Piilola bálgás ii leat makkárge ávžžuhuvvon johtinguovlu, johtolaga sáhttá mannat liikka bures lulde davás go maid nuppe gežiid. Álkimus vuohki vánddardit Piilola bálgás lea mannat johtolaga ovddos maŋos, daningo johtolaga davi ja lulit loahppabáiki leat geaidnoráigge jođidettiin guhkkin eret nubbi nuppis. Almmolaš johtinoktavuođat eai álo ovttastahte loahpahanbáikkiid, muhto báikkálaš turismafitnodagat fállet sáhtošanbálvalusaid.

Boarrásit dievdu ja guokte nissonolbmo čohkkájit murrii gahččan galdda nalde, rápmalávkkat sealggisteaset. Duogábealde muorahis vujohatjeaggi, muoraid gaskkas oidnosta čáhci.

Johtolaga vuolginsajit

  • Piilola bálgá lulit vuolginbáiki lea Kesgeaidnoguoras Váhčara meahcceguovllu luláoasis sillii 14 km Njellima gili nuortadavás.
  • Vánddardanbálgá davi vuolginbáiki lea Sortbrysttjern-nammasaš jávrris gáttis Badje-Báhčaveaijoga álbmotmeahci nuortadavveoasis, sullii 11 km oarjelulás Vaggetema gilis.

Johtolatossodagat

Čuovvovaččat Piilola bálggis lea juhkkon osiide idjadanvejolašvuođaid mielde lulde davás, Suomas Norgii.

  • Kesgeaidnu-Piilola 20,5 km
  • Piilola-Piilolaporten 3,8 km
  • Piilolaporten-Ellenkoia 6,3 km
  • Ellenkoia-Sortbrysttjern 4,4 km

Johtolatmerken

Piilola bálggis lea merkejuvvon Suomas alit muorrastoalppuiguin, Norgga bealde johtolatmerkemat leat alit málamearkkat muorain ja alihin málejuvvon, muoraid ovssiide heŋgojuvvon mearkkat. Piilola bálggis lea váldon atnui geassemánus 2009, ja geinnodagas leat ain oasit, eanas Norgga bealde, main čielga bálggis ii leat šaddan.

Johtolatčilgehus Kesgeaidnu-Sortbrysttjern, 35 km

  • Kesgeaidnu-Piilola 20,5 km. Piilola bálgá vuosttaš moadde čuođi mehtera mannet dalá vuovdedoalloguovllus, gos vuovddi geavaheami luottat leat čielgasit oidnomis. Váhčira meahcceguovloeana álgá 3 km:a bálgás vázzima maŋŋel. Meahcceguovllu lulleoasi, Kes guovllu, mehciin oidnojit mearkkat 1920-logu čoagginčuohppamiin, gos stuorámus muorat leat čullojuvvon. Johtolat čuovvu Kesjávrri gátti mihtilmas vuvddiid čađa, gos čeavlás muorraboarrásat, áikat, dollet vuorasmuvvanbeivviid. Bálggis garvá buot juovaid, maid leat váttis johtit. Nuorttamajávrri fiellolávvu lea sullii 9 km geahčen Kesjávrris. Ovdal fiellolávu galgá rasttildit vel Njammajoga (Njaamâjuuhâ) šalddi mielde. Gállimiin rasttilduvvon Sáttoluobbala (Čunoiluohtâ) ája ovdal ávdinstobu. Piilola ávdinstohpu leat Njammajávrri gáttis.
  • Piilola-Piilolaporten 3,8 km. Geinnodat luoddu dás oasis jekkiid, maid badjel eai mana rasttildanmuorat. Mátki buoremus boddu veadjá Norgga ja Suoma ráji rasttildettiin rájirasttildanbáikkis (rm 353 K): boazoáidi earuha guokte stáhta nubbi nuppis ja Eurohpá Uniovnna EU:a olggobealát riikkain. Boazoáiddi badjel mannama váste leat dahkkon boardagat. Piilolaporten ávdinstohpu lea dušše moatti čuođi mehtera geahčen rájis.
  • Piilolaporten-Ellenvannskoia 6,3 km. Vánddardanjohtolaga stuorimus allodaterehusat leat dán gaskkas, muhto eai leat beare ceakko vustolagat. Ellenvatnet- jávrri čielgi hálddaša dán oasi duovdagiid. Lahkonettiin Ellevannskoia ávdinstobu johtolaga guoras leat Badje-Báhčaveaijoga álbmotmeahci luonddu ja kulturhistorjjás muitaleaddji luonddubálggis galbbat.
  • Ellenvannskoia-Sortbrysttjern 4,4 km. Maiddái Piilola bálgá maŋemus, Sortbrysttjern-jávrri mielde johtaleaddji oasit, hervejit álbmotmeahci luonddu ja rávagalbbat ovdanbuktet kulturhistorjá. Maŋemus fiellolávvu lea sullii 2,4, km geahčen Ellenvannskoian ávdinstobus. Sortbrysttjern-jávrri gáddelinjá čuovodettiin beassá Piilola bálgá davi loahppabáikái.

Muorrás boldni, man duohken rahpasa suoidnejeaggi, ovddabealde gahččan galda, mii lea mieskame.