Säämas

Snimldõk: Kirsi Ukkonen / MH.

(18.12.2020)

Rosttov tiõrvvʼvuõtt Tâʹvv-Lappi lâttkõõskõs


Skammpodd lij sõrgg pieʹllrääʹjest, âʹte Aanrest da Uccjooǥǥâst rosttov oudldeei peeiʹvi čuõʹvves äiʹǧǧ lij pâi muäʹdd čiâss. Luâđast tõt miârkkšââvv määŋgid šlaaʹjid täʹlvv-vuâŋŋmõõžž ääiʹj.

 

Alggtäʹlvv lij leämmaš pivvâl da muõttǥâʹttem takai ekka veʹrddeeʹl. Vuõssmõs muõtti puõʹtte da mõʹnne muäʹdd vuâra vuârvuâra uʹcc puõllžin da õõʹbrin. Ååʹn määdd kätt 5-10 seʹnttmettar ruäʹčkõk. Šõŋŋteâđtõs spooʹvai tääʹlv vuõssmõs taalsa pueʹttjen võl ouddâl rosttov.

Jiõŋŋ lij kättam uʹcc jääuʹr. leâša jõnn Aanarjääuʹr veeidas sieʹlj lie eman puârvveʹmmen. Pivvlõs šõõŋi diõtt jiõŋ säʹtte leeʹd võl rââʹšš uʹcc jaauʹrin še, âʹte vuârdak-šât võl ouddâl ko mõõnak jiõŋ õõl.

Luâđast jooʹtti leʹjje mõõnni ǩieʹzz da čõõuč ääiʹj jäänab ko ouddâl, da luâđastjooʹttempââʹjj juätkkai kuuʹǩǩben. Muõtti vääʹnnvuõđ diõtt jie tääʹlv huâlltuâjaid leäkku vuäittam altteed, âʹte määŋgid paaiʹǩin vuäiʹtte puäʹlddem-muõrrääiʹt leeʹd kuâras. Tät lij šiõǥǥ väʹldded lokku, jõs leäk mõõnnmen luõttu.

Aanar siidâst Juutuajooǥǥ reeddast jooʹtti Juutuapääʹljes lij tivvum, da tuâjj ǩiõrggân eeʹjj looppâst. Jooǥǥ tâʹvvpeäʹl vuâssõõzz lij koobduum da tõt čuõvtet. Lopprääʹjest åårrai tuâjain huõlǩani ǩeäinn lij juʹn ââʹnnemnalla. Juätkast ǩeittum Juutuapääʹljes lij obbnes auʹrrjum čõõđ tääʹlv, da čuõvi diõtt ǩeäin vuäitt ââʹnned še seuʹŋŋõõzzâst.

Še Aurorapälggsa Urho Kekkonen meermieʹccest Suâlčiõʹlj turismmkõõskõõzzâst vuäʹǯǯeš čuõv, kook vuäʹpste vaʹʒʒjid staanâld seuʹŋŋõs ääiʹj luâđast jååttmõʹšše. Kuhttuin ǩeäinin čuõv lie pijjum tõn årra, što tõk jie hääiʹt ââʹlm čuõvveettmõõžži seuʹrrjummuž.

Mij ääʹššlažkääzzkõõzz Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâttkõõskõs Siidâst da Suâlčiõʹlj Kiehinen kääzzkâʹstte še põõʹzzi ääiʹj. Âʹvvel ääʹššlažkääzzkõssâm lij ǩidd rosttovpeeiʹvin. 

Tâʹvv-Sääʹmjânnam muõrrkaardâsvuuʹd oummu tuäivte luâđ taaurõõžžid šiõǥǥ rosttvid da naaudšemnallšem luâttpooddid ođđ ekka.

(30.11.2020)

Aanar Siida kâskka veiddsõs muʹttemtuâjai

Aanar ceerkavsiidâst sääʹm-muʹzei da Tâʹvv-Lappi luâttkõõskõs Siida lij kâskka jõnn muttsi. Raajâlm veeideemtuâj lie alttuum da ǩeâđđa 2021 äʹlǧǧe ânnʼjõž raajâlmvueʹzz vuâđđpueʹreemtuâj. Veeidummuž da vuâđđpueʹrummuž õhttvuõđâst ođsmââʹttet še Sääʹm-muʹzeei da Luâttkõõskõõzz õhttsaž väʹlddčuäjtõõzz. 

Ååʹn leät veeideʹmmen Siida-raajâlm, kååʹtt lij kääzzkâsttam Aanrest pâʹjjel 20 eeʹǩǩed Sääʹm-muʹzeei, Tâʹvv-Lappi luâttkõõskõõzz da Siida poorrâmpääiʹǩ. Ânnʼjõž väʹlddraajâlm õhttvuõʹtte raajât Sääʹm-muʹzeeja ânnʼjõžäiggsaž norldõksõõʹjid, koid čäʹǩǩe še Lääʹddjânnam meersažmuseost maʹcci sääʹmkääuʹn. Poorrâmpäikka raajât obbnes ođđ da pueʹrben toiʹmmjeei sõõʹjid pååđvuässa. Veeideemvueʹzz valmštâʹvve ǩeâđđa 2021.

Ânnʼjõž Siida-raajâlm vuâđđteevvmõš älgg, ko veeideemvueʹzz valmštâʹvve. Vuâđđpueʹrummšest jeäʹrbi mieʹldd veeideet Siida jõnnkääʹrd da tuâjjlažkåʹdd vuäǯǯ ođđ reâuggamsõõʹjid. Ânnʼjõž vuâđđčuäjtõõzz puʹrǧǧeet, da sâjja raajât ođđ čuäjtõõzz. Siida ođđ väʹlddčuäjtõs lij mâʹte ouddâl Sääʹm-muʹzeei da Luâttkõõskõõzz õhttsaž, da tõʹst õhttâʹvve kulttuur- da luâttsiiskõõzz õhttân obbvuõttân. 

Siida ođđ čuäjtõõzz kåčškuäʹđet nõõmin ”Enâmeh láá mii párnááh – Jânnam lie mij päärna”. Nõmm puätt aanrõš Matti Morottaja ǩeeʹrjtem aanrõšǩiõllsaž Enâmeh láá mii párnááh -tiivt mieʹldd. Čuäjtõõzz nõmm õhttad luâtt- da kulttuurteemai tääʹrǩmõs saaǥǥid. Sääʹm äʹrbbteâđ moštt lij kuâddam luâđ da õhttsažkååʹdd muttsi pâʹjjel puõlvvõõǥǥâst nobba. Kueʹstelm pirran âânn seʹst miljooni iiʹjji ǩiõjid. Måkam luâđ kueʹđđep mij mââipeäʹlnn pueʹttjid? 

Sääʹm-muʹzei Siida muʹzeijååʹđteei Sari Valkonen maainast, što Siida čuäjtõõzz kulttuursiiskõõzzin smiõttât, mäʹhtt mõõnnâmäiʹǧǧ jeäll meeʹst. – Juõʹǩǩkast jeäll määŋghämmsaž jeeʹres äiʹǧǧpõõʹji äʹrbb, koon veäkka šiõttlõõvât muttsid pirran. Ođđ čuäjtõs lij Sääʹm-muʹzeei maainâs säʹmmlai pirr. Čuäjtõstuõjju vuässââʹttet še sääʹmõutstõõzz.
 
Meäʹcchalltõõzz muõrrǩeʹddvuuʹd jååʹđteei Pirjo Seurujärvi maainast, što Luâttkõõskõs Siida ǩiõččâmkuuʹlmest ođđ čuäjtõõzzâst puuʹtet ouʹdde jeäʹrben mââimõs jiõŋŋpââʹj mâŋŋa šõddâm äimmõshistoria da smiõttât, mii äimmõʹsse šâdd pueʹttiääiʹj. Luâtt-teemaid ǩiõttʼtõõlât Pâʹjj-Lappi suõjjeemvuuʹdi di tõin očndõõvvi jeeʹresnallšem luâtt-tyyppi da jeälaišlaaji pääiʹǩ. Mij ââʹnnep huõl luâđ määŋghämmsažvuõđâst di kulttuurääʹrbest, da tuâjjan puåđõõzz kueʹdde puõlvvõõǥǥi pâʹjjel. Ođđ čuäjtõs pohtt fijnnsânji ouʹdde tän tuâj, Seurujärvi juätkk.  

Ođđ čuäjtõõzz väʹlddplaaneei lij Harri Koskinen Teollisuuden Ystävät Oy:st. Čuäjtõõzz projeʹkttšurrân tåimma Meäʹcchalltõõzzâst Kirsi Ukkonen da Sääʹm-muʹzeeʹjest Eeva Kyllönen. Darja Heikkilä tåimm muʹzeei čuäjtõskoordinaattoorân.

Siida väʹlddčuäjtõõzz kulttuurvueʹzz oođummuž teäggte Kone fondd, Lääʹddjânnam Kulttuurfondd / Museovisio di Jenny da Antti Wihuri fondd. Sääʹm-muʹzeeʹjest lij tuâj vueʹlnn še čuäjtõõzz ođsmâttmõʹšše õhttneei Muittut, muitalusat – the story of the Sámi by the Sámi -interreghaʹŋǩǩõs. Siida väʹlddčuäjtõõzz luâttvueʹzz ođsmâttmõʹšše Meäʹcchalltõs vuäǯǯai teäggtõõzz riikk lââʹsstäällarvvlõõzzâst.

Lââʹssteâđ

Siida lij Aanrest, da toʹben tåimma Sääʹm-muʹzei da Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida di Poorrâmpäiʹǩǩ Sarrit. Sääʹm-muʹzei Siida toiʹmmjummšest vaʹsttad Sääʹm-muʹzeifondd. Pâʹjj-Lappi luâttkõõskõs Siida kooll Meäʹcchalltõõzz väʹlddkååddlaž luâttkõõskõs-säimmsa.

Eeʹjj 1998 ääʹvuum Siida-raajâlm veeideet da vuâđđteevat. Veeideemvueʹzzin lie Sääʹm-muʹzeei norldõksââʹj di poorrâmpäiʹǩǩ. Sääʹm-muʹzeei da luâttkõõskõõzz õhttsaž vuâđđčuäjtõõzz ođsmââʹttet. Kääzzkâʹsttep čõõđ oođeemääiʹj. Veeiduum da vuâđđtivvum Siida di ođđ čuäjtõõzz ääʹveet njuhččmannust 2022.

(26.10.2020)

Škooulid da peiʹvvpõõrtid viiŋkid sääʹmǩiõlin luâđ valvvmõʹšše eeʹjj juõʹǩǩ peivva

Seuʹrre šõõddid da jieʹlid leʹbe håʹt-i muõtti čiŋŋâlvuõđ da ääim teemperatuur eeʹjj-jårrõõzzâst! Ååʹn tõt lij vueiʹtlvaž še sääʹmǩiõlin. Sääʹmǩiõli neäʹttlest Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz taʹrjjee säʹmmlai dommvuuʹd škooulid da peiʹvvpõõrtid luâđ vuâmmšõõttmõʹšše vieʹǩǩen aanrõs- nuõrttsääʹm- da tâʹvvsääʹmǩiõllsaž luâđvuämmšemkaʹlndaaʹr.

Luâđvuämmšemkaʹlndaaʹrest leʹbe fenolooglaž* kaʹlndaaʹrest lie älšmõʹtti tuâi eeʹjj juõʹǩǩ peivva. Kaʹlndaar vuäitt ââʹnned vieʹǩǩen da loŋŋtummšen luâttmättʼtõõzzâst škooulin da peiʹvvpõõrtin, da tõn vuäitt tiuddeed õõutsââʹjest leʹbe õhttu.
* Fenologia lij biologia vueʹssvuʹvdd, kååʹtt tuʹtǩǩad jieʹllʼji tuåimmjummuž da jälstõõttmõõžž eeʹjjäiggsaž da juõʹǩǩekksaž vaajtõõllmõõžž (fi.wikipedia.org) 

Luâttvuâmmšõõzzi tuejjeem diõtt ij taarbâž mõõnnâd kookkas, riʹjttai ko läuʹǩǩad åålǥas uusâst! Veäʹǩǩneävvaid ij määŋg taarbâž, euʹnnkarndažžin, teemperaturmetteemneävvin da muõttčiŋŋâlvuõđ metteei hääʹrjnõõđđin peäss juʹn kookkas. Tuâi lââʹssen eeʹjj juõʹǩǩ määnpâjja õhttan ǩeʹrjj Urho Kekkonen meermieʹcc čeäkkleest, Ukselmavueiʹv Elskast. Elska-čeäkkli ääʹlašm luâđ valvvmõʹšše mainsteeʹl jiiʹjjes vuâmmšõõzzin, koid son raajj pueʹrmõs kueʹstelmsââʹjest meermieʹcc kâskka Ukselmavueiʹvv-tuõddrest.

 

Kaʹlndaar vuäǯǯ âânnmõʹšše ǩii täättas haaʹlad


Aunstõõzz tuåimtet sääʹmvuuʹd škooulid da peiʹvvpõõrtid Sääʹmǩiõli neäʹttlest 19.-25.10. Lââʹssen aunstõõzz tuåimtet säʹmmlai dommvuuʹd åålǥbeälla škooulid, koin lie sääʹmǩiõllsaž klaass leʹbe koin mättʼtet sääʹmǩiõlid.  Kaʹlndaar vuäǯǯa nuʹtt haaʹleeʹl âânnmõʹšše še sääʹm ǩiõli vuõrâsoummumättʼtõõđi di puk jeärraz, ǩeäk haaʹlee.
Luâttpeâmmʼmõš da -vuäʹpstõs lij vueʹss Meäʹcchalltõõzz tuâi, da mij tuejjeep še sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmõõžž. Luâttpeâmmʼmõšaunstõõzz puuʹtʼtummuž lââʹssen tuejjeet še škooul- da peiʹvvpõrttkueʹssreeisaid da jäʹrjstet reisspeeiʹvid Tâʹvv-Sääʹmjânnmest. Luâđvalvvâm- leʹbe fenolooglaž kaʹlndar lij tuejjuum vueʹssen Lappi ELY-kõõskõõzz vaaldâšm vuâlla åårrai Lappi Luâttpeâmmʼmõš- da teâđtõshaʹŋǩǩõõzz (2010-2013). Ååʹn kaʹlndar lij jåårǥlum sääʹm ǩiõlid PAN - Tâʹvv luâđettmõõžž -projeeʹktest, koon stuʹvrrai Meäʹcchalltõõzz Lappi Luâttkääzzkõõzz.  PAN-projeʹktt vuäǯǯ EU ENI Kolarctic-naabârprogrammteäggtõõzz, da tän meeraikõskksaž luâđsuõjjeemõhttsažtuâi mieʹldd še projeeʹkt taajâž taaurõš NIBIO - Taarrjânnam Biotääʹllinstituutt juâkk tän sääʹmǩiõllsaž luâttpeâmmʼmõšmateriaal škooulid Paččjooǥǥ vuuʹdest da Finnmark lääʹnest.
 
Lââʹssteâđ

 

(21.9.2020)

Pâʹjj-Sääʹmjânnmest čueʹvve čõõuč eeuʹn

Aanar da Uʹccjooǥǥ kooʹddi di Urho Kekkonen meermieʹcc vuuʹdest čueʹvve ååʹn čõõuč moččumõs eeuʹn. Luâđast jooʹttjin vuäitt leeʹd vaiggâd tuʹmmjed koozz ǩiiččâd. Ǩeârõk eett, ko šââdd da lõsttmuõr valmštâʹvve pueʹtti tälvva. Tõk looppte õhttummuž (l.yhteyttäminen) da ruäʹǩǩe lõsttruõnnâz vuäddsid da jeeʹres täʹlvv pâʹjjel seeilai vueʹzzees, kuäʹss lõõsti jeeʹres eeuʹn peäʹsse eeʹtted. Še čõõuč vuõssmõs kuuskõõzz lie juʹn ââʹlmest kueʹssjam.

Peivva teemperatuur vuäiʹtte måtmvuâra pâjjned võl joba ââlda 20 graaddâd, leâša ekka leäʹt täujja ââlda nooll. Še puõlâšiinn lie leämmaš juʹn pieʹllåkka. Pakk vueʹđđemsiâkk lij-i luâđast jooʹtti määiʹnteʹmes reisstaaurõš da kõõutin taarbšet pakk pihttâz. 

Ǩeârõk da koronaviruuzz tueʹjjuum čoʹrstemvueʹjj lie-i maazzlâsttam tââʹv luâđastjooʹttemǩeäinid jäänab luâđastjooʹttjid, ko ni kuäʹss ouddâl.  Tän diõtt puäʹlddem-muõr lie paaiʹǩi puuttâm da roskkleeʹtt di nuuʹžniǩ lie tiuddâm. Vueʹss paaiʹǩin, kook lie vaiggâd ǩeäini tueʹǩǩen, piâzzât huâllad eman tälvva. Luâđastjooʹttjest lij pueʹrr väʹldded tän lokku, da väʹldded mieʹldd jiiʹjjes reissǩeʹttemneävv. Še rooskid lij šiõǥǥ puʹhtted mieʹldez meädda, jeäʹrben jõs noorrâmpääiʹǩ lie tiudd.  

Tuâjjneävvai špoukkâz luâđast 

Veäʹččer lie špåukkam da saakkânj čuõjjâm, ko luâđastjååʹttempaaiʹǩid lie tivvum da rajjum mõõnni ǩieʹss äiʹǧǧen. Tuâi jueʹtǩǩe luâđast ooudâs čõõđ čõõuč.

Eeʹjj 2019 äiʹǧǧen luâđastjååʹttemâânnmõõžžâst åårrai moosti sõõʹjid taʹrǩǩeeš, da tõi vuâđald moost lie tivvum.

Urho Kekkonen meermieʹccest ǩiõrǥteš Kuusela ǩeâmp laakkteevvmõõžž.  Täʹhttlaaddu ođđ peiʹvvkueʹtt ǩiõrggan kålggmannust.
Räuʹddlaaddže tueʹjjeet eeʹjj 2021 äiʹǧǧen pooʹstes- vaʹrrjõs- da peiʹvvpõrtt puõllum põõrt sâjja. Arkkteht plaaneeʹjen Räuʹddlaaddu põõrt raajjmõʹšše lij vaʹlljuum Manu Humppi.

Tankavääʹrr luâttpälggsin teevat raajjmõõžžid da linjjʼjet ǩeäinaid oʹđđest.  Luâttpälggaz ǩiõrggne čõõuč äiʹǧǧen. 
Ǩeässa UK-mieʹccest raiʹvvjet helikopteeri luâšttõõttâmpaaiʹǩid. 

Suâlčiõʹlj siid pirrõõzzâst åårrai Aurora-pälggsa vuäǯǯat čõõuč äiʹǧǧen čuõvtõõzz. Tuâjj älgg neäʹttlest 31.

Uuʹccab teevvmõštuâi lie rajjum da raajât še jeeʹres vuuʹdin. Ouddmiârkkân ǩeäinnmeârkkõõzzid, -viâhhid da -kõõlbid di raajjõõzzid lie oođuum da tiudduum Kevo luâttmieʹccest di Lemmenjooǥǥ meermieʹccest.  

Lââʹssteâđ

(20.5.2020)

Mättjummšest Pâʹjj-Lappi luâđkõõskõs Siidast

Tiõrv looǥǥi, ko looǥǥak ođđsid, možât jiõk tieʹđ ǩii teeʹkst tueʹǩǩen lij. Jõs leäk Sámi meahcit da luondu -facebook seeidai seuʹrrjeei, de možât leäk mõõnni määnpââʹj ääiʹj lookkâm toʹben teâđ säʹmmlai määnpââʹji miârkktõõzzin. Leʹbe leäk vuõlttääm snimldõõǥǥid Lemmenjooǥǥ meermieʹccest meermieʹcc facebook -profiiʹle. Možât leäk še vuäinnam õõlmtõõzzid, koin mainstet lundui.fi -seiddõõzzâst, da tõin kaunnâm čuâkksad täid seeidaid jõs jiõk leämmaš juʹn ouddâl lundui.fi seeidai õõ'nni.

Ååʹn vuäǯǯak tieʹtted persoonâst õõlmtõõzzi tueʹǩǩen. Leäm turismmsueʹrj mättʼtõõtti da mättʼtõõttâm mõõnni määnpââʹj ääiʹj markknâʹsttem da saakkummuž Meäʹcchalltõõzz Pâʹjj-Sääʹmjânnam luâđkõõskõs Siidast. Vueiʹvvtuâjjam lij leämmaš puʹhtted tiõttu da markknâʹstted lundui.fi-seiddõõzz, kååʹtt oudd teađ jm. luâđastjååʹttempaaiʹǩin koolmin jeeʹres sääʹmǩiõlin. Tuäiv mieʹldd leäm tõʹst o'nnstam da jõs jiõk leäkku täin seeidain võl tobdstõõttâm, de siâzztõõlam, što kaʹnnat tobdstõõttâd.

Täin aaiʹjin määŋgas tueʹjjee tuâj ougglõssân, nuʹtt-ba še mon leäm spraavâm tuâjjmättʼtõõttmõššân tåʹlǩǩ ougglõstuâjjan. Leäm sosiaalʼlaž luâdd, nuʹtt-ba lij leämmaš väʹǯǯel tueʹjjeed tuâi pâi dååma, ko jiõm vuäittam mainsted õʹhttečõõʹlmi tuâjjtaaurõõžživuiʹm. Lekkan skype-õhttvuõtt lij tuåimmjam, da lij leämmaš hääʹsǩ mainsted neʹttõhttvuõđin muu jååʹđteei Kirsiin da tuâjjmättʼtõõttmõšpäikkam markknâʹsttemjooukin. Pukin huõlǩâni tuâjjmättʼtõõttâmpäiʹǩǩ lij tuõđi ǩeässam miõlan da ouddam muʹnne jiânnai. Leäm mättjam jiânnai ođđ aaʹššid, kook vuâsti lie äuʹǩǩen puõʹttivuõđâst. Juätkam täʹst õõudårra till ođđ piõggid, âʹsǩǩ tiuʹdden oʹđđ mattuin.

Ääʹjstam tuʹnne hääʹsǩes ǩieʹzz vuârddmõõžž da viõǥǥid tän vaiggâd ääiʹj pâʹjjel.

Naaudaž ålggan åårrmõõžžâst, leša moošt še tän poddsaž siâzztõõzzid

Liõgg tiõrvvʼvuõđivuiʹm

Satu Aikio

Turismm markknâʹsttemsaakkummuž mättʼtõõtti
Sää’m škooultemkõõskõs

(6.1.2020)

Tââʹvest jeäʹlet eeʹjj vuäʹnkummus neäʹttel

Tâʹvv-Lappist jeäʹlet eeʹjj vuäʹnkummus neäʹttel, jõs tõn metteet peeiʹv kookkadvuõđin. Tän eeʹjj, eeʹjj vuäʹnkummus peiʹvv lij Aanar da Suâlčiõʹlj  vuuʹdest rosttovkäänan, leša Uccjooǥǥâst juʹn rosttovkäänan oouʹdab peeiʹv. Peiʹvv põõžžtââll veâl ainn vueiʹnkâni  âʹlmmreedd tueʹǩǩen, håʹt peeiʹv čuõvv äiʹǧǧ kokkân mâŋŋa rosttov vuäʹnkõs laauʹǩin. Čuõvv ääiʹj kookkadvuõtt kokkân minuutt leʹbe muäʹdd õõut peeiʹv. Peiʹvv kuärŋŋ âʹlmmreedd pââibeälla puõʹtti vuâra täʹlvvmannust.

Muõtt lij tâʹvvsummus Lappi beäʹlnn kuâlddam alggtääʹlv ääiʹj jiânnai. Kuâlddvõõcc âssaivuõtt vaaitââll pääiʹǩest sõõrčeeʹl 40 da 60 cm kõõskast. Alggtääʹlv ääiʹj liâ vuârtõõllâm vuäʹnkõs puõlâžpoodd da pivvlõz jååđõõǥǥ di muõttkuâld da ââʹbr. Muõtt kuâldai tän eeʹjj ääiʹjeld, da jiõŋ âʹlnn åårrai âssai muõttǩiârd meälǥte  jiõŋi âssjõõvvmõõžž. Jääuʹri da jooǥǥi jiõŋŋ âʹlnn lij vââʹlljest čääʹcc. Åårrmõõžž luâđast liâ tän pooddâst čuuʹt väʹǯǯel.

Uccjooǥǥâst muõtt lij pâʹjjel 40 cm. Njaali peâmmam automaatt liâ tiudduum da tõi tuåimmjem nääll taʹrǩǩuum Kaldoaivi da Paistunturi poostaijânnam vuuʹdin. Peâmmam automaatt viõǥǥin põõrǥât vieʹǩǩted vaarvuâlaž njaall piʹrǧǧummuš. Jõs vuâmmšak automaatt luâđast ǥu jååđak, âlgg tõt pâi rääjj mõõnnâd da kueʹssed kuõskkâni.

Aanar da Lemmenjooǥǥ vuuʹdest muõtt lij nuʹtt 40 cm. Lemmenjooǥǥâst jooǥǥ jiõŋ âʹlnn jååtti huõllǩeäinn, koon vuäitt ââʹnned še čuõiggâm väʹrdd, lij mieʹrǩǩuum Searitniva räjja. Ǩeäinn vuäǯǯat mieʹrǩǩuum Kultahamina räjja ouʹddel rosttov.

Aanarjääuʹr motorǩeâlkkruõŋâs  reddǩeäinai meârkkmõš älgg, da. Ǩeäin Veskoniemi – Njeäʹllem, Aanar – Âʹvvel da Koppelo – Veskoniemi – Ukonjärvi vuäǯǯat valmmša tän neäʹttlest 51.

Aanarjääuʹrest liâ unnadreeiʹj da vââʹlljest čääʹcc. Tän poodd toʹben liâ ceâlai 5 ǩm kookka čäʹccõõzz. Jiõŋ âssasvuõtt lij tän poddsai teâđi mieʹldd jeänmõsân 35 cm. Mieʹrǩǩuum ǩeäinain jiõŋ âssasvuõtt lij mettuum, da toʹben vuäitt jiõŋ kueʹddemvuõʹtte åskkad.

Aanarjääuʹr seäʹlǧǧǩeäinai meârkkmõš älgg 7.1.2020 da tõt peʹštt nuʹtt 1,5 neäʹttel. Motorǩeâlkk-ǩeäin Aanrest Kihttel årra da Âʹvvlest Hammastuõddâr pääiʹǩ Aanra mieʹrǩǩeet še mâŋŋa ođđeeʹjj.

Urho Kekkonen meermieʹccest muõttǩiârd âssasvuõtt vaajtââll  50 -  60 cm kõõskâst. Uk - meermieʹccest jokkčääʹʒʒ liâ måtam paaiʹǩin sämai äävai da jiõŋ rââʹžžes. Jiõŋ âssasvuõtt Luirojääuʹrest lij mââimõs mettummuš mieʹldd pâi nuʹtt 10 cm. Meermieʹcc luâđvuåppi särnna, što Korvatunturi årnn lij kullum mõõnni peeiʹvin vieʹččer tääǥǥummuž da siõm rikk-ǩeâllai ciilummuž rosttovkääʹlles toʹben juʹn laaddõõttâd vueʹlǧǧed juõʹǩǩ ekksa tuâjjmätkkses.

Täi kuullmõõžži mieʹldd Tâʹvv-Lappi muõrrǩeʹddvuuʹd tuâjjlažkåʹdd tuäivat Šiõǥǥ da Staanni Rosttovääiʹj.

Lââʹssteâđ

2019