Lââʹssteâđ Čuõmmjooǥǥ sääʹmǩeeʹdd historiast

Ouddâl nuuʹbb maaiʹlmvääin Peäccam leäi nuõrttsaaʹmi jälstemvuʹvdd. Teʹl ko Lääʹddjânnam mõõnti Peäccam Sovjetlittu, nuõrttsaaʹmid siʹrddeš evakkomätkka jälstemvuuʹdstes. Teʹl še Semenoff piâr mõõnti vuʹvddluõvtõõzzâst dommvuuʹdes, puõcceez da miâlggâd puk jeeʹres jällmõõžžes. Mâŋŋa evakkoääiʹj sij jie piâssâm mååust dommvouddses, nuʹtt sij aazzõʹtte jälsted Lääʹddjânnam beäʹlnn miâlggâd ââʹlda tuâl’jõž dommvuuʹdeez da luâttjeällmõõžžstes seämmaettšem vuuʹdid. Ođđ jälstempõõrtid rajješ Čuõmmjooǥǥ kueʹttjääuʹrest ǩirrsânji, vuõssmõsân rajješ lâuʹŋŋkuäʹđ. Jälstempõõrtin šõʹdde âʹǩǩsab ko Suõʹnn’jelsiid jälstempõõrtin. Jälstempääiʹǩ raajjmõš kuâđđji siõmmna kõõskräjja, ko toʹben sij šõʹdde jälsted tåʹlǩ kolmm ǩieʹzz. Täʹlvvpäiʹǩǩ Semenoffiʹʒʒin leäi 12 ǩilomettar määʹtǩ tueʹǩǩen Låttjääuʹr reeddast Ååʹsǩkuõškâst, ââld Čuõmmjooǥǥ njääʹlm. Täʹlvvpäikka mõʹnneš suukkâmvõnnsin påʹrǧǧmannu looppâst da ǩieʹsspäikka puõʹtteš mååusat vueʹssmannust.

Sääʹmǩeeʹddest lie jälstam Ååđaž (s. 1876) da Nättli (s. 1873) Semenoff di sij nijdd Mäʹrjj da päʹrnn Pietar (”Peätt”, s. 1921) da Evvan (”Uʹcc-Evvan”, s. 1908). Pietar piârrja kuuli suu kaav Eeʹled (s.1924, j.s. Fofanoff) da Evvan piârrja kaav Jååffaž (s. 1908) di sij koumm niõđ da päʹrnn. Ååđa da Nättli niõđi pääʹrn Oʹnddri da Eʹllj še kuʹlle piârõhttsažkådda.

Jälstempääiʹǩ lij pirrõõttam nuʹtt 1,5 ǩilomettar kookka puäʒʒäidd, koʹst lie leämmaž kolmm čuâluuʹs. Ääid saujjbieʹll Kueʹtt- da Mukkaperäjääuʹr kõskksaž čueʹlmest lij leämmaž saauʒi viistsââʹjj, koozz tõid viʹǩǩeš võnnsin. Ääid reddviõstârbeäʹlnn åårrai uʹcc laaddu pirr leäi pååʹđäidd. Puäʒʒääid leät õʹnnum måtmešt Lappi paalǥâskååʹdd pikalõsäiddan, mâŋŋa ko Semenoffiʹʒʒe leʹjje serddam meädda.

Sääʹmǩeeʹddid leät laaddum jm. e. 1981 Maaiʹlm Luâđ Sǩiâŋkkisieʹbrr Lääʹddjânnam Teäggtõõzz õhttsažtuâjjkuõrjtõõzzâst. Nuõrttsääʹm Pietar Semenoff da Matti Sverloff leʹjje mieʹldd õhttsažtuâjjkuõrjtõõzzâst vuäʹpsteeʹjen da historia mainsteeʹjen. Meäʹcchalltõõzz Luâttkääzzkõõzz âʹnne huõl põõrti da keeʹdd pirrõõzz kuddân âânnmõõžžâst da lij teevvam ǩiiʹddi põõrtid mõõnni vuâra eeʹjjin 2013-2014 da 2017.