Doalvvo manadettiin dan, maid buktet boađedettiin

Vánddardeamisge leat birasváikkuhusat, muhto juohkehaš sáhttá geahpedit dáid álkidit. Duhpátlahki bálkesteapmi eatnamii sáhttá orrut unna áššin, muhto lahki eanaluvvan bistá bahámusat 15 jagi. Heartamállestobe jávkamii darbbašuvvo moaddečuohte jagi, juhkanburke ja plastihkka seilot juoba 1000 jagi. Luondu ja eará vánddardeaddjit giitet, go buvttát bázahusaidat eret luonddus ja veahkehat doalahit duovdagiid seamma čáppisin čuovvovaš johttiide!

Avvil. Govva: Erkki Ollila

Ruskkahis vánddardeami vuođđojurdda lea ovttageardán: vánddardeaddjis ii báze luoddage lundui. Eanaluvvi  bázahusat biddjojit kompostahivssehii dahje kompostorii ja buhtes bábir ja kartoŋga dollii. Buot eará bázahus gurpojuvvo iežas rehpos eret luonddus.

Sáhtát álggahit ruskkahis  vánddardeami jo  gávppašettiin dahje maŋimustá niesteherškkuid báhkedettiinat. Gánneha geavahit ekologalaš báhkaid ja báhkket nisttiid skáhpuide maid sáhttá ođđasis geavahit.

Rehppui lea buorre báhkket plásttetseahkaid bázahusaid várás. Go báhkat guorranit, rehppo maid vuohkkasit geahppu vánddardeami ovdánettiin!  Ovdamearkan heartamállestobe deadddá dievasin buorrái gilobeale ja guorusin dušše nana komfeluhta veardde. Goikevánddardanniesti deaddá 150 grámma ja guoros seahkka dušše muhtun gámma.

Unna doaimmaiguin leat stuorra váikkuhusat

Ruskkahis vánddardeamis ávkášuvvet sihke luondu ja vánddardeaddji. Ruskkahis vánddardeami ánssus vánddardančuozáhagaid ruskabáikebázahusat leat geahppánan, vaikko álbmotmehciid ja eará vánddardančuozáhagaid galledeaddjimearit  leat lassánan. Vánddardančuozáhagaid boahtinbáikkiide leat ordnejuvvon erenoamáš ordnenbáikkit, ja vuoiŋŋastanbáikkiide leat ráhkaduvvon kompostorat.

Oulankana ruskalihti. Govva:Timo Hentilä

Ruskkahis vánddardeapmi geahpeda fuolahanvuodjima vánddardančuozáhagain ja dan bokte šláma, bázahusaid ja eanavuođu gollama. Dat seastá luonddu lassin ruđa ja barggu, maid sáhttá bidjat vánddardangeinnodagaid ja eará bálvalusaid buorideami várás, vánddardeaddjiid illun.

Ruskkahis vánddardeami vuođđojurdagat

  • Báhkke nisttiid bistevaš ja ođđasisanu skáhpuide ja seahkaide. Ná du fárus leat  šaddi báhkkenbázahusat nu unnán go vejolaš.
  • Borramušbázahusaid ja eará biobázahusaid sáhtát guođđit vuoiŋŋastanbáikki kompostorhivssehii dahje kompostorii.
  • Boaldde buhtes báhpára ja kartoŋgga dollasajis dahje ávdinstobu árranis. Eará bázahusaid – dego alumiidnafolio sisdoalli báhkaid dahje plastihkka – ii oaččo boaldit dolas, daningo dain sáhttet šaddat bieđgankeahtes bázahus ja mirkolaš gássat.
  • Meahccebuollinváruhusa áigge ruskkaid oažžu boaldit dušše ávdinstobu dollasajis dahje eará suovvabohcálaš  árraniin, muhto ii dolastallansajiin.
  • Ale guođe boaldinbážahusa earáid fuollan ovdamearkan boaldenmuorravisttiide.
  • Buvtte váralaš- ja seahkalasbázahusaid eret meahcis.
  • Biobázahusat eai gula seahkalasbázahuslihttái, daningo dat álget álkidit háisut. Lassin eallit sáhttet leabbut earáge ruskkaid miehtá ozadettiin geasuheaddji biobázahusaid ruskalihtiin.
  • Váralašbázahus, dego akkumuláhtorat dahje báhtterat, gullet váralaš bázahusaid čoagginbáikái, eai sehkalasbázahuslihttái.
  • Čorge ovtto iežat ja dárbbu mielde maiddái earáid bážahusaid.
  • Buorremenolaš duhpáhasti čoaggá lahkiid iežas skáhppui ja gurre skáhpu maŋŋá bázahuslihttái.

Luđe dás ruskkahis vánddardeami materiálaid friddja ávkkástallama várás ovdamearkan iežat organisašuvnna gulahallamis

Loga lási suomágillii.

Ná maŋga jagi ruskkat eanaluvvet

  • Duhpátlahkit 15
  • Plásttetseahkka 100, plásttetboahtal juoba 1000
  • Heartamállestobe 200-500
  • Alumiidna juhkanburke 200-1000
  • Lássa seailu luonddus agálaččat
  • Báhtterat 200-1000
  • Kartoŋgamugga ja mielkeburke 1-5
  • Báber njunneliidni 1-2
  • Suoskangumme 20-25
  • Seahkagokčit čuđiid jagiid

Guođđe stobu čorgadin

Joel Ahola ja Mikko Peltola čájeheaba, mo stobu boahtá čorget čuovvovaš vánddardedjiide.

Gáldu: Yle Erätulilla, govven ja čuohppan Juha Korhonen.