Áššehasbálvalus ja oahpisteapmi

Boradeapmi, málesteapmi ja nisttiid háhkan

Dolastallansajit

  • Fuolahuvvon dolastallanbáikkit Anárjávrri guovllus Čuollesmuotkki ja Bišternjárgga ávdinstobuid sihke Goldemjávrris ja Njammijávrris (Njammijävri) Piilola ávdinstobu oktavuođas. Anárjávrris leat máŋggat fuolahuvvon dollasajit ja ávdinstobut. Lagamus Njellima lea Speinnjárgga fanasdoarjjabáiki fiellogođiin, dohko lea mátki sullii vihtta kilomehtera.
  • Njellima dimbbarsuvdinrennes lea fuolahuvvon dollasadji, man oktavuođas gávdno fiellogoahtibealli.
  • Stáhtaeatnamiin Davvi-Sámis Meahciráđđehus diktá bidjat dola eatnamii gahččan rissiin ja ovssiin almmá sierra lobi haga. Olbmuid sávvet geavahit álo vejolašvuođaid mielde fuolahuvvon dolastallanbáikkiid.
  • Sajušdola bidjan meahccebuollinváruhusa áigge maiddái merkejuvvon dolastallanbáikkiin ja lávuid dollasajiin. Vearrámus goikkádagaid áigge ii galggaše bidjat dola ii gođiid dollasajiinge iige gámppáid kamiinnain, amaset čuotnamat girddašit jakŋa meahccelundui. Mátkevuoššana oažžu goittot geavahit.

Juhkančáhci

  • Čáhci jugaha oppa guovllus. Smávva ládduin, main lea orru čáhci, ii goittot gánnát juhkat čázi. Vánddardeaddjis lea alddis ovddasvástádus, go geavaha gieđahalakeahtes čázi. Juhkančázi gánnáha vuoššat ja sillet, jos ii leat sihkkar čázi buhtisvuođas.

Bázahusfuolahus

  • Váhčira meahcceguovllu ávdinstobuin leat ruskalihtit, muhto buoremus livččii ahte juohke vánddardeaddji buktá iežas ruskkaid eret meahcis.
  • Čorges vánddardeapmi

Hivssegat

  • Ávdinstobuid oktavuođas leat goikehivssegat

Idjadeapmi

Dealttástallan

Gohttet oažžu juohkehačča vuoigatvuođa (suomagillii) mielde.

Ávdinstobut

Váhčira meahcceguovllus leat njeallje ávdinstobu, main sáhttá idjadit ovtta dahje moadde ija.

  • Bišternjárga lea Anárjávrri davágeahčen, Bišternjárgga nuorttabeale gáttis. Mohtorgielkámáđidja manná dakko guora.
  • Čuollesmuotki lea Anárjávrris davásnuorttas cáhkki Čuollesvuona bađa ja Čuollesjávrri gaskasaš gutkos. Mohtorgielkámáđidja manná ávdinstobu guora.
  • Rádjoaivi (Räjiuáivi) lea rabas 1.6.-30.9. ja lea Váhčira duottarbadjosiin Rádjoaivvi oarjjabealde.
  • Piilola lea Njammijávrri nuorttabeale gáttis.

Láigobarta

Idjadeapmi lahkosiin

Dealttástallan

  • Gohttet oažžu juohkehačča vuoigatvuođa (suomagillii) mielde. Anárjávrri guovllus leat fuolahuvvon dolastallanbáikkiid, mat leat ávdinstobuid oktavuođas, lassin gokčojuvvon dolastallanbáikkit Luovvesullos (Lyevisuálu), Tyllylahtis ja Bealbbevuonas (Piälpáávuonâ). Govččakeahtes dolastallanbáikkit gávdnojit Iso-Maura jiekŋahoalus ja Veskonjárgga lahkosiin Palosaaris.

Ávdinstobut

Anárjávrri guovllus leat vihtta ávdinstobu, main sáhttá idjadit ovtta dahje moadde ija. (Ruođuid siste anárašgielat namat).

Biergasiid láigoheapmi

Lihkadanlápmásiid bálvalusat

Fanastalliid bálvalusat

  • Fávllit leat merkejuvvon. Anárjávrri fanastallankárta 1:50 000.
  • Fanashámmanat leat Anáris, Veskonjárggas ja Njellimis.
  • Fanasluoitinsajit leat Avvilis, Veskonjárggas, Naŋŋajávrris (Naŋŋâjävri), Njellimis, Ádjájávrris, Anáris, Bárttehis ja Njižžejávrris.

Eará bálvalusat lahkosiin

  • Lagamus báŋkkut, poasta, apteaika, dearvvasvuođaguovddáš, biiladivohagat ja gávppit leat Avvilis (inari.fi).
  • Gillegávppit ja/dáhje restoráŋŋabálvalusat leat Njellimis, Anáris, Čeavetjávrris ja Gápmasis.
  • Bensenstašuvdna lea Njávdámis.