Áidalas meahcci

Meahci máttaoassi lea vuollegis vuovdeskáidi. Moadde duoddara guvlet boaresbeahce vuvddiid, soahkebuolžžaid ja jekkiid bajábeallái. Beazit geahppánit davvelebbui manadettiin gos soahki lea váldomuorran - dušše ovttaskas beazit šaddet duoppe dáppe johkalegiin. Gaska- ja davvioasis čábbasut aht čábbasut duottareatnamat ihtet vánddardeaddji ovdii. Gámasjoga gierragiid čiekŋalis ja šattolaš johkaleagit juhket duoddariid njoaiddos ja jorba duottaralážin. Dát duoddarat lea eanaš muorahis duottarjalggážat. Gámasjoga stuorámus giera, Giellá, luoddu meahci davvioasi. Davvisámegiela sátni giella, anárašgillii kiälláá, dárkkuhu omd. báddemohki ja fárffu. Giellá lea nugo Muotkkeduoddara guvlui njoarostuvvon suohpan, masa sisa darvána oassi duottareatnamiin.

Stuorraávži - Stuorrâävži anárašgillii - johkaguržu meahci davvefiestaris Giellá gierragiin lea miellagiddevaš oaidnámuš, vaikke dat ii leatge áibbas Geavu beakkán kanjona lágan. Meahci stuorámus jávri lea Bealdojávri ja anárašgillii Piäldujävri.

Duoddarat ja várit

Muotkkeduoddariidda lohkkojit gullat sullii čuohte sierra njoaiddos ja jorbaduottaraláža. Duottareatnamiin leat vánet jávrrit ja jeakkit. Duovdagiid hálddašit guolbana lágan jalggážat ja soahkemarrasat devdet vuollegut eatnamiid. Juvves vielttit leat máŋggain sajiin. Meahci alimus aláš lea roamše Kuárvikozzâ (590 m). Oaidnima ja goargŋuma árvosaš báiki lea maiddái Bealdoduottar (567m), mii lea Bealdojávrri davvefiesttarbealde. Muitun Áŋŋela anortisihtta-laiggohagas Mátta-Rivdošvári aláš báitá muohtavielgadin. Dat guovlu lea davvefiestara ravdda olggobealde. Muotkkeduoddarat eai nuge váikkut johttái allodagain muhto valjivuođain ja eatnama jalgesvuođain.

Meahci šattut

Meahcis leat dábálaš vuovde-, jeagge- ja duottaršlájat. Čáhppesmuorji ja jokŋa leat mehciid váldošlájat. Duoddaris bieggagaikkohagain šaddet earret eará duolbadaŋas, várrefivli ja rievssatmuorji. Justa rievssatmuorjji lasttat ruoksájit čavčča eanaruškkis. Jekkiin johtti deaivida earret eará niitoullu, skierri ja alitvuodjalastta. Meahci čiegusvuođas šattolaš jekkiin šaddi ruksesgeapman lea šládja, mii adnojuvvo čalmmis riikkaviidosaččat.

Meahci eallit

Muotkkeduoddara meahcis lea nana goaskinnálli ja maiddái eará spiret. Erenomáš áitatvuloš geatki gullá meahci fástaealliide. Šlája nálli lea doppe riikka valjimuš. Ovdamearkan Meahciráđđehusa ordnen spire rehkenastimis dálvit 2003 gávdnojedje máŋgga eará geatkki varas luottat. Muotkkeduoddarat leat geatkái vuogas seaguhus jeakkit, vuovddit ja duoddarat. Erenomážit geatkki mielamiel juvves ja gassamuohtat guržžut leat Muotkkeduoddaris olu. Boraspire geatki dagaha olu bohccoráđuid, maid fas eará eallit, earret eará goaskin, borret mielas.

Beazi goahcamis oavssit čohkká guovssat, masa govva lea aiddostahtton. Suoidnesuolu lea duogábealde dárkilmeahttun, jeakkis šaddá muhtin nuorra guossa ja duohken várreravda.

Meahci soajálaččain johtti deaivida dávjá gaccepaččaja rievssaha. Maiddái guovssat, mii čuovvu olbmo jiena jávohaga muoras nubbái girdimiin, lea dábálaš guovllus. Lášmes guoihgáhriha gávdná ája- ja johgáttiin.