Låttjooǥǥ sääʹmǩeeʹdd

Govva: Tuija Kangasniemi/MH.

Nuõrti-Sääʹmjânnam
Aanar , Suäʹđjel
Urho Kekkosen meermeäʹcc
Pääiʹǩ håidd Meäʹcchalltõs.

Låttjooǥǥ sääʹmǩeeʹddin (Ååʹsǩjäuʹrr da Ååʹsǩkuõškk) vuäitt tobdstõõttâd vuäʹmm Peäccam Suõʹnnʼjelsiid raajjâmvuâkka. Låttjooǥǥ sääʹmǩeeeʹd liâ Peäccam Suõʹnnʼjelsiidâst evakko jouddâm Semenoff da Fofanoff piârrji jälstempääiʹǩ. Sääʹmǩeeʹ´dd liâ Urho Kekkosen meermieʹcc tââ´vbeäʹlnn, Låttjooǥǥ nuõrtibeäʹlnn nuʹtt kueʹhtt ǩilomettred Lått- da Čuõmmjooǥǥi õhttnempääiʹǩest pâjj-joʹǩǩe. Sääʹmǩeeʹdd liâ leämmaž aazztum 1940-lååǥǥast. Urho Kekkosen meermieʹcc raajjâm mieʹldd tõk liâ suõʹjjuum. Ǩeeʹddid leät ouddlâsttum da laaddum eeʹjjin 1981 da 2000 Maaiʹlm Luâđ Sǩiâŋkkisieʹbrr Lääʹddjânnam Teäggtõõzz õhttsažtuâjjkuõrjtõõǥǥâst. Muʹzeipravleeʹnja da Meäʹcchalltõs âʹnne huõl põõrti da ǩeeʹddi pirrõõzz kuddân âânnmõõžžâst.

Låttjooǥǥ kuâŋŋsest Ååʹsǩkuõšk puõtt åårrai põõrt leʹjje Semenoff piârri täʹlvvpõõrt Ååʹsǩjääuʹr reeddast åårrai põõrt leʹjje Evvan Semenoff da Fofanoff piârrji põõrt, koin leät jälstum pirreeʹjji. Semenoffi´ʒʒi ǩieʹsspäiʹǩǩ leäi 12 ǩm määʹtǩ rääʹjest Čuõmmjooǥǥ Kueʹttjääuʹr reeddast. Låʹttjooǥǥ täʹlvvpäikka puõʹtteš suukkâmvõnnsin juʹn påʹrǧǧmannu looppâst da ǩieʹsspäikka puõʹtteš mååusat vueʹssmannust. Põõrt leʹjje Peäccmest evakko jouddâm Semenoffiʹʒʒi da Fofanoffiʹʒʒi jälstemsââʹjjen eeʹjjin 1946-1948. Mâŋŋa Suõʹnnʼjelsiid saaʹmid aazzteš põõššinalla Čeʹvetjääuʹr pirrõʹsse. Sääʹmǩeeʹddi ǩeʹddmärkka kuulli šelljpõõrti da põõrti raajjâmvueʹjj liâ jääʹǩǩtam vuäʹmm äʹrbbvuõđ vueʹjjid da tõn nallšeʹld liâ ärvvai nuõrttsaaʹmi mieʹlddsa äʹrbbvuõđes beäʹlnn.

Äävaiåårramääiʹj

Låttjooǥǥ sääʹmpõõrt liâ jiõččtuåimmla tobdstõõttââmpääiʹǩ. Paaiʹǩid vuäitt tobdstõõttâd pirr eeʹjj, leša tälvva peäss aauʹtin tåʹlǩ Raajj-Jooʹsep raajjväärdõkpääiʹǩ räjja. Loppmäʹtǩǩ (nuʹtt 3 ǩm) feʹrttai čuõiggâd.

Õhttvuõđteâđ

Lââ´ssteâđaid pääi´ǩest vuäǯǯ Ääppalskääid luâttkõõskõõzzâst le´be Kääzzkõspäi´ǩǩ Kuä´cǩǩnjõõzzâst.

Jååʹttemõhttvuõđ

Aautin

Låttjooǥǥ sääʹmǩeeʹddid peäss pueʹrmõsân tobdstõõttâd Raajj-Joospa viikki čuõkku mieʹldd. Âʹvvlest mõõnât vuõššân Njeäʹllem čuõkku (nr 91) nuʹtt 7 ǩm, mâŋŋa jåårǥlet Akujääuʹrest vuäʹljsbeälla vuõiʹǧǧest Raajj-Jooʹsep da Muurman årra. Vuejat vuõiʹǧǧest nuʹtt 38 ǩm raajjväärdõkpääiʹǩ räjja. Raajjväärdõkpääiʹǩ puõtt, čuõkku saaujbeäʹl, vuâlgg meäʹccauttčuâǥǥas, kååʹtt veekk Låttjooǥǥ kuâŋŋsa, tõʹst sääʹmǩeeʹddid lij veâl nuʹtt kolmm ǩilomettar mäʹtǩǩ. Tälvva meäʹccauttčuõkku jeät aurrjukku. Määʹtǩ vuäitt juäʹtǩǩed sââʹvǩivuiʹm leʹbe obbsest muõttväʹʒʒemkäʹmmivuiʹm.

Takai jååʹttemõhttvuõđ

Raajj-Jooʹsep raajjväärdõkpääiʹǩ puõtt peäss Muurmna mõõnni bussliinjin (www.matkahuolto.fi). Tõʹst väʹʒʒem- da čuõiggâmmäʹtǩǩ Urho Kekkosen meermieʹcc räjja da tõʹst sääʹmǩedda lij veâl nuʹtt kolmm ǩilomettar.

Mäddkartt

Liâdggsa kaart

  • Meäʹcchalltõõzz Reisskartt.fi
  • Urho Kekkosen meermieʹcc mäddkartt.

Kääzzkõõzz

  • Låttjooǥǥ sääʹmǩeeʹdd ǩeʹddmäʹrǩǩ lij jiõččtuåimmlaž tobdstõõttââmpäiʹǩǩ, koʹst jiâ leäkku vuäʹpstempersonkååʹdd.
  • Sääʹmǩeeʹdd vuʹvdd lij muʹzeivuʹvdd, koʹst tollstõõllmõš da kuõrjtõõvvmõš lij ǩiõlddum. Ââldmõõzz tollstõõllâmpääiʹǩ liâ Čuõmmjooǥǥ njääʹlmest, ââldmõs lij nuʹtt õõut ǩilomettar määʹtǩ tueʹǩǩen Ååʹsǩjääuʹr sääʹmǩeeʹddest.
  • Ââldmõõzz meäʹcc- da varrjemǩeâmp liâ Snellmanpõõrt meäʹccǩeâmpp, Ceäggvääʹr meäʹcc- da varrjemǩeâmpp
  • Lââʹssteâđaid vuuʹd kääzzkõõzzin
    • Suâlčiõʹlj
    • Aanar

Liikkeemcõgldõsnallšem oummi kääzzkõõzz

  • Pääiʹǩest jiâ leäkku kääzzkõõzz liikkeemcõgldõsnallšem oummid.