Låttjooǥǥ sää´mǩee´dd

Govva: Tuija Kangasniemi/MH.

Nuõrti-Sää´mjânnam
Aanar , Suä´đjel
Urho Kekkosen meermeä´cc
Pääi´ǩ håidd Meä´cchalltõs.

Låttjooǥǥ sää´mǩee´ddin (Åå´sǩjäu´rr da Åå´sǩkuõškk) vuäitt tobdstõõttâd vuä´mm Peäccam Suõ´nn'jelsiid raajjâmvuâkka. Låttjooǥǥ sää´mǩee´dd liâ Peäccam Suõ´nn'jelsiidâst evakko jouddâm Semenoff da Fofanoff piârrji jälstempääi´ǩ. Sää´mǩee´dd liâ Urho Kekkosen meermie´cc tââ´vbeä´lnn, Låttjooǥǥ nuõrtibeä´lnn nu´tt kue´htt ǩilomettred Lått- da Čuõmmjooǥǥi õhttnempääi´ǩest pâjj-jo´ǩǩe. Sää´mǩee´dd liâ leämmaž aazztum 1940-lååǥǥast. Urho Kekkosen meermie´cc raajjâm mie´ldd tõk liâ suõ´jjuum. Ǩee´ddid leät ouddlâ´sttam da laaddum ee´jjin 1981 da 2000 Maai´lm Luâđ Sǩiâŋkkisie´brr Lää´ddjânnam Teäggtõõzz õhttsažtuâjjkuõrjtõõǥǥâst. Mu´zeipravlee´nja da Meä´cchalltõs â´nne huõl põõrti da ǩee´ddi pirrõõzz kuddân âânnmõõžžâst.

Låttjooǥǥ kuâŋŋsest Åå´sǩkuõšk puõtt åårrai põõrt le´jje Semenoff piârri tä´lvvpõõrt Åå´sǩjääu´r reeddast åårrai põõrt le´jje Evvan Semenoff da Fofanoff piârrji põõrt, koin leät jälstum pirree´jji. Semenoffi´ʒʒi ǩie´sspäi´ǩǩ leäi 12 ǩm mää´tǩ rää´jest Čuõmmjooǥǥ Kue´ttjää´ur reeddast. Lå´ttjooǥǥ tä´lvvpäikka puõ´tteš suukkâmvõnnsin ju´n på´rǧǧmannu looppâst da ǩie´sspäikka puõ´tteš mååusat vue´ssmannust. Põõrt le´jje Peäccmest evakko jouddâm Semenoffi´ʒʒi da Fofanoffi´ʒʒi jälstemsââ´jjen ee´jjin 1946-1948. Mâŋŋa Suõ´nn'jelsiid saa´mid aazzteš põõššinalla Če´vetjääu´r pirrõ´sse. Sää´mǩee´ddi ǩe´ddmärkka kuulli šelljpõõrti da põõrti raajjâmvue´jj liâ jää´ǩǩtam vuä´mm ä´rbbvuõđ vue´jjid da tõn nallše´ld liâ ärvvai nuõrttsaa´mi mie´lddsa ä´rbbvuõđes beä´lnn.

Äävaiåårramääi´j

Låttjooǥǥ sää´mpõõrt liâ jiõččtuåimmla tobdstõõttââmpääi´ǩ. Paai´ǩid vuäitt tobdstõõttâd pirr ee´jj, leša tälvva peäss aau´tin tå´lǩ Raajj-Joo´sep raajjväärdõkpääi´ǩ räjja. Loppmä´tǩǩ (nu´tt 3 ǩm) fe´rttai čuõiggâd.

Õhttvuõđteâđ

Lââ´ssteâđaid pääi´ǩest vuäǯǯ Ääppalskääid luâttkõõskõõzzâst le´be Kääzzkõspäi´ǩǩ Kuä´cǩǩnjõõzzâst.

Jåå´ttemõhttvuõđ

Aautin

Låttjooǥǥ sää´mǩee´ddid peäss pue´rmõsân tobdstõõttâd Raajj-Joospa viikki čuõkku mie´ldd. ´vvlest mõõnât vuõššân Njeä´llem čuõkku (nr 91) nu´tt 7 ǩm, mâŋŋa jåårǥlet Akujää´urest vuä´ljsbeälla vuõi´ǧǧest Raajj-Joo´sep da Muurman årra. Vuejat vuõi´ǧǧest nu´tt 38 ǩm raajjväärdõkpääi´ǩ räjja. Raajjväärdõkpääi´ǩ puõtt, čuõkku saaujbeä´l, vuâlgg meä´ccauttčuâǥǥas, kåå´tt veekk Låttjooǥǥ kuâŋŋsa, tõ´st sää´mǩee´ddid lij veâl nu´tt kolmm ǩilomettar mä´tǩǩ. Tälvva meä´ccauttčuõkku jeät aurrjukku. Mää´tǩ vuäitt juä´tǩǩed sââ´vǩivui´m le´be obbsest muõttvä´ʒʒemkä´mmivui´m.

Takai jåå´ttemõhttvuõđ

Raajj-Joo´sep raajjväärdõkpääi´ǩ puõtt peäss Muurmna mõõnni bussliinjin (www.matkahuolto.fi). Tõ´st vä´ʒʒem- da čuõiggâmmä´tǩǩ Urho Kekkosen meermie´cc räjja da tõ´st sää´mǩedda lij veâl nu´tt kolmm ǩilomettar.

Mäddkartt

Liâdggsa kaart

  • Meä´cchalltõõzz Reisskartt.fi
  • Urho Kekkosen meermie´cc mäddkartt.

Kääzzkõõzz

  • Låttjooǥǥ sää´mǩee´dd ǩe´ddmä´rǩǩ lij jiõččtuåimmlaž tobdstõõttââmpäi´ǩǩ, ko´st jiâ leäkku vuä´pstempersonkåå´dd.
  • Sää´mǩee´dd vu´vdd lij mu´zeivu´vdd, ko´st tollstõõllmõš da kuõrjtõõvvmõš lij ǩiõlddum. Ââldmõõzz tollstõõllâmpääi´ǩ liâ Čuõmmjooǥǥ njää´lmest, ââldmõs lij nu´tt õõut ǩilomettar mää´tǩ tue´ǩǩen Åå´sǩjääu´r sää´mǩee´ddest.
  • Ââldmõõzz meä´cc- da varrjemǩeâmp liâ Snellmanpõõrt meä´ccǩeâmpp, Ceäggvää´r meä´cc- da varrjemǩeâmpp
  • Lââ´ssteâđaid vuu´d kääzzkõõzzin
    • Suâlseä´lǧǧ
    • Aanar

Liikkeemcõgldõsnallšem oummi kääzzkõõzz

  • Pääi´ǩest jiâ leäkku kääzzkõõzz liikkeemcõgldõsnallšem oummid.