Marastat  ja Viibosduottar

Álbmotmeahci gaskaoasi hálddaša heailla meahci čábbaseamos duovdda: badjel 70 km guhkkosaš Leammi, ja dan birrasa Marastat ja Viibosduoddarat. Leammileagi vilttiid gokčá boares beahcevuovdi, makkár ii dáidde gávdnot eará sajis Suomas.

Meahci davvefiesttar- ja davveosiin leat Skiehččanjohka ja Fášku. Duovdagis vuhtto čielgasit davvivuohta. Johkalegiid beahcevuvddiin leat valjis oanehis ja gassa áikkat.

Oidnosat johkaleahkái. Ovddabealde leat alla beazit, ja leagis šaddá beahcevuovdi. Joga nuppi bealde duogážis oidnojit duoddarat.

Johkalegiin bajás manadettiin beahcevuovddit nuppástuvvet dađistaga soahkevuovdin ja loahpas guorba alážin. Duoddariid alážiin oaidná davvi luonddu garasvuođa. Nuppe dáfus alimusge alážiin lea eallin, ja doppe sáhttá oaidnit viehka hárvenaš duottarlotti, girona. Bajás gánneha gakcut jo fiinna duovdagiid dihte, dasgo buorre dálkin badjosis oaidná logiid kilomehteriid duohkái. 

Leammi Álbmotmeahccái gullet mihtilmasat maiddái viiddis jeakkit. Oassi jekkiin leat čáhccás opmujeakkit, maid ii sáhte rasttildit. Máttaoasi Riebanskáiddi jeakkit leat fas viiddis Áhpejeakkit, Riebanskáiddis manná maiddái guosa leavvanguovllu davverád¡á. Meahci davvioasi jekkiin sáhttá oaidnit lavdnjebalssaid.

Hárvenaš šattut ja eallit

Leammi Álbmotmeahcis gávdnojit ee. čuovvovaš áitatvuloš šattut: arnihkka, jeaggenarti, njeaššelukti, suoidnečoavddarássi, gieračoavdda, nuortagáiskkit, biikasiepman, nuortasiemanásti ja márjjáčoavdda. Guovllus hárvenaččat leat maiddái čáhppeslukti, duottarsillan ja alášbađverássi. Hárvenaš ealliin meahcis dihttojit ee. geatkkit ja soaittáhagas gumppet. 

Lagasgovva fioleahtarukses lieđis, man alde leat golbma čuorroha. Birra šaddet suoinnit ja rásit. Duogážis oidnojit čáhci ja gáttit.

Geatki Leammis

Geatki lea Suoma stuorimus neahteealli. Dan ivdni lea sevdnjes ruškat dahje čáhppesruškat. Siiddus ja rattis lea čuovgadeabbo guolga. Njiŋŋálasgeatki deaddá gaskamearálaččat 10 kilo, muhto stuorra varrisgeatkkis sáhttet deaddit badjel 20 kilo. Guhkkodat lea 70-80 cm. Stuorra geahpilat ealli deattu ektui álkidahttet dan johtima muohttagis.
Geatki garvá olbmo dagahan hehttehusa ja danin meahcceguovlu Leammi álbmotmeahcis lea dasa heivvolaš guovlu. Beahtun geatki borrá bierggu, dego muolddaha ja bohccui sihke buot eará vejolaččaid das gaskkas. 
Geatkki leavvanviidodat gokčá olles davimus eananspábbabeali.  Leavvanviidodaga máttimus rádjá johtá doppe, gos lea muohta ain cuoŋománus. Suomas geatki eallá Joensuu-Vaasa -linnjá davábealde. Ovttaskas getkkiid leat oaidnán áibbas Helssega lahka.

Muohttaga alde vázzimin guhkesguolggat neahteealli, geatki. Ealli njunni manná eatnama mielde, oaivi lea čuvges ruškes, sealgi čáhppes ja siidu čuvges, seaibi lea bolffas ja das leat stuorra geahpilat.

Earenoamážit varris geatkkit vádjolit guhkes mátkkiid, muhtumin čuđiid kilomehteriid. Dábálaš mearka geatkkis muhtun dihto guovllus leage luoddaráidu muohttagis. Ieš geatkki oaidnin gáibida lihku.
Leammi álbmotmeahci geatkkit johtet riikkarájáid rastá ja leat oktasaččat Norgga Badje Anárjoga álbmotmehciin.  Álbmotmeahcis ellet 5-10 geatkki dan mielde, makkár jahki ja jagiáigi lea. Njiŋŋálasgeatkkit ellet uhcit guovllus. Dat guoddá muohttagii goivojuvvon beassái guovva-njukčamánus gaskamearálaččat juohke nuppi jagi. Čivggat čuvodit eatnis gitta čakčii. 

Amas oainnáhusat – mii imaš serpentiinnaid?

Leammi álbmotmeahci johkaguoračievrrain, lássáin ja muhtumin duottarguolbanisge sáhttá gávdnat alitrukseslieđát ja assáslasttat duottarbihkkarási. Šaddansadji váikkuha dasa, lieđđugo šládja viđa sentte alu deaggin vai šaddágo measta mehterbeale allagin. Ultraalkaliija serpentiidnalássáin šaddá vuollegaššattot serpentiidnaduottarbihkkarássi.

Ruksesruškes čopma, mas leat laiggahagat. Čoma alde šaddá livdnju. Duogážis oidno vuovdi.

Serpentiidnalássáid magnesium- ja lossametálladoalut leat eanaš šlájaide mirkkolaččat. Dasa vuogáiduvvan šlájaid ja náliid gohčodit serpentiidnašládjan. Leammi boaittobeale mátta- ja nuortaosiid serpentiidnalássáide lieđđuma buktet báikkuid valjitge šaddan serpentiidnaduottarbihkkarássi ja várresáhpánrási serpentiidnarásat. Lássáid sálvvuin sáhttá gávdnat maiddái smávva vilges liđiin lieđđu alášnuorbi serpentiidnahámi ja unna gáiskki, ruonálomoha.  Maiddái meahccedaŋas birge bures sierradiliin.

Šlájaid dáfus hui iešlágálaš hárvenaš serpentiidnalássát ožžot namas serpentinihtas, ultraalkaliija geađgešlájas. Leammi álbmotmeahcis serpentiidnalássabolnnit ja -laiggahagat oidnojit čielgasit birrasis devkeslágánin, bieđggus ja šattolašvuođa dáfus guorban. Rivttes áigái sáhttá gávdnat lássáin ruksesvilges lieđđemeara, mii dahká lássás vel eanet earenoamáš oainnáhusa.

Serpentiidnalássát leat unnán ja smávvaviidosaččat, eaige buot daid báikkiid dieđe. Jus gávnnat reaissustat fiinna, earenoamáš lássá, sáhtát almmuhit das Meahciráđđehussii. Váldit mielas vuostá áicamiid.

Leammi álbmotmeahcci

  • Vuođđuduvvui jagi 1956
  • Viidodat 2858 km2

Leammi álbmotmeahci sárgojuvvon dovddaldat. Ovála dovddaldagas lea geatki. Dovddaldaga olgoravddas lea deaksta: Leammi álbmotmeahcci Lemmenjoen kansallispuisto.

Leammi álbmotmeahci dovddaldat lea geatki.