Vánddardanjohtolagat ja bálgát

Váhčira meahcceguovllu áidna merkejuvvon johtolat, Piilola bálggis, álgá Kessgeainnus, sullii 14 km:a duohken Njellima gilis.

Goalkkes geađas jávrri čáhcegiera, gurut bealde mielli, mas aivve gáttis šaddi muoraide leat čadnojuvvon guokte heaŋggomáhtá.

  • Piilola bálggis, 35 km, ovttastahttá Norgga beale Badje-Báhčaveaji álbmotmeahci ja Váhčira meahcceguovllu. Johtolaga davágeaži vuolginsadji lea Sortabealluobbala gáttis Badje-Báhčaveaji álbmotmeahci nuortadavágeahčen. Johtolaga lulágeaži vuolginsadji lea Kessgeainnu guoras Váhcira meahcceguovllu lulágeahčen. Piilola bálggis lea áibmadas meahccejohtolat, mii manná juvves beahceguolbaniid mielde. Jeakkit, jávrrit ja jogažat leat vuohkkasit hervemin dán duovdaga. Piilola bálggis gáibida guovllu meahccáivuođa dihte nu ollu olbmos ahte dat ii heive álggahalli vánddardeaddjiide. Johtolaga alde leat vánis huksejuvvon vánddardanrusttegat dego šalddit ja rovit, ja eanaš jogaid šaddá rasttildit gáli dahje geđggiid mielde. Piilola bálggis lea váldojuvvon atnui geassemánus 2009. Dat manná eanaš dološ johtolagaid ja vuogáiduvvan johtinsajiid mielde, muhto ođđa johtolatlinnjá buohta bálggis lea easkka bohciidišgoahtán.
  • Bálvalusat: Ellenkoia ja Piilolapoartta ávdinstobut Norgga beale bálggesossodagas; Suoma bealde Piilola ávdinstohpu ja Goldinjávrri lávvu. Norgga bealde johtolat lea merkejuvvon muoraide málejuvvon alit mearkkaiguin ja muoraide heŋgojuvvon alit muorramearkkaiguin. Suoma bealde johtolat lea merkejuvvon alihin málejuvvon muorračuolddaiguin.

Moddjás vánddardeaddji čuččoda allagasas muorraráhpaid nalde gieđat leabbut. Ráhpaid vuoli manná sráŋga ja ráhpaid gurut bealde lea muoras ráhkaduvvon goavderáhkkanus. Duohken olgeš bealde lea galba, mas Suoma ledjonvearjogovva ja deaksta SUOMI FINLAND.

Njellima johtolagat

Njellima dimbbarsuvdinrennii doalvu 2,7 kilomehtera guhkkosaš merkejuvvon bálggis. Bálgá vuolginsadji lea Njellimis Virtaniemi guvlui doalvu luotta guoras sullii njealji kilomehtera geahčen Njellima gilis.

Čuoiganjohtolagat

Guovllus oažžu čuoigat friddja. Báikkálaš ássiid skohtermáđiid sáhttá ávkkástallat ovdánettiin ovdamearkka dihte jus ii leat cuoŋu. Njellima gilis lea maid golmma kilomehtera guhkkosaš čuoiganlahttu čuovggaiguin.

Eará reaisocavgileamit

Váhčira davviráji ala boahtá Garitjávrris Báhkinjoga bartii 14 km:a guhkkosaš merkejuvvon johtolat. Báhkinjogas dahje Jáŋkelis, dego boares meahccefávttadálu maiddái gohčodit, bálggis jorggiha fas davás ja nohká Njávdámii. Maiddái Jáŋkel-Njávdán ossodat lea sullii 14 km:a guhku. Dát johtolagat eai oidno eai buot ođđaseamosge kárttain.

Čáhce- ja meallunjohtolagat

  • Anárjávri heive erenoamážit fanastallamii. Fanashámmanat leat Anáris, Veskonjárggas ja Njellimis. Fanasluoitinsajit leat moanat. Fávllit leat merkejuvvon ja Anárjávrri fanastallankárta álkidahttá johtima. Anárjávrri alde jođedettiin galgá váldit vuhtii ahte lea jođus arktalaš stuorrajávrri alde ja dálki sáhttá nuppástuvvat johtilit ja stuorra ábit leat muhtumin juoba riđđui.
  • Čeavetjávrri meallunjohtolat manná Čeavetjávrris Čuollesjávrri (Čuolisjävri) ja Čuollesvuona (Čuolisvuonâ) bokte Anárjávrái ja das ain Njižžejávrái, gos lea geassinmuotkeoktavuohta Gállovutnii (Kálluvuonâ) ja das ain Bárttehii. Njižžejávrris johtolat joatkašuvvá Bátnejávrri (Pänijävri), Čoarbbealjávrri (Čuárbbeljáávráš) ja Mihkkaljávrri bokte fas Čeavetjávrái. Johtolaga alde leat moanat geassinmuotkkit, mat sáhttet leat máŋggalágan ortnegis.
  • Njellima čáhcetuvrageinnodat

Mohtorgielkámáđijat ja -luottat

  • Mohtorgielkámáđijat leat Njuorggán - Njávdán - Čeavetjávri - Njellin - Avvil - Anár -gaskkas.