Maid Buljjus sáhttá dahkat?

Vázzit merkejuvvon johtolaga mielde

Buljju meahcceguovllus eai leat merkejuvvon vánddardanjohtolagat, muhto guovllus mannet máŋggat sajáiduvvan johtolagat. Galbmagáldus vuolgá earret eará Leammi álbmotmeahci guvlui merkekeahtes, muhto čielga johtolat.

Meallut ja suhkat

Gorsajávrris sáhttá meallugoahtit Avviljoga gierraga guvlui, mii golgá Leammi álbmotmeahcis. Jos Gorsajávrris Avviljohkii luoiti ádjagis čáhci lea coagis, de šaddá guoddit dahje geassit kanohta eatnama mielde. Meallunmátkki sáhttá loahpahit Avvil Máhttii, mii lea Gihttela ja Anára gaskkas luotta nr 955 guoras.

Oahpásnuvvat luondduguovddážii

Buljju meahcceguovllus sullii 40 km oarjjás lea Eanodaga girkogilli Heahttá, gos sáhttá oahpásnuvvat Duottar-Sámi luondduguovddážii.

Čuoigat meahcis

Meahcceguovllus sáhttá čuoigat friddja, muhto guovllus eai leat čuoiganláhtut dehe merkejuvvon láhtut, mat dollojuvvojit rabas mášiinnaiguin. Njunnása gilis Buljju guvlui manni mohtorgielkáluotta mielde sáhttá maid čuoigat.

Guolástit 

Buljju meahcceguovllus sáhttá oaggut ja oaggut jieŋa nalde, goas eai dárbbaš oaggunlobiid. Rávdnječáziin ii leat lohpi oaggut jieŋa nalde iige máhtoseaktevuokkain. Eanodaga suohkana bealde meahcceguovllu johkačáziin bivddidettiin, ferte leat máksojuvvon guollenáliiddikšunmáksu (eraluvat.fi, suomagillii) ja maid Badje-Sámi meahcceguovllu 1551 -lohpi (eraluvat.fi, suomagillii). Guollenáliiddikšunmáksu vuvdet Duottar-Sámi luondduguovddážaBállásduottara luondduguovddáža ja Ylläsduoddara luondduguovddáš Kellokasa lassin maid báikkálaš fitnodagat. Mávssuin sáhttá oaggut guovllu jávrriin. Bulju meahcceguovllu Gihttela gieldda čázadagain oaggumii dárbbaša guollenáliiddikšunmávssu lassin maid Oarje-Lappi oaggunlobi 2410 (eraluvat.fi, suomagillii).

Guolásteaddji: dárkkis guolástusráddjehusa (kalastusrajoitus.fi, suomagillii).

Meahcástit

Buljju meahcceguovllus Eanodaga bealde sáhttá meahcástit 1616 Nunnanen (eraluvat.fi, suomagillii) meahcástanguovllus. Dát eallit, maid sáhttá bivdit, leat earret eará rievssahat, njoammilat ja čáhcelottit. Meahcástanlobiid vuvdet Duottar-Sámi luondduguovddáža lassin maid Meahcirađđehusa bálvalusnummiris, 020 69 2424 (suomagillii) dahje njuolgga Meahcirađđehusa neahttagávppis (verkkokauppa.eraluvat.fi, suomagillii).

Dat guovlu, mii lea Gihttela bealde, gullá meahcástanguvlui 2611 Pokka-Pulju (eraluvat.fi, suomagillii). Lobiid sáhttá oastit go riŋge bálvalusnummárii 020 69 2424, dahje diŋgo Meahcirađđehusa neahttagávppis (verkkokauppa.eraluvat.fi, suomagillii). Eallit maid sáhttá bivdit, leat earret eará rievssahat, čuvččát, hurrit ja máŋggat čáhcelottit.

Murjet ja čoaggit guobbariid

Dán guovllus lea lohpi murjet ja čoaggit guobbariid. Meahcceguovllu čađa manni luodda álkidahttá muorjemeahccái mannama. Luottaguoras álgi jekkiin sáhttá buorre luomejagi gávdnat valjit luopmániid. Guovllus šaddet maid sarrihat ja joŋat ja meahcceguovllu vuovdeguovlluin guopparčoaggi maid gávdná guobbariid, maiguin sáhttá deavdit gores. Vaikko guobbarat leatge bohccuid herskkot, de goittotge juohke jagi dat báhcet valjit billahuvvat meahccái.

Vuodjit mohtorgielkkáin

Buljju meahcceguovllu čađa manná mohtorgielkáluodda Njunnásis Buljui. Luodda manná viidáseappot Levii ja Gihttelii mohtorgielkájohtolahkan ja Njunnásis Eanodaga Heahttái mohtorgielkáluoddan. Go vuodjá mohtorgielkáluotta mielde, de ferte oastit Meahcceráđđehusa mohtorgielkávuodjinlobi. Dákkár lobi sáhttá oastit Eanodagas Duottar-Sámi luondduguovddážis dehe diŋgot Meahcirađđehusa neahttasiidduin (eraluvat.fi, suomagillii).