Vánddardanjohtolagat ja bálgát

Bátneduoddara meahcis leat merkejuvvon bálgát dušše Avviljoga golleeatnamiid lahkosis.

Johtolagaid vuolginsajit

  • Bálggis Avviljoga Kultalai vuolgá meahccegeainnu geažis lahka Pahaoja gámppá. Pahaojai manadettiin vuddjojuvvo njelješgeainnus sullii 15 km Guhtura guvlui ja jorgaluvvo čoskka nurkkis olgešguvlui Čuđejuuhâ geidnui. Čuđejuuhâ geainnu mielde vuddjojuvvo sullii 8 km ja jorgaluvvo dasto gurotguvlui Pahaojai.
  • Gollebálggis vuolgá njelješgeaidnoguoras 1,5 km Laanilas máttás ja nohká Guhturgeainnu álgogeaži párkerenbáikái.

Merkejuvvon johtolagat

  • Pahaoja párkerenbáikkis lea sullii kilomehter vázzinmátki Pahaoja gámpái. Čuđejuuhâ badjel beassá ođđa šalddi mielde. Pahaojas lea 12 km vázzinmátki Avviljoga Kultalai.
    • Boares bálggis Guhturageainnus Kultalai boares Rovanen eatnangeainnu mielde ii šat leat anus iige dat leat merkejuvvon meahccái. Bálgá lea báikkuid váttis fuomášit, iige ávžžuhuvvo, ahte dat geavahuvvo.
  • Bátneduoddara meahcceguvlui dasttán lahka lea gollehistorjjás muitaleaddji 7,5 km guhkkosaš Gollebálggis. Bálggis johtá boares rogganbáikkiid bokte ja oahpásmahttá golleroggama historjái ja máilbmái. Lassin historjjá ja dálá áiggi gávdná Tankavaara Kultamuseos (kultamuseo.fi, suomagillii). Bálggis oidno olgolihkadankárttas.

Sajáiduvvan johtolagat

Golleeatnamiin ja vuovdebargguin leat johtán čuohte jagi ja geainnut ja bálgát leat šaddan dáid eatnamiidda. Luottat oidnojit olgolihkadankárttas.

Badjeeanan, mas mannet guokte luotta bálddalaga, birra njárbes beahcebohttu.

Čuoiganjohtolagat

  • Suoločielggi turistaguovllu láhttut ollet Bátneduoddara meahci nuortaravdii Tolosjoga birrasii. Láhttu guoras leat guokte goađi dolastallama várás, nubbi Tolosjoga siste ja nubbi Soavveloivviid davvenuorttabealde. Láhttut dollojit ortnegis mášeniin, muhto dát meahcceláhttut heivejit dušše árbevirolaš čuoigamii. Suoločielggi turistaguovddáš (saariselka.fi, suomagillii) fállá buotdássásaš idjadeami, bálvalusaid ja lassiprográmma.

Čáhce- ja meallunjohtolagat

Avviljoga meallunjohtolat lea bivnnut ja máŋggabealat. Reaissu sáhttá álggahit Avvil Máhtes ja joatkit gitta Anárjávrri rádjái. Johtolaga guhkkodat Guhturis Avvilii lea 70 km. Aivve álggahalli melluid johtolat ii leat. Guhtura ja Avvila gaskkas leat 30 guoikasaji ja allodaterohus lea 82,5 m. Vaikko Avviljohka leage geasset coahki ja geađgái, de dan sáhttá luoitit oba geasi áigge.

Ovddabealde boršu guoika golgá govda johkaráigái, gáttis aktonas kanohta. Guovdu joga suolu, mas šaddá suovka.

Mohtorgielkámáđijat