Tuvrra vuolginsadji

Johtolaga vuolginsadji lea Vuoskkujávrri oarjemáttageahčen. Billa sáhttá parkeret geaidnogurrii viiddiduvvon luoddasadjái.

Tuvrra oasit

Dát čilgehus tuvrras johtá čázádaga vulosguvlui. Oassi dain njáviin mat ovttastit jávrriid sáhttá luoitit vulos, muhto bajásguvlui goargŋun lea mealgat losit.

Mátki álgá guovtti kilomehter guhkkosaš jávreosiin Vuoskkujávrris. Vuoskkujávrri gáttit lea measta buot stáhta eatnamat ja dat leat huksetkeahttá. Oanehis guolbba earuha Vuoskkojárvvi Rievssatluobbalis. Geassinmátki lea jávrris nuortamáttageažis, dan ádjaga, mii luoitá jávrái, olgeš bealde. Geassinmátki oidno jávrái rabas linjan vuovddis.

Rievssatluoppal luoitá Bákteluobbalažžii (Källeeluobbâlâš) oanehis njavvin. Dat ii dagat váttisvuođaid tuvrii. Jogašbihttá lea ovdalaš renskejuvvon suvdima dihte. Kanohta čákŋá vuohkkasit geađgegaskkain.  

Bákteluobbala ja Gođujávrri gaskasaš johkaoassi lea nu vahkat ja geađgái ahte das ii beasa čađa. Das galggašii luoitit vulos 5,1 mehtera 240 mehtera mátkkis ja geađggit lea miehtá. Árbevirolaš geassinmátki gávdno luovttamoskkis sullii 50 mehtera oivošis olgešbeallái. Rahppon geassinmátki nohka priváhta fanasskája gáddái, nu ahte go vaja oidnogoahtá, dan galgá garvit olgešbealde.

Gođujávri lea fas viidát čázádat, vaikke stuoris ii leat dátge jávri. Juo moatti kilomehtera mealluma maŋŋel lea Gođujávrri luoppal. Luobbalis čáhci vuolgá ovddos guvlui guovtti fávllis, mas gurutbealát fávllis lea eambbo čáhci. Roggi lea geađgái ja ceakko, ahte kanohta ferte vuos láidet gurut gádderavdda mielde. Loahpas kanohta geasehuvvo boares suvdinrenne vuođu mielde. Muorrašalddi mielde kanohta lea geahpas geassit vuolit savvonii. Allodaterohus jávrriid gaskkas lea 3,7 mehtera.

Gaskamušjárvvis berre meallut jávrri davveravdda oarjjás suvdinrenne guvlui. Gáttis muorain oidno duoppil dáppil fiskes mearkkat. Dat muitalit, ahte Suoma rádjeguovllu Ruoššain álgá dalán gáttis. Rádjeguvlui ii oaččo mannat, jus ii alddis gávdno persovnnalaš rádjeguovlolohpi. Lobihis bahkkema dihte guvlui  sáhtát gártat gažadeapmái, mii sáhttá rievdadit bahuid du mátkeplánaid.

Gátti muorain oidnojit maid čoađggi (Bucephala clangula) beasit. Vel muhtun jahkelogi dassái báikkálaš olbmot monnejedje čođggiid. Biebmoávdnasiin rikkes monit bukte dárbbašlaš lassebiebmu ja molssaeavttuid guhkes dálvvi maŋŋel, go biebmu gávdnui vánis. Vel odne maid olbmot bidjet huksejuvvon loddebesiid čođggiide.

Gaskamušjávri nohká ođasmahtton suvdinrennii ja dan ofelastin- ja bisánanbáikái. Ofelastimis muitaluvvon Anára juo fargga čuohtejahkásaš savohttahistorjás. Dan maid govvida ođđasit huksejuvvon "Suvdinfávtta barta", dološ málle mielde huksejuvvon ráhkkanus. Bisánanbáikái gullet fiellogoahtebealli dollasajiin, olgohivsset, doapparbáiki ja muorraviessu oktan boaldinmuoraiguin. Báikái beassá biillain Njellimis, nu ahte mátkki sáhttá loahpahit juo dasa jus hálida.

Mealluma lea buorre loahpahit suvdinbuođu gurut ravdii. Das ovddosguvlui kanohta ferte gurput, vuos bajás buođđošaldái, dan badjel bisánanbáikái ja das ain viidáset Njellimjávregáddái. Mátki gártá 370 mehtera muhto luodda lea dássidis.

Mátkki maŋemuš oasis Njellimjávrris lea vejolašvuohta oahpásnuvvat nuppi máilmmisoađi historjái. Duiskalaččaid ja ruoššaid stašuvnnat ledjet loahppajagis 1944 vuostálaga Ruovdeverráhis, Njellimjávrri ja Anárjávrri Bákšvuona (Pakšvuonâš) gaskasaš deđvonleagis. Viehkanhávddit ja dáistalanpoterot oidnojit ain. Makkárge stuorát dáistalusat eai guovllus vissa lean, daningo duiskalaččaid joavkkut geassádedje eret ovddas Avvila ja Jiekŋameara hámmaniid guvlui Norgii.

Jávreoassi mátkki loahpahančuoggái lea njealjemat kilomehtera ja doppe álget orrunviesut, gáttiid priváhtaeatnamiin lea orrunviesut šiljuiguin. Báikenamat bidjet miellagovvádusa johtui. Lea čielggas, mas namat bohtet nugo mat "Yksipetäjäsaari" (Ovtta beazisuolu) ja "Annin Apajasaari" (Ánnasuolu/Ánnáásuálu). Muhto makkár duogáš lea "Itkunivas" (Čierrunjávis)? Ja gos boahtá dálu namma "Hellin Ihana" (Helli Fiinna)?