aanrõš-, nuõrtt-, da tâʹvvsääʹmǩiõlid. Pukveeʹzz sääʹmǩiõl lie ååuʹc. Meäʹcchalltõõzzâst lij silttummuš pukin Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõlin da še tän poodd ǩiõllsilttõõzz tiuddee kueʹhtt luâttkõõskõõzz Siida tueʹjjla sij nuõrttsääʹmǩiõl mättjummšin.

Sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmõõžž väʹlddkååʹdd veiddsânji

Teâđtõõzzi meäʹr lââʹzztummuž õhttvuõđâst tuʹmmjet še veeideed sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmõõžž. 
– Luâttpeâmmamtuâjjpääʹjj lie leämmaš peäglva nuʹtt ouddpeâmm ǥu vuâđđmättʼtõõzz vueʹllklaaʹssin. Toouʹni tuâjjpääʹjjkõõrv jooʹđi miâlggâd pukin sääʹmǩiõllsaž ouddpeâmmõhttõõǥǥin da lââʹssen Aanaar da Jeänõõǥǥ škoouli vueʹllklaassin, maainast  Kirsi Ukkonen, luâttkõõskõs Siida spesiaalplaaneei, kååʹtt õõʹni aanrõšǩiõllsaž tuâjjpaaʹjid. 
Õhttseʹžže toouʹni õʹnneš miâlggâd 20 tuâjjpaaʹjid da tän ekka paaʹʒʒi võl kuuitâǥ kueʹhtt pääiʹǩ, Uʹccjooǥǥ ceerkavsijdd da nuõrttsääʹmǩiõl ǩiõllpieʹss Âʹvvlest. Täid paaiʹǩid luâttpeâmmtuâjjpääʹj puäʹtte ǩiiđ äiʹǧǧen ǥu sääʹmǩiõllsaž tuâjjpaaʹjid jueʹtǩet da viiǥǥât ooudâs.

Täävtõssân staanâd sääʹmkulttuur õudldõõzzid

Meäʹcchalltõs tuåimmai säʹmmlai dommvuuʹdest, koozz koʹlle Jeänõõǥǥ, Aanaar, da Uʹccjooǥǥ kååʹdd da Suäʹđjlest Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd. Lääʹddjânnam siõmmna pâʹjjel 10000 säʹmmlain sij dommvuuʹdest jälste nuʹtt 3500 säʹmmla. Meäʹcchalltõõzz vaaldšummuž vueʹlnn åårrai luâttreeʹǧǧesvuõđi håidd, âânnmõš da sueʹjjlummuš suåvtet vuuʹdest õʹhtte nuʹtt, što sääʹmkulttuur vueʹǩǩâʹttemõudldõõzzid staanât. Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ tuõʹllʼjed da viikkâd ooudâs jiiʹjjes ǩiõl da kulttuur staanât Meäʹcchalltõõzzâst suåppmõš- da saǥstõõllâm-mõõntõõllmõõžžin di tuärjjeeʹl sääʹmǩiõllsaž saakkummuž da kulttuurhaʹŋǩǩõõzzid.

Säʹmmlai meersažpeeiʹv vuâđđan lij täʹlvvmannu 6. peeiʹv 1917 Trondheeiʹmest õnnum vuõssmõs sääʹmkonfereʹnsse, kuäʹss säʹmmla alttee kõskknaž õhttsažtuâi, kååʹtt rââstldi riikkraaʹjid.

Lââʹssteâđ

 
Skååttrdeei Lundui.fi-neʹttseeid sääʹmǩiõʹlin
 
 

(21.1.2020)

Väʹččär poostvuuʹd håidd- da ââʹnnemplaanâst raaukât jurddjid

Aanrest åårrai Väʹččär poostvuuʹd håidd- da ââʹnnemplaanhäämas lij valmštõvvum, da ååʹn tõʹst vuäitt ceäʹlǩǩed miõlljurddjes. Plaanâst liʹnnjeet vuuʹdest tueʹjjeemnalla åårrai tuåimid da vuuʹd âânnmõõžž puõʹtti 10-20 eeʹǩǩed vääras.

Väʹččär poostvuʹvdd lij vääžnai sääʹmkulttuuʹre di puäʒʒhoiddu da miârkteei luâđastjååʹttem- da skååttrdemvuʹvdd. Tõõzz koʹlle Aanarjääuʹr nuõrttvueʹzzi mooččâs reedd da määŋg suõllu di veeidas jääuʹr ääppalpeällsaž pieʹccmieʹcci, jieʹǧǧi da čaaʹcci mosaiikk. Poostvuuʹd ääppalvueʹss, jiõčč Väʹččer õllâs, kaggââtt muõrteʹmes čeäʹrren. Obbvuõđâst vuuʹd šorrâdvuõtt lij nuʹtt 1570 km2 da Väʹččer lij Lappi poostaivuuʹdin viiđad šuurmõs.

Väʹččrest lie vitt ǩeâmp luâđastjooʹttjid da muäʹdd kåvvaz, kueʹđ da tollraajjâmsââʹjj. Ooʹbbdneǩvueʹzzest jåått muäʹddlååi ǩilomettar kookka Piilola ǩieʹssluâđâstjååʹttemǩeäinn. Ânnʼjõž kääzzkõsraajõõzz seeiltet jueʹtǩest še.

Väʹččär poostaivuuʹdest jåʹtte pâʹjjel 90 ǩilomettar motorǩeâlkkraʹnni. Plaaneem lopp-pooddâst vuåǯǯuš čõõlmâsjooukin ehdtõs Njeäʹllmest Čeʹvetjääuʹr årra jooʹtti motorǩeâlkkraʹnni loopptummšest. Še tõʹst raaukât ceäʹlǩǩed seämmast ko mainstet jurddi puk håidd- da ââʹnnemplaanâst. Ääʹšš räʹtǩǩeet ceâlkâlmkõrvvi mâŋŋa, poka puk intressjoouk lie kullum. 

Plaanhämmsest liʹnnjeet še vuuʹd måttmi ââʹnnemååʹblǩi lååʹpptuʹmmjõõzz. Ouddmiârkkân juõʹǩǩka vuõiggâdvuõđid râstldeei piânnairäiddtuåimmjummša jeäʹt miõttu looʹvid poostvuuʹd maaddjânnamvoudda. Lââʹssen plaanin ohjjeet valdia jânnmid kuõskki ââʹnnemvuõiggâdvuõđid ouddmõõžžâst jeeʹresnallšem kõhttpaaiʹǩi diõtt.

Veeidas vuässõõttmõš plaanummša

Plaanummšest lij leämmaš mieʹldd veiddsõs, vuuʹd kõskksa čõõlmâsjooukin rajjum õhttsažtuâjj-joukk. Õhttsažtuâjj-jooukâst lie leämmaš mieʹldd jeäʹrbi mieʹldd kååʹdd luâđsuõjjeem, mieʹcstummuž- da kueʹllšeeʹllemtuåimmjeei di puäʒʒtääl eeʹttiǩ.

Väʹččär poostvuuʹd kollai obbvuõđstes säʹmmlai dommvoudda da miâlggâd vooʹps sääʹmlääʹjj meâldlaž sääʹmvoudda. Plaaneemtuâjj lij rajjum õhttsažtuâjast še Sääʹmteeʹǧǧin da Säʹmmlai siidsåbbar nõõmtum Akšé:Kon –tuâjj-jooukin.

Väʹččär, mâʹte še jeärraz poostvuuʹd, lij aalǥtum vuuʹdi poostainallšemvuõđ seeiltem diõtt, sääʹmkulttuur da luâttjieʹllemǩeäini staanâm diõtt da luâđ määŋgpeällsaž ââʹnnem da tõn oudldõõzzi ooudâsviikkâm diõtt. Poostaijânnamlääʹjj mieʹldd Meäʹcchalltõõzzâst âlgg raajjâd pukid poostaivuuʹdid håidd- da ââʹnnemplaan, koon nâânad pirrõsministeria. Oouʹdab plaan lij eeʹjjest 2007.

Plaaʹne vuäitt tobdstõõttâd Meäʹcchalltõõzz neʹttseeidain

Väʹččär poostvuuʹd håidd- da ââʹnnemplaanhämmsest vuäitt uʹvdded ceâlkalm 20.2.2020 räjja.

Plaan lij vueiʹnnemnalla Meäʹcchalltõõzz neʹttseeidain metsa.fi/vatsarisuunnittelu.

Ceâlklmid da jurddjid raaukât vuõltteed neʹttpååʹšt mieʹldd addrõʹsse kirjaamo@metsa.fi leʹbe ǩeeʹrj mieʹldd addrõʹsse Metsähallitus/Kirjaamo, PL 94, 01301 Vantaa.

Lââʹssteâđ

Spesiaalplaaneei Liinu Törvi, teʹlfon 040 7541512, neʹttpåʹštt liinu.torvi@metsa.fi

(6.1.2020)

Tââʹvest jeäʹlet eeʹjj vuäʹnkummus neäʹttel

Tâʹvv-Lappist jeäʹlet eeʹjj vuäʹnkummus neäʹttel, jõs tõn metteet peeiʹv kookkadvuõđin. Tän eeʹjj, eeʹjj vuäʹnkummus peiʹvv lij Aanar da Suâlčiõʹlj  vuuʹdest rosttovkäänan, leša Uccjooǥǥâst juʹn rosttovkäänan oouʹdab peeiʹv. Peiʹvv põõžžtââll veâl ainn vueiʹnkâni  âʹlmmreedd tueʹǩǩen, håʹt peeiʹv čuõvv äiʹǧǧ kokkân mâŋŋa rosttov vuäʹnkõs laauʹǩin. Čuõvv ääiʹj kookkadvuõtt kokkân minuutt leʹbe muäʹdd õõut peeiʹv. Peiʹvv kuärŋŋ âʹlmmreedd pââibeälla puõʹtti vuâra täʹlvvmannust.

Muõtt lij tâʹvvsummus Lappi beäʹlnn kuâlddam alggtääʹlv ääiʹj jiânnai. Kuâlddvõõcc âssaivuõtt vaaitââll pääiʹǩest sõõrčeeʹl 40 da 60 cm kõõskast. Alggtääʹlv ääiʹj liâ vuârtõõllâm vuäʹnkõs puõlâžpoodd da pivvlõz jååđõõǥǥ di muõttkuâld da ââʹbr. Muõtt kuâldai tän eeʹjj ääiʹjeld, da jiõŋ âʹlnn åårrai âssai muõttǩiârd meälǥte  jiõŋi âssjõõvvmõõžž. Jääuʹri da jooǥǥi jiõŋŋ âʹlnn lij vââʹlljest čääʹcc. Åårrmõõžž luâđast liâ tän pooddâst čuuʹt väʹǯǯel.

Uccjooǥǥâst muõtt lij pâʹjjel 40 cm. Njaali peâmmam automaatt liâ tiudduum da tõi tuåimmjem nääll taʹrǩǩuum Kaldoaivi da Paistunturi poostaijânnam vuuʹdin. Peâmmam automaatt viõǥǥin põõrǥât vieʹǩǩted vaarvuâlaž njaall piʹrǧǧummuš. Jõs vuâmmšak automaatt luâđast ǥu jååđak, âlgg tõt pâi rääjj mõõnnâd da kueʹssed kuõskkâni.

Aanar da Lemmenjooǥǥ vuuʹdest muõtt lij nuʹtt 40 cm. Lemmenjooǥǥâst jooǥǥ jiõŋ âʹlnn jååtti huõllǩeäinn, koon vuäitt ââʹnned še čuõiggâm väʹrdd, lij mieʹrǩǩuum Searitniva räjja. Ǩeäinn vuäǯǯat mieʹrǩǩuum Kultahamina räjja ouʹddel rosttov.

Aanarjääuʹr motorǩeâlkkruõŋâs  reddǩeäinai meârkkmõš älgg, da. Ǩeäin Veskoniemi – Njeäʹllem, Aanar – Âʹvvel da Koppelo – Veskoniemi – Ukonjärvi vuäǯǯat valmmša tän neäʹttlest 51.

Aanarjääuʹrest liâ unnadreeiʹj da vââʹlljest čääʹcc. Tän poodd toʹben liâ ceâlai 5 ǩm kookka čäʹccõõzz. Jiõŋ âssasvuõtt lij tän poddsai teâđi mieʹldd jeänmõsân 35 cm. Mieʹrǩǩuum ǩeäinain jiõŋ âssasvuõtt lij mettuum, da toʹben vuäitt jiõŋ kueʹddemvuõʹtte åskkad.

Aanarjääuʹr seäʹlǧǧǩeäinai meârkkmõš älgg 7.1.2020 da tõt peʹštt nuʹtt 1,5 neäʹttel. Motorǩeâlkk-ǩeäin Aanrest Kihttel årra da Âʹvvlest Hammastuõddâr pääiʹǩ Aanra mieʹrǩǩeet še mâŋŋa ođđeeʹjj.

Urho Kekkonen meermieʹccest muõttǩiârd âssasvuõtt vaajtââll  50 -  60 cm kõõskâst. Uk - meermieʹccest jokkčääʹʒʒ liâ måtam paaiʹǩin sämai äävai da jiõŋ rââʹžžes. Jiõŋ âssasvuõtt Luirojääuʹrest lij mââimõs mettummuš mieʹldd pâi nuʹtt 10 cm. Meermieʹcc luâđvuåppi särnna, što Korvatunturi årnn lij kullum mõõnni peeiʹvin vieʹččer tääǥǥummuž da siõm rikk-ǩeâllai ciilummuž rosttovkääʹlles toʹben juʹn laaddõõttâd vueʹlǧǧed juõʹǩǩ ekksa tuâjjmätkkses.

Täi kuullmõõžži mieʹldd Tâʹvv-Lappi muõrrǩeʹddvuuʹd tuâjjlažkåʹdd tuäivat Šiõǥǥ da Staanni Rosttovääiʹj.

Lââʹssteâđ

Kuultõs: Kueʹllšeellmõš sääʹmvuuʹdest 2020–2022

KUULTÕS
Meäʹcchalltõs lij Meäʹcchalltõõzzâst uvddum lääʹjj (234/2016) 18 § nuäjja 13.12.2019 uʹvddmes tuʹmmstõõǥǥivuiʹm 4805/2019/08.02.00 da 4807/2019/08.02.00 raavääm vooudlaž meäʹrid Meäʹcchalltõõzz vaaldšmest åårrai riikk čääʹccvuuʹdi âânnmõõžžâst kueʹlšeellmõʹšše. Tuʹmmstõk 4805/2019 kuâskk jânnamtiõđlânji säʹmmlai dommvuuʹd da tuʹmmstõk 4807/2019 jeeʹres Lääʹddjânnam.

Tuʹmmstõõǥǥid ââʹnet vueiʹnnemnalla 31.1.2020 räjja Meäʹcchalltõõzz kõõskõsjuâkksest (Ratatie 11, 01301 Vantaa), Âʹvvel tuåimmpääiʹǩest (Ivalontie 10, 99800 Ivalo), Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siidast (Inarintie 46, 99870 Inari) da Tuõddâr-Lappi Luâttkõõskõõzzâst (Peuratie 15, 99400 Enontekiö) di lââʹssen Meäʹcchalltõõzz eraluvat.fi-seeidain.

Äʹššǩeeʹrj vueiʹnnemnalla piijjmest iʹlmmtet Veerǥlaž lõõstâst di lââʹzzen täin gaʹzeââʹtin: Helsingin Sanomat, Lapin Kansa, Kaleva, Kainuun Sanomat, Maaseudun tulevaisuus da Hufvudstadsbladet.

Tuʹmmstõõǥǥid vuäitt ooccâd muttâz lääiteeʹl Tâʹvv-Lääʹddjânnam vaaldšemvuõiggsa 30 peeiʹv seʹst tuʹmmstõõǥǥi teâttanvuäǯǯmest. Tääʹrǩab vuäʹppõõzz muttâz ooccâm diõtt lie mieʹlddõssân åårrai läittampõʹmmjin.

Teâttânvuäǯǯmõõžž ǩiõččât šõddâm čiiččad peiʹvven iʹlmmtõõzz õlmstâʹttmest 13.12.2019 Veerǥlaž lõõstâst leʹbe 20.12.2019. Läittamäiʹǧǧ poott 20.1.2020.

Vantaast 13. peiʹvven jooulmannu 2019

MEÄʹCCHALLTÕS

Kueʹllšeellmõš sääʹmvuuʹdest 2020–2022 (PDF, 878 kt, eraluvat.fi)

Kalastus muualla Suomessa 2020–2022 (PDF, 4 Mt, eraluvat.fi, lääddas)

(11.10.2019)

Harri Koskinen Siidda čájáhusarkiteaktan

Sääʹm-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida oođeemnallšem takaičuäjtõõzz arkktehtplaaneeʹjen lij vaʹlljuum täävvai Harri Koskinen. Ânnʼjõž čuäjtõs oođeet Siida veeideem da vuâđđteevvam õhttvuõđâst. Ođđ čuäjtõs valmštââvv njuhččmannust 2022.

Harri Koskinen da suu põõrǥâs Teollisuuden Ystävät Oy tuâjjan lij oođeemnalla åårrai takaičuäjtõõzz čuäjtõsarkktehtuur- da graaflaž plaanummuš di čuäjtõõzz raajtummuš da raajjmõõžž vuåppmõš. Koskinen koon kuʹǩesäiggsa õhttsažtuâjjtaaurõõžž liâ jm. Iittala da Genelec. Son lij tuejjääm Tapio Wirkkala da Oiva Toikka mââimõs čuäjtõõzzi arkktehtuurid. Karriääʹres aalǥ rääʹjest Koskisest liâ leämmaž määŋg ålggjânnam ääʹššla ââldmõsân Japanist da Italiast. Tän eeʹjj looppâst Kiotost ävvan suu plaanuum hoteʹllkonseʹpt.

- Sääʹm-muʹzei da Luâttkõõskõs Siida čuäjtõsoođummuš lij sämmai mooʹččes da määŋgpeällsaž plaanummušvaʹǯǯtõs lij sääʹmkulttuur tääʹrǩmõs äʹšš. Vuârdam čuuʹt õhttsažtuâj määŋgi taaurõõžživuiʹm, särnn Harri Koskinen.

Siida čuäjtõsoođummuš lij kompaktt da miârkteei kuʹsǩǩ muʹzei- da luâttkõõskõspõõrt vuâđđteevvmõõžž da veeidõõzz pirr. Sääʹm-muʹzei šurr Sari Valkonen lij toođvaž, što pâʹjjel 20- eeʹǩǩed räjja kuâstam čuäjtõs oođeet, da što Koskinen vuäǯǯat tuõjju mieʹldd.

- Koskinen lij grååtnai vaʹlljummuš tuejjeet pueʹrmõs raamm čuäjtõs-siiʹsǩid, mäʹhtt Kansallismuʹzeist mååusat puõʹtti sääʹmkaauʹnid, koin lij jeäʹrben täʹrǩǩ rool ođđ čuäjtõõzzâst, särnn Valkonen.

- Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzzi luâttmuõrrkaardâs šurr Pirjo Seurujärvi rämmaš, što čuäjtõõzz arkktehtplaaneeʹjen vuäǯǯat peäggtum täävvai, Harri Koskinen.

Siida ânnʼjõž väʹlddčuäjtõõzz plaaneeʹjen 1990 lååǥǥast leʹjje ärvvsa arkkteeht Juhani Pallasmaa da Sami Wirkkala. Harri Koskinen šõõddi vaʹlljuum oođeemnalla åårrai Siida čuäjtõsarkktehten da tõt lij fiinâs da ärvvsaž juätkk Siida mainnsa. Koskinen rool puätt leeʹd kõskksaž čuäjtõõzz kulttuur- da luâttsiiskõõzzi õʹhttešiõttummšest.

Arkktehtplaaneei vaʹlljummuš čõõđteš õlmmsa haʹŋǩǩõsmõõntõõllmõõžž mieʹldd. Haʹŋǩǩõsmõõntõõllmõš leäi kueiʹtpooddlaž, da tõõzz siiʹsǩtõõvi nuuʹbb podd-a ouddnam taʹrjjeeʹjin annum tuâjjčuäjtõs.

Lââʹssteâđ

  • Muʹzeišurr Sari Valkonen, teʹlfon 040 767 1052, neʹttpååʹšt sari.valkonen@samimuseum.fi
  • Luâttmuõrrkaardâsšurr Pirjo Seurujärvi, teʹlfon 040 767 1052, neʹttpååʹšt pirjo.seurujärvi@metsa.fi
  • Täävvai Harri Koskinen, teʹlfon 040 551 8160, neʹttpååʹšt harri@harrikoskinen.com

 

Siida lij Aanrest, da toʹben tuåimmje Sääʹm-muʹzei  da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Restrantt Sarrit.

Sää´m-muʹzei Siida tuåimmjummust vaʹsttad Sää´m-muʹzeifondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säiʹmmõʹsse.

Eeʹjjest 1998 äävuum Siida-põrtt vuâđđteevat da veeideet. Veeidõsvueʹzzid sâjjdâʹtte Sääʹm-muʹzei norldõksââʹj di restrantt. Sääʹm-muʹzei da luâttkõõskõõzz õhttsaž takaičuäjtõs oođeet. Oođeep, leša kääzzkâʹsttep čõõđ vuâđđteevvam- da čuäjtõsoođummuš ääʹjj. Ääʹveep vuâđđtivvum da veeiduum Siida di ođđ čuäjtõõzz njuhččmannust 2022.

(13.9.2019)

Ǩeârõk čuâvv Tâʹvv-Sääʹmjânnmest

Čõhčč lij puättam da ǩeârõõǥǥ čuõʹvveš eunnas leäʹdǧǧe Tâʹvv-Sääʹmjânnmest ååʹn moččânji. Uʹccjooǥǥâst ǩeârõk lij juʹn tiuddsast mooččâdvuõđâst. Aanrest võl vueʹrddep: lõsttmuõrin lie võl simmna ruõnnâz lõõst še.

Mõõni ǩieʹss leäi samai iisâs, håʹt mâka muäʹdd liõgg poodd leʹjje še. Õõʹbri pâi simmna da jääuʹrin čääʹʒʒ lie cueʹjjest miâlggâd juõʹǩǩsââʹjest Aanar da Uʹccjooǥǥ vuuʹdin. Jooʹttjid tät pohtt hiâlpummuž, ǥu jieʹǧǧid da čaaʹʒʒid vueiʹtet puârast râstlded. Kevo luâttmuõrrkaardsast čääʹcc lij takai õllâdvuõđâst.

Tâʹvv-Sääʹmjânnam luâtt lij loommâm jooʹđi da siʹjjid lie leämmaš jeänab mõõni ǩieʹss äiggan ǩeäinin ǥu ääiʹjben. Poostpõõʹrtid da tollsââʹjid lie leämmaš viiššlânji âânnmõõžžâst. Tõid huõlid še jeänab.

Lââʹssteâđ

Piilola pälggaz prääʹzniǩ jååttmõš älgg Njeäʹllmest

Meäʹcchalltõõzz Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâđkõõskõs Siida reäšš õõutveäkka Pâʹjj-Pâččjooǥǥ meermieʹcc organisaatioin vuäʹpstum Piilola pälggaz 10-ekksaž prääʹzniǩ jååttmõõžž 31.8.-1.9.2019. Jååttmõš älgg Lääʹddjânnam peäʹlest Väʹččer poostaijânnmest da poott Pâʹjj-Pâččjooǥǥ meermeäcca Taarâst.

Jååʹtted lie vueʹlǧǧmen nuʹtt 40 oummu Lääʹddjânnmest, Taarâst da Ruõššjânnmest. Jooʹđi noorrâʹtte piâtnâc 30.8. Erähoteʹll Njeäʹllmest pieʹll peeiʹvin da siʹrdde tõn mâŋŋa õõutveäkka Piilola pälggaz aʹlǧǧe buussin. Vuässõõđi iinnste jååttmõõžž äiʹǧǧen kueʹhtt iinn luâđast. Taarr peälla Vaggatem siidâst jooʹđi lie pâʹsspeiʹvven 1.9.2019 nuʹtt pieʹll peeiʹv äiʹǧǧen.

Lääʹddjânnam luâđ peiʹvv leäʹt prääzkjam juʹn eeʹjjest 2013 Påʹrǧǧmannu mââimõs sueʹvten. Tän eeʹjjest peiʹvv lij sueʹvet  31.8. Suomen Latu organisaatio ǩeâštat puk oummu Lääʹddjânnmest vueʹđđed teʹl iinn ålggan. Piilola pälggaz jooʹđi peäʹsse vaʹstteed kåččmõʹšše.

Lââʹssteâđ

Kirsi Ukkonen teʹl. 0400 479 986

Meäʹcchalltõs õlmstâtt Lappi beäʹlnn kueʹllšiiʹllʼjid spesiaalnââmar

Meäʹcchalltõõzz Tuikki-lõõst spesiaalnââmrest liâ siiskõõzz lääʹdd lââʹssen tâʹvvsääʹmǩiõʹlle, nuõrttsääʹmǩiõʹlle da aanarsääʹmǩiõʹlle. Še tät lõstt lij lookkâmnalla lââʹssen Eräluvat.fi-seeidain.

Tuikki lij kueʹllšeeʹllemlõstt, kååʹtt jueʹjjet piirieeʹjji Meäʹcchalltõõzz kueʹllšeeʹllemäʹššniiʹǩǩid. Tuikki vuõssmõs spesiaalnââmrest säärnat, måkam kueʹllšeeʹllemlooʹvid samai Uccjoʹǩǩe, Aanra da Jeänõʹǩǩe vuäǯǯ täʹst ooudårra, ǥu parlameʹntt raaji muttsid kueʹllšeeʹllemläkka.

Lõstt âânn seʹst reportaasid kueʹllšeellmõõžžâst Lappi beäʹlnn, leša pukin kõõsksummuž siiskõs kuâskk lååʹppoođummuž. Pâʹjj-Lappi beäʹlnn kåʹddaazzi vueiʹtte äʹlǧǧed seärad 22.5. låʹnsted 40 eeuʹr pââʹjjlooʹvid, kook käʹtte âlddsin puk jiijjâs kååʹdd jokkvuuʹdid. Ođđ lååʹpp vuâđđââvv parlameeʹnt tuʹmmstõʹǩǩe muʹtted kueʹllšeeʹllemlääʹjj. Päiʹǩǩvuõttsaid sutkklooʹvid vuäitt äʹlǧǧed haʹŋǩǩeed Eräluvat-neʹttkaaupâst da kääzzkõsnââmrest 020 692424 juʹn mââibaarǥ 21.5. čiâss 9.

”Haaʹliim, što teâtt ođđ looʹvin leʹčči ååʹn vueiʹtlva määŋg mieʹldd åårrjin jiijjâs jieʹnnǩiõlin tâʹvvbeäʹlnn. Tän eeʹjj vieʹttjet še alggmeeri ǩiõl eeʹjj”, särnn Tuikki vueiʹvvtuåimteei Aku Ahlholm Meäʹcchalltõõzzâst.

Tuikki-lõõst väʹlddkååddlaž versio õlmstõʹtteš njuhččmannust. Lõõst teädldõk leäi 46 000 lõsttâd. Lõstt lij lookkâmnalla EräluvaHei!.fi-seeidain.

Tuikki-lõõst Lappi spesiaalnââmar teädldõk lij 5 000 lõsttâd.

Lââʹssteâđ

  • Saaǥǥtemšurr Aku Ahlholm, Tuikki vueiʹvvtuåimteei, Meäʹcchalltõs, 040 4814890 (lääddas)

Pâʹjj-Lappi kueʹllšeeʹllemlooʹvi kaaupšummuš älgg

Kueʹllšiiʹllʼji jiânnai vueʹrddem lååʹppkaaupšummuš Uccjoʹǩǩe, Aanra da Jeänõʹǩǩe älgg puõʹtti neäʹttlest. Kåʹddaazzi vueiʹtte tâʹl låʹnsted seärad 22.5. čiâss 9 ääʹljeel luâttkõõskõõzzin 40 eeuʹr pââʹjjlååʹv, koin vuäǯǯ vuõggkueʹlšeeʹlled  jiijjâs kååʹdd vuuʹdest jokkpaaiʹǩin. Ålggpäiʹǩǩ-kåʹddaazzi vueiʹtte äʹlǧǧed mââibaarǥ 21.5. čiâss 9 haʹŋǩǩeed päiʹǩǩvuõttsaid sutkklooʹvid Eräluvat-neʹttkaaupâst leʹbe kääzzkõsnââmrest 020 69 2424.

Kueʹllšeeʹllempââʹjj älgg šuurmõs pieʹǩǩest jokkvuuʹdin 1. ǩieʹssmannu. Kaaupšummuž alttummuš lij tän eeʹjj mâŋŋnam. Parlameʹntt tuʹmmji kueʹllšeeʹllemlääʹjj muttsest pâʹsslašttâm-mannust, koon mâŋŋa Meäʹcchalltõs saaǥǥstõõli pääiklain da Sääʹmtiiʹǧǧin kueʹllšeeʹllem riâššmõõžžâst.
Tän mâŋŋa Meäʹcchalltõs vueiʹti uʹvdded ođđ mieʹrrtuʹmmstõõǥǥ, koʹst räʹtǩǩeeš kueʹllšeeʹllemlooʹvi jäänmõsmeäʹrid.  Kaaupšummuš lij vuåittum altteed eman, ǥu tuʹmmstõõǥǥ mââibeällsaž läittamäiʹǧǧ lij puuttâm da mädd- da meäʹcctäällministeria lij staanääm kåʹddaazzi jokklooʹvi hââʹdd. Hâʹdd lij 40 eeuʹr.

Uccjooǥǥâst, Aanrest leʹbe Jeänõõǥǥâst põõššinalla jälsteei kåʹddaazzi vueiʹtte låʹnsted seärdest ääʹljeel pââʹjjlååʹv jooǥǥid, kook liâ luõzz leʹbe kuuʹǯ kaggõõttâmvuuʹd.  Vueʹllâkksaid lååʹpp lij däära. Looʹvi meäʹrest ij leäkku mieʹrruum mieʹrr, nuʹt säärneeʹl tõn vueiʹtte låʹnsted puk pääikla. Pääikla vueiʹtte låʹnsted pââʹjjlååʹves Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõõzzâst Siidast, Meäʹcchalltõõzz Âʹvvel kääzzkõspääiʹǩest da Tunturi-Lappi luâttkõõskõõzzâst Jeänõõǥǥâst.
Ålggpäiʹǩǩ-kåʹddaazzi vueiʹtte vuäʹstted päiʹǩǩvuõttsaid sutkklooʹvid Pâʹjj-Lappi jooǥǥid. Täk lååʹv liâ mieʹrrõsttum. Täid looʹvid vuäitt haʹŋǩǩeed 21.5. čiâss 9 ääʹljeel Eräluvat.fi-neʹttkaaupâst leʹbe kääzzkõsnââmrest 020 69 2424.

Kåʹddaazzi määuʹsteʹmes kueʹllšeeʹllemlååʹpp Uccjooǥǥâst, Aanrest da Jeänõõǥǥâst lij ooudâs viõǥǥâst valdia čaaʹʒʒin, kook liâ jeeʹres vuuʹd ǥu luõzz leʹbe kuuʹǯ kaggõõttâmčääʹʒʒ. Määuʹsteʹmes lååʹpp jeeʹres vuuʹdid kuâskk vuõgg- da šeeʹllemneävvkueʹllšeellmõõžž. Määuslaž jokklååʹpp kuâskk tõn sâjja pâi vuõggkueʹllšeellmõõžž.

Puk vuuʹd, koid lååʹv kueʹsǩǩe, kuâsttje Meäʹcchalltõõzz Eräluvat.fi-kääzzkõõzzâst. Lââʹssen Meäʹcchalltõs õlmstâtt äʹššniiʹǩǩid Tuikki-lõõst spesiaalnââmar Pâʹjj-Lappi kueʹllšeellmõõžžâst.

Lââʹssteâđ