Lââʹssteâđaid Låttjooǥǥ sääʹmǩeeʹddin

Ååʹsǩjääuʹr da Ååʹsǩkuõšk jälstemǩeeʹdd

Teʹl ko Lääʹddjânnam mõõnti vääinast Peäccam ânnʼjõž Ruõšš beälla, mõõnte Semenoffiʹʒʒi da Fofanoffiʹʒʒi piârri määŋgai jeeʹres nuõrttsääʹm piârrji nalla jiijjâz juâkkjännmeez. Peäccam leäi leämmaž nuõrttsaaʹmi ääʹrbvuâlaž jälstemvuʹvdd. Väinnpoodd nuõrttsaaʹmid siʹrddeš evakko mätkka Lääʹddjânnam beälla. Mâŋŋa Sääʹmjânnam vääin, seeʹst puuđi evakkomäʹtǩǩ, leša sij jiâ vuäittam teänab mäcced tuâlʼjõž dommvoudda. Vuʹvddluõvtõõzzâst nuõrttsääʹmpiârri mõõnte dommpääiʹǩeez, puäʒʒjällmõõžžeez di jeeres jällmõõžžeez da bieʹǩǩ ruåđin kuâđđje ânnʼjõž Ruõšš beälla (Ååsǩjääuʹr põrtt. Snimldõk).

Vuõššân Semenoffiʹʒʒi da Fofanoffiʹʒʒi piârri aazzõʹtte jälsted miâlggâd ââʹlda ânnʼjõž dommvuuʹd nuõrttraaj âlddsa, Čuõmmjooǥǥ da Låttjooǥǥ kuâŋŋsid. Semenoffiʹʒʒe da Fofanoffiʹʒʒe raʹjje jiõcceez täʹlvvpääiʹǩ Låttjooǥǥ riddu ââld Čuõmmjooǥǥ njäälm. Ǩieʹsspääiʹǩ jälstempõõrtid raʹjješ nåkam 12 ǩm määʹtǩ tuâkka täʹlvvpääiʹǩest, Čuõmmjooǥǥ Kueʹttjääuʹr riddu. Ǩieʹspääiʹǩ liâ leämmaž še Vuâsk-, Äiʹtt- da Ruâkkjääuʹrest di Lååʹtt reeddain. Muäʹdd eeʹjj ǩeeʹjjest Semenoffiʹʒʒi da Fofanoffiʹʒʒi piârri siʹrdde põõššinalla jälsted Čeʹvetjäurra.

Täʹlvvsijdd leäi kueʹtt piârri "sijdd"; Semenoffiʹʒʒi lââʹssen Lååʹtt kuâŋŋsa aazzõʹtte Fofonoffiʹʒʒe piâr. Täʹlvvpäikka puõʹtteš juʹn påʹrǧǧmannu looppâst da serddmääʹtǩ joʹtteš suukkâmvõnnsin. Obb tääʹlv šiʹlleš kueʹl juŋŋsid ââʹneeʹl. Puäʒʒhååid õʹnneš, håʹt jäänaš puõccin leäi kuâđđjam tuâlʼjõž šõddâmpäikka. Puäʒʒäidd ij täʹlvvpääiʹǩest leämmaž. Puõccid ij taarbšam poorted, tõʹnt ko kuäivâspääiʹǩ leʹjje šiõǥǥ. Muäʹdd puõccu leʹjje ǩidd ǩeʹddmääʹrǩest. Puõcci lââʹssen nuõrttsaaʹmin leʹjje še saauʒ.

Lååʹtt täʹlvvsiidâast, Ååʹsǩkuõškâst liâ jälstam Ååđaž (s. 1876) da Nättli (s. 1873) Semenoff di sij nijdd Mäʹrjj da päʹrnn Pietar ("Peätt", s. 1921) kappjes Eeʹldin (s.1924, os. Fofanoff) Ååđa da Nättli niõđpäʹrnn Oʹnddri še kuuli piârõhttsažkådda. Ååʹsǩjääuʹr nuõrtireeddast jälsti Semenoff Ååđa puärrsõmõs päʹrnn Evvan ("Uʹcc-Evvan", s. 1908), kappjines Jååffain di sij kueʹhtt niõđ da päʹrnn. Jääuʹr viõstârbeäʹlnn jälsti Fofonoff Åʹsǩǩ piârrjines.

Ååʹsǩjääuʹrest leʹjje kueʹhtt jälstempõõrt, kook tän poodd liâ teevvǩâni da kõččâmnalla. Kuälmad põõrtâst liâ kuâđđjam tåʹlǩ muäʹdd hirssriâdd. Ǩeʹddmääʹrǩest liâ veâl tobddjemnalla äiʹttkååʹv ja kueʹttkååʹv.

Ååʹsǩkuõsk sääʹmǩeʹdd lij 300 mettred Ååʹsǩjääuʹr jälstemǩeeʹddest Låttjooǥǥ pââʹjj-joʹǩǩe. Ååʹsǩkuõškâst ǩeʹddmääʹrǩest käunnai põõrt lââʹssen suõvvsäuʹnn, mäddǩiiuǥân da kueʹhtt ǩeâllar da nuuʹžniǩ. Saauʒi ââʹnnem diõtt ǩeeʹddest leʹjje sauʒʒkäärd da –puur. Lââʹssen sääʹmǩeeʹddest lij käunnjemnalla äiʹttkueʹtt di kuäʹđi paaʒʒtõõzz. Sueiʹni da jäkkli diõtt leʹjje jiijjâz ruõkkâmlueʹv.

Saauʒid viʹǯǯeš sueiʹnid kolmmen jeeʹres pääiʹǩest. Pueʹrmõs päiʹǩǩ leäi puârast šõddi sueiʹnn poožn Čuõmmjooǥǥ njääʹlmest ǩilomettar veeʹrd Låttjooǥǥ vuâlårra Lååʹtt tâʹvvreeddast, rååʹđ puõtt. Poožn leäi ääiʹjben âânnam Rääjj-Jooʹsep leʹbe Joosef Juhonpoika Sallila, kååʹtt jälsti vuâlbeäʹlnn Låttjokkʼkuâŋŋsest. Mâŋŋa Jooʹsep jääʹmmest eeʹjjest 1946 šiõǥǥ sueiʹnnčuõppâmpääiʹǩ leʹjje saaʹmi âânnmõõžžâst. Põõrt da šelljpõõrt liâ suõʹjjuum asetõõzzin eeʹjjest 1985. Põõrtid da šelljpõõrtid ij vuâǯǯ ââʹnned lokku vääldǩâni nuuʹžniǩ, kååʹtt lij puki luâđastjooʹttji âânnmõõžžâst.