Väʹččär histoor

Väʹččär vuuʹd liâ aazztam aanrõšämmla nuʹtt kuuʹǩǩ ǥo tieđet. Sij jieʹlle kueʹllšeeʹllem da mieʹcstummuužžâst da mââimõs eeʹjjčueʹđin uʹccmäddtääl skoottʼtäälast saauʒid da kuuzzid ââʹnee´l. Puäʒʒtääl leäi še aalǥâst uʹccmäddtääll. Taarr puäʒʒsämmla jåʹtte vuuʹdest täʹlvvnäiʹǧǧen. Jõnnväʹlddpolitiik raajjʼjååttmõõžžines piiji raajid ǩidd eeʹjj 1852 äiʹǧǧen. Puõccu jåʹtte seârvvna raajj pâʹjjel veâl nuʹbb eeʹjj čueđ ouddâl ǥu jânnmi kõʹsǩǩe rajjum puäʒʒäidd cõõggi jååttmõõžž. Vuõssmõõzz Taarrâst serddam puäʒʒsämmla aazzškuõʹtte Väʹččär voudda 1860-lååggast. Aanrõšsämmlai kõõskâst puäʒʒtääl miârktõs kaggõõđi 1900-lååǥǥ aalǥâst. Väʹččär põõstaijânnma koʹlle nellj paalǥâskååʹdd: Muddusjääuʹr, Njauddâm, Paaččjooǥǥ da Väʹččär paalǥâskååʹdd, da puäʒʒhoiʹddjummuš lij vääžnai jieʹllemvueʹǩǩ vuuʹdest.

Sääʹmsiid

Väʹččär vu´vdd kooll Aanar kodda, kååʹtt lij Aanar sääʹmsiid leʹbe siid äärblaž. Sääʹmsijdd leäi tiõttum piârrji årrjam jiiʹjjes-i âânnemvuʹvdd, tännallšem raai staʹnne mõõntõõllâmvueʹjjest vuõiggâdvuõđ čäcca da meäcca. Jeeʹres sääʹmsiidi aazzi vuäǯǯu ââʹnned kueʹllšeeʹllmõõžž da mieʹcstummuužž tõn vuuʹdest pâi vuåkrjeeʹl voudda vuõiggâdvuõđ. Sääʹmsiidi raajj årrje kõskkääiʹjest da tâʹl aaʹlji raaji piijjmõš ǩiiʹrji õõl da meäcca. Tâʹvvkalott leäi juõkkum piiđpirrõõzzid sääʹmsiidi mieʹldd, da eeʹjj 1751 rääuhsuåppmõõžžâst ääʹljeeʹl še väʹlddkooʹddi raajj jääʹǩǩte sääʹmsiidi raajid. Ruõcc - Lääʹddjânnam da Ruõššjânnam smiõʹtte kueʹhttčueʹđ eeʹjj raai vuõigg pääiʹǩ Varjjelvuõn da Paaččjooǥǥ åʹrnn nuʹtt, što jååttmõš da kaaupâânnmõš Jiõŋŋmiârr reddjânnma leʹčči čõõđtemnallšen äʹšš. Mâŋŋa nuuʹb maaiʹlmvääin seârvvna Lääʹddjânnam mõõnti õhttvuõđ âânnmõõžž jiõŋŋmieʹrre. Nääiʹt Väʹččär lij leämmaš koolm väʹlddkååʹdd histoorest lokku väʹlddem päiʹǩǩ.

Ruija pääʹljes

Väʹččär poostaijânnam čõõđ liâ jååttam Ruija reddjânnma kauppjõõzz da kueʹllšiiʹlli. Vääžnmõš ǩeäinn mõõni Aanarjääuʹr čõõđ Čueʹlsvuõʹnne da tååiǥ mueʹtǩi pâʹjjel vuõn čuõʹppiʹǩǩe. Jiõŋŋmiârr reddjânnmest õʹnneš kaaupid da šiʹlleš kueʹl. Veâl 1880- lååǥǥ looppâst Aanar åʹrnn jiõʹlle juõʹǩǩ eeʹjj 150 kueʹllšiiʹlli Ruija beäʹlnn kueʹllšeeʹllmen. Ruija markknest liâ peäggtõõzz juʹn 1500-lååǥǥast. Markknest sizzmäädd kauppniâvvaid vaajteš miâr kuâlla da åuggjânnam kauppniâvvaid. Aanrõõžž kaaupše puõccid, puäʒʒouddsid, nääuʹdi čååuʹdid, kåʹddǩid, looʹddid, meäʹccšillid, ǩiõudid da kåårjid. Kauppniâvvaivuiʹm sij vuäʹstte da vaajte sääʹrjid vattjid, åuggjânnam aunnsid, rueivvsid, veäʹšǩǩkärldõõǥǥid, seeʹlljid, peessaid, ääušaid, kååʹrnid, jäävvaid, veeiʹnid, täbbǩid, saaʹltid da peʹpprid. Kaaupid tuejjeeš ruõččlaivuim da taaǯǯivuim pâi peäggtum ääiʹj kauppšiõttʼtõõzzi mieʹldd.

Emansa 1800- lååǥǥ looppâst jååʹttemmaaʹtǩid da palggsid pueʹree riikk tuåimest. Čueʹlsvuõn tâʹvvǩeeʹjjest raʹjješ palggaz liinnj Taar raai räjja. Võõnâsväälid piʹjje tiõttid da Čueʹlsvuõnmueʹtǩ pâʹjjel raʹjješ 45 mettar kookka moost võnnsi ǩieʹssem diõtt. Aanarjääuʹr beälla raʹjješ jooʹttji suejjsââʹjjen Pisternjaarǥǥ da Čueʹlsvuõn meäʹccǩeâmpaid.