Ouddâl nuuʹbb maaiʹlmvääin Peäccam leäi nuõrttsaaʹmi jälstemvuʹvdd. Teʹl ko Lääʹddjânnam mõõnti Peäccam ânnʼjõž Ruõšš beälla, nuõrttsaaʹmid siʹrddeš evakkomätkka jälstemvuuʹdstes. Teʹl še Semenoff piâr mõõnti vuʹvddluõvtõõzzâst dommvuuʹdes, puõcceez da miâlggâd puk jeeʹres jällmõõžžes. Mâŋŋa evakkoääiʹj sij jiâ piâssâm mååust dommvouddses, nuʹtt sij aazzõʹtte jälsted Lääʹddjânnam beäʹlnn miâlggâd ââʹlda tuâlʼjõž dommvuuʹdeez da luâttjeällmõõžžstes seämmaettšem vuuʹdid. Ođđ jälstempõõrtid rajješ Čuõmmjooǥǥ kueʹttjääuʹrest ǩirrsânji, vuõssmõsân rajješ lâuʹŋŋkuäʹđ. Jälstempõõrtin šõʹdde âʹǩǩsab ko Suõʹnnʼjelsiid jälstempõõrtin. Jälstempääiʹǩ raajjmõš kuâđđji siõmmna kõõskräjja, ko toʹben sij šõʹdde jälsted i tåʹlǩ kolmm ǩieʹzz. Täʹlvvpäiʹǩǩ Semenoffiʹʒʒin leäi 12 ǩilomettar määʹtǩ tueʹǩǩen Låttjääuʹr reeddast Ååʹsǩkuõškâst, ââld Čuõmmjooǥǥ njääʹlm. Täʹlvvpäikka mõʹnneš suukkâmvõnnsin påʹrǧǧmannu looppâst da ǩieʹsspäikka puõʹtteš mååusat vueʹssmannust.
Sääʹmǩeeʹddest liâ jälstam Ååđaž (s. 1866) da Nättli (s. 1863) Semenoff di sij nijdd Mäʹrjj da päʹrnn Pietar ("Peätt", s. 1921) da Evvan ("Uʹcc-Evvan", s. 1908) da Evvan (Jõnn-Evvan, s. 1906). Pietar piârrja kuuli suu kaav Eeʹled (s.1924, os. Fofanoff) da Evvan piârrja kaav Jååffaž (s. 1908, os. Feodoroff) di sij kueʹhtt niõđ da päʹrnn. Ååđa da Nättli niõđpäʹrnn Oʹnddri še kuuli piârõhttsažkådda.
Jälstempääiʹǩ lij pirrõõttam nuʹtt 1,5 ǩilomettar kookka puäʒʒäidd, koʹst liâ leämmaž kolmm čuâluhssed. Ääid saujjbieʹll Kueʹtt- da Mukkaperäjääuʹr kõskksaž čueʹlmest lij leämmaž saauʒi viistsââʹjj, koozz tõid viʹǩǩeš võnnsin. Ääid reddviõstârbeäʹlnn åårrai uʹcc laaddu pirr leäi pååʹđäidd. Puäʒʒääid leät õʹnnum måtmešt Sääʹmjânnam paalǥâskååʹdd pikalõsäiddan, mâŋŋa ko Semenoffiʹʒʒe leʹjje serddam meädda.
Sääʹmǩeeʹddid leät laaddum jm. e. 1981 Maaiʹlm Luâđ Sǩiâŋkkisieʹbrr Lääʹddjânnam Teägtõõzz õhttsažtuâjjkuõrjtõõzzâst. Nuõrttsääʹm Pietar Semenoff da Matti Sverloff leʹjje mieʹldd õhttsažtuâjjkuõrjtõõzzâst vuäʹpsteeʹjen da histoor mainsteeʹjen. Muʹzeipravleeʹnja da Meäʹcchalltõõzz âʹnne huõl põõrti da keeʹdd pirrõõzz kuddân âânnmõõžžâst.
Põrtt da säuʹnn liâ rajjum ođđest e. 1983. Tõid ââʹnet meermieʹcc personkååʹdd vahssâmkõhttpäiʹǩǩen.