Anára vánddardanguovllu rávvagat ja njuolggadusat

Anára vánddardanguovllu leat sámiid ruovttuguovddáš Anárjávregáttis. Lea dehálaš, ahte oahpásmuvat guvlui jo ovddalgihtii, ja ráhkkanat tuvrii oahpásmuvvamiin rávvagiidda.

Oahpásmuva guovlluide Kartat-siidduin ja Retkikartta.fi:s (suomagillii).

Gudnejahte luonddu
Biebmoeallit
Lihkadeapmi ja gohtten 
Dolastallan
Ripahis vánddardeapmi
Guolásteapmi
Murjjiid ja borranguobbariid čoaggin
Eará njuolggadusat
Gildojuvvo doimma
Sesoŋŋaáiggit
Dorvvolašvuohta

Gudnejahte luonddu

Juohkehačča vuoigatvuođat (suomagillii) leat vuoimmis Anára vánddardanguovllus.Guovllus leat máŋggat sápmelaččaid bassi sajit, bivnnuheamos dain lea Ádjásuolu, ja máŋggat kulturhistorjjálaččat mávssolaš čuozáhagat. Doaibmat ja lihkadit luonddus nu, ahte min láhtten ii fuonit daid árvvu dahje ortnega. Oahpásmuva Vánddardanetikehttii ja Sápmelaččaid ruovttuguovllu luondduriggodatplánii 2022-2027 (julkaisut.metsa.fi).

Beatnagiid doallamis gitta ásahit meahcástanlágain (finlex.fi, suomagillii) ja ortnetlágain (finlex.fi, suomagillii). Vuhtiiváldde bohccuid mat guhtot veaiddalasas.

Lihkadeapmi ja gohtten

Lihkadeapmi ja gohtten juohkehačča vuoigatvuođain (suomagillii) vuhtiiválddekeahttá Anárjávrri Hávdeanasulluid ja Bealbbejávrri meahccekirku ja dan kirkogietti, main leat dološmuitolága 2§ (finlex.fi, suomagillii) čuovvu giddes dološmuittut.

Gohtten dahje idjadeapmi lea gildojuvvon:

  • Anárjávrri Hávdeeanasulluin, geahča Hávdeeanasulluid ráddjehusaid dás.
  • Bealbbejávrri kirkogiettis, kirkogieddi lea dološmuitolágain suodjaluvvon giddes dološmuitu.

Bealbbejávrri meahccekirku ja dan birastahtti anáraš dálvesiida hábmejit mearkkašahtti sápmelaš kulturárbečuozáhaga. Báikkis leat jáhkkimis ássan jo ovdal kirku vuođđudeami. Kirkogiettis leat dálvesiidaáiggis muitun stohpo- ja goahtesajiid bázahasat ja báhpadálu ráhkadusaid geađgejuolggit.

Gánnáha vejolašvuođaid mielde gohttet tealttástallamii várrejuvvon sajiide. Buot stobut, lávut ja dolastallanbáikkit gávdnojit Retkikartta.fis.

Dolastallan

Guovllus sáhttá cahkkehit doladikšojuvvon, kártái ja meahccái merkejuvvon dolastallanbáikkiin, ja dain oažžu geavahit dušše dan ulbmila várás oaivvilduvvon, dolastallanbáikái buktojuvvon muoraid. Ovddasvástádus dolas lea álo olbmos, gii lea bidjan dola. Lassin stáhtaeatnamiin Davvi-Sámis Meahciráđđehus diktá bidjat dola eatnamii gahččan rissiin ja ovssiin almmá sierra lobi haga. Olbmuid sávvet geavahit álo vejolašvuođaid mielde fuolahuvvon dolastallanbáikkiid dahje geavat boares dollasajiid, jus dakkárat leat vuollai beali kilomehtera sisa.

Mátkevuoššanbiergasa oažžu geavahit doppe gos lea lobálaš johtalit. Vuoššanbiergasa man ligget rissiin ii leat lobálaš geavahit meahcce- ja sitnobuollinváruhusa áigge dan čuotnamastinriskka dihtii.

Sajusdola bidjan lea gildojuvvon buot sajiin, maiddái merkejuvvon dolastallanbáikkiin dalle, go guvlui lea addojuvvon meahccebuollinváruhus (ilmatieteenlaitos.fi, suomagillii).

Dolastallan lea gildojuvvon Hávdeeanasulluin.

Ripahis vánddardeapmi

Guovllus vánddardat ruskkaheamit. Jáhkkojuvvo, ahte johttit bastet ieža fuolahit iežaset ruskkaid eret meahcis.

Borramušbázahusaid ja eará biobázahusaid sáhtát guođđit vuoiŋŋastanbáikki guoikehivssegii.

Smávva meari buhtes báhpára dahje kartoŋŋa sáhtát geavahit cahkkehahkan dolastansajis dahje ávdinstobu dollasajis. Eará bázahusaid dego alumiidnafolio sisdoalli báhkaid dahje plastihkka, ii oaččo boaldit dolas, daningo dain sáhttet šaddat bieđgankeahtes bázahusat ja mirkolaš gássat.

Loga lasi ribahis vánddardeapmi.

Guolásteapmi

Guovllus sáhttá oaggut ja rudneoaggut juohkehačča vuoigatvuođain. Anára vánddardanguvlui dárbbašat maiddái oaggumii guolástanlobi 1579 sierračáziide gullevaš jávrriide.

Stággoguolásteami váras 18-69 jahkásaččat fertejit máksit guolleváriiddikšunmávssu (eraluvat.fi, suomagillii). Anára vánddardanguvlui dárbbašat maiddái guolástanlobi 1579 sierračáziide gullevaš jávrriide. Lobiid sáhtát oastit meahccelobiid neahttagávppis (eraluvat.fi) sihke Siidda ja Avvila bálvalanbáikkiin. 

Guolásteaddji ferte dárkkistit guolástanráddjehusaid čujuhusas kalastusrajoitus.fi (suomagillii).

Murjjiid ja borranguobbariid čoaggin

Čoaggit murjjiid ja guobbariid váldin lea lobálaš.

Eará go borranguobbariid sihke muoraid, miestagiid ja eará šattuid ja daid osiid váldin ja vahágahttin.

Eará njuolggadusat    

Earáide go buohkaid vuoigatvuođaide gullevaš doaimmaide dárbbaša váldonjuolggaduslaččat Meahciráđđehusa lobi. Dákkáraš sáhttá leat ovdamearkka dihtii dutkamušdoaibma, ordnejuvvon dáhpáhusat ja ealligovaid dahje reklámaid govven luonddus. Lassidieđut lobit: dutkan- ja johtinlobit (metsa.fi) ja dáhpáhusaid lobit ja almmuhusat (metsa.fi).

Anára vánddardanguovllu máđijaid ja ráhkadusaid geavaheapmi fitnodatdoaimmas máksá álo ja jotkkolaš fitnodatgeavaheapmái dárbbaša soahpamuša Meahciráđđehusain (metsa.fi). Beaivválaš geavahanmávssuid máksit Eräluvat-neahttagávppis (eraluvat.fi, suomagillii).

Gildojuvvon doaibma Anára vánddardanguovllus

  • Hávdeanasulluid ja Bealbbejávrri meahccekirku ja dan kirkogietti: gohtten, dolastallan ja eanavuođu vahágahttin.
  • Eana- ja báktevuođu vahágahttin sihke eanaávdnasa dahje ruvkeminerála váldin.
  • Luođos riggeealliid bivdin, goddin dahje áđestallan sihke daid besiid duššadeapmi.
  • Rikkehis ealliid bivdin dahje čoaggin.
  • Mohtorfievrruin vuodjin earet dasa dárkkuhuvvon geainnuid mielde.
  • Ludnen ja ráhkadusiad vahágahttin.
  • Giddes dološbázahusaid roggan, gokčan, nuppástuhttin, vahágahttin, jávkadeapmi ja daid bilideapmi.
  • Eará olbmuid hehtten doaibma.

Sesoŋŋaáiggit

Anára vánddardanguovlu lea viiddis ja aktivitehtaid mielde sesoŋŋat molsašuddet. Bilkemii buoremus áigi lea cuoŋománnu, johkaguolásteapmái borgemánnu, dábálaččat fatnasiin lihkadeapmái suoidne-borgemánnu, vánddardeapmái čakčamánnu ja ruški, goas eai leat olus čuoikkat. Guovssahasaid ja earáid almmi fenomenaid geahčadeapmái heive skábmaáigi, skábmamánus ođđajagimánnui, čuoigamii njukča-cuoŋománnu ja lottiin beroštuvvan olbmot bohtet miessemánus bárbmolottiid mielde. Vállje iežat áiggi!

Dorvvolašvuohta

Oahpásmuva guovllui ovddalgihtii. Máđija alde bissun ja dálkeeinnostusaid ja váruhusaid (ilmatieteenlaitos.fi, suomagillii) čuovvun lea ávkin tuvrra lihkostuvvamis.

  • Anárjávrris leat fávlemerkemat, maid gánnáha váldit vuhtii, dasgo jávrris leat ollu gárgot.  Mearrakajáhkka heive bures stuorra jávrái ja dalle ii hehtte vaikke jávri lea bođđui.
  • Geađgás gáttiin leat váttis gávdnat luondduhámmaniid.  Meahciráđđehusa bajásdoallan fanasdoarjjabáikkiid gávnnat Retkikartta.fi:s, dain lea maiddái dolastallamii heivvolaš dálkesuodji.
  • Anárjávrri alde sáhttá leat dál vuodjagoalki ja fargga juo garra dálki. Menddo heajos fatnasiiguin ii gánnát vuolgit Anárjávrri stuorra ábiid ala.
  • Juvdujoga Njoammelguoikka heaŋggošaldái ožžot hávil mannat dušše 4 olbmo.
  • Gárvot meahccetuvrraide ivdnás biktasiidda ja dálkki mielde. Mielde gánneha fievrridit álo hivssetbáhpára.
  • Dieđut melodeami dorvvolašvuođas ja dárbbašlaš biergasiin: Turvallista melontaa (melontajasoutuliitto.fi, suomagillii).
  • Váldde mielde vuosttašveahkki dárbašiid. Jus dus reaissustat boahtá heahti, ovdamearkan láhppot, lápmašuvat dahje áiccat meahccebuollima, riŋge nummirii 112 ja daga heahtedillialmmuhusa
  • Anára vánddardanguovllus leat dakkár sajit, main telefovdna ii gullo. Dárkkis mátketelefonfierpmi gullonguovlluid iežat mátketelefonoperáhtoris. 

 

Vánddardeapmi boazodoalloguovllus

""

Loga lasi vánddardeampi boazodoalloguovllus

112 Suomi -mobiilaaplikašuvdna

Go heahtetelefovdnii riŋgejuvvo 112 Suomi -aplikašuvnna (112.fi, suomagillii) bokte, de heahteguovddášgohcci oažžu automáhtalaččat dieđu riŋgejeaddji sajádagas.

Lappis leat ollu báikkit gos telefon ii gullo, ja dihto telefonmállet eai doaimma buollašis. Nuba máđidjaplána oktan áigetávvaliin lea buorre almmuhit soapmásii. Gánneha doallat telefovnna liekkasin sihke biepmu ja juhkamuša fárus. Vai mátketelefovnnas ii nogaše rávdnji, váldde mielde ovdamearkan liikerávdnjerusttega, várrebáhttera dahje boares telefovnna, mas lea buorre báhtter.

Vánddardanetikeahtta

1. Gudnejahte luonddu.

2. Vállje merkejuvvon máđijaid.

3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.

4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.

5. Ruskkahis vánddardeapmi.

Loga lasi