Vánddardanetikeahtta

Gudnejahte luonddu

  • Doala biebmoealliid gitta. Beanareaissu muitolistu. (suomagillii)
  • Geahča ealliid ja daid čivggaid doarvái guhkes mátkki duohken.
    • Ovdamearkan vuonccelottit, dego maiddái eará eallit, dárbbašit bessenráfi ja iežas saji earáge áiggiid.
  • Váldde vuhtii maiddái šattuid. Šattuid duolbman govvedettiin lea váttisvuohta máŋggain sajiin. Suodjalanguovlluin ii oaččo čoaggit šattuid. Stuorámus oasis Meahciráđđehusa hálddašan guovlluin murjjiid ja guobbariid čoaggin lea lobálaš, muhto muhtun suodjalanguovlluin sáhttet leat ráddjehusat. Luonddumeahcis murjjiid ja guobbariid čoaggin lea álo gildojuvvon, ja álbmotmehciid ortnetnjuolggadusain sáhttet lea ráddjehusat.
  • Leage vásttolaš luonddus sosiála media kanálain ja neahtas. Sihkkarastte, ahte du juohkán GPS-luottat ja sosiála media sisdoalut čuvvot suodjalanguovllu njuolggadusaid.
  • Drovnnaid ja eará smávvagirdiid girddiheapmi (suomagillii)
  • Geađgelánaid dahkan vahágahttá luonddu ja kultuvrra.
    • Ovdamearkan Lappi duoddariin turisttaid bardán geađggit vahágahttet váriid oskkoldatlaš, tuollu dahkan govadateatnamiid ja rievdadit luonddueanadaga. Seammá maiddái dološbázahasat leat áitojuvvon.

Lassidieđut luonddu gudnejahttimis (suomagillii).

Lihkadeapmi

  • Vállje merkejuvvon máđijaid ja garvve luonddu gollama.
    • Stuorra galledeaddjimearit sáhtte golahit eatnama.
  • Dárkkis du vánddardanbáikki vejolaš lihkadanráddjehusaid ja -áiggiid vánddardančuozáhaga rávvagat ja njuolggadusat siiddut.
    • Ovdamearkan máŋggaide jekkiide ja sulluide ja sulluid gáttiide leat biddjon lihkadanráddjehusat lottiid bessenáigodagas.
  • Váldde vuhtii maiddái earáid luonddus johttiid, muitte, ahte luondu lea buohkaid oktasaš.
  • Čuovo sierra lihkadanvugiid guoskevaš njuolggadusaid.
    • Juohke sajis ii ovdamearkan oaččo sihkkelastit. Dávjá sihkkelastimii heivvolaš máđijat leat almmuhuvvon sierra vánddardančuozáhaga siiddus.
  • Melodettiin doala unnimustá 50 mehtera gaskka bartagáttiide. Amma it geavat priváhta kájaid vuoiŋŋastanbáiki.
  • Lassidieđut lihkadeamis juohkehačča vuoigatvuođain (suomagillii).

Gohtten

  • Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas. 
  • Jus idjadat ávdinstobus, oahpásmuva ávdinstohpoetikehttii.
  • Váldde vuhtii eará gohttejeaddjiid ja idjadeaddjiid. Sii sáhttet leat váiban beaivvi vánddardemiin ja háliidit návddašit luonddu ráfis.
  • Ále basa lihtiid dahje basat njuolga čázádagas dahje gáivvo lohki alde. Njammadahte geavahuvvon bassančázi eatnamii doarvái guhkás čázádagas
  • Ealaskas vuoiŋŋastanbáikkis čázádahkii čoggojit álkit kolibaktearat, jus duolva čáhci luitojuvvo njuolga čázadahkii dahje gáivvui.
  • Stuorra joavkkuid gánneha dárkkistit, leago vánddardančuozáhagas oažžumis várrejuvvon tealtásadji joavkku iežas atnui.
  • Stuorra joavkkut galggašedje almmuhit boahtimis báikkálaš áššehasbálvalanbáikái.
  • Daga dáhpáhusalmmuhusa. Dáhpáhusaid ordne Meahciráđđehusa hálddašan guovlluin (metsa.fi).
  • Lassidieđut gohttemis.

Dolastallan

  • Dárbbašat dolastallamii álo eanaomasteaddji lobi, go dolastallan ii leat  juohkehačča vuoigatvuođat.
  • Ávžžuhat geahit málesteamis vánddardanvuoššanrusttega. Vuoššanrusttega geavaheapmi lea lobálaš maiddái meahcce- ja rássegieddebuollinváruhusa áigge.
  • Jus dagat dola, geavat dušše merkejuvvon ja fuolahuvvon dolastallansajiid. Luonddusuodjalanguovlluin, dego álbmotmehciin, dolastallan lea lobálaš fuolahuvvon ja merkejuvvon dolastallansajiin. Ráddjehusosiin dolastallan lea gildojuvvon.
  • Lappis, Davvebađaeatnamis, Kainuus ja Davvi-Gárjilis Meahciráđđehus lea mearrádusaidisguin addán lobi dolastallamii luonddus stáhta eatnamiin. Dolastallamii sáhttá ávkkástallat goike ovssiid, rissiid ja gudduid. Jus vuollel kilomehtera siste lea fuolahuvvon dolastallanbáiki, ferte dolastallat doppe. Luonddusuodjalanguovlluin, maidda lea gárvvistuvvon dikšun- ja geavahanplána dahje addojuvvon ortnetnjuolggadus, čuovvut dolastallamis dan, maid dáid plánain ja njuolggadusain leat linnjen. Ovdamearkan máŋggain álbmotmehciin dolastallan lea lobálaš dušše fuolahuvvon dolastallansajiin.
  • Ále gaikko bessiid dahje váldde márfesákkiin ealli muorain.
  • Boaldde dolastallamii várrejuvvon muoraid seastevaččat.
  • Dárkkis álo leago guovllus fámus rássegiedde- dahje meahccebuollinváruhus.
  • Rássegiedde- ja meahccebuollinváruhusa áigge dolastallan lea gildojuvvon maiddái máŋggain fuolahuvvon ja merkejuvvon dolastallansajiin.
  • Rássegiedde- ja meahccebuollinváruhusa áigge dolastallan lea lobálaš dušše bohccedolastallanbáikkiin ja mat lea gokčojuvvon sihke ávdinstobuin ja barttaid dollasajiin earenoamáš várrugasvuođa čuovvumiin. Cahkkeheaddji vástida álo dolastallama dorvvolašvuođas. Fuomášathan, ahte dolastallan sáhttá gildojuvvot báikegottiid guovdu.
  • Rássegiedde- ja meahccebuollinváruhusa áigge maiddái rissevuoššanrusttega geavaheapmi lea gildojuvvon das boahtán čuotnavara dihtii.
  • Ále geavat geardegeavahangrilla. Dat noađuha birrasa, iige leat lobálaš rássegiedde- ja meahccebuollinváruhusa áigge
  • Dárkkis dolastallamii laktásan rávvagiid du válljen vánddardančuozáhaga rávvagat ja njuolggadusat -siiddus.
  • Lassidieđut dolastallamis.

Ruskkahis vánddardeapmi

  • Ále lutne, muhto doalvvo ruskkaid mielddistat áššáigullevaš bázahusčuoggái.
  • Smávva meari biebmobázahusaid sáhtát bidjat vánddardanbáikki kompostorii dahje goikehivssegii, muhto ii earálágan hivssegii. Earálágan hivsset sáhttá dahppot daiguin.
  • Smávva meari buhtes báhpára dahje kartoŋŋa sáhtát geavahit cahkkehahkan dolastansajis dahje ávdinstobu dollasajis.
  • Fievrret álo smávva ruskaseahka fárustat, čoakke dohko ruskkaid maid earát leat vajálduhttán.
  • Lassidieđut ruskkahis vánddardeamis.

Loga lasi