Várreneavttut

Meahciráđđehusa luonddubálvalusaid várren- ja láigostobuid, várrengođiid, sávnniid, várrendolla- ja tealtásajiid, gohttenguovlluid ja eará sajiid várreneavttut


Fámus 02.05.2022 rájes

1. Heiveheapmi

Dáid várreneavttuid heivehat áššehasa (láigolaš) ja Meahciráđđehusa (láigoaddi ja bálvalusfálli) gaskasaš soahpamušgaskavuhtii láigohančuozáhaga (várren- ja láigostobut, várrengoađit, sávnnit, várrentealtásajit, gohttenguovllut ja eará sajit) várremis ja geavaheamis. Várren- ja láigostobuid ja várrengođiid várren gehččojuvvo oktan várremin, vaikke dat guoskkašiige sierra stobuin / čuozáhagain dáhpáhuvvan idjademiid. Várreneavttut bohtet fápmui seammás várrema dahkama áigge ja daid heivehat áššehasa ja Meahciráđđehusa gaskasaš soahpamušgaskavuhtii.

2. Dohkkeheapmi

Dahkamiin várrema áššehas dáhkida leat oahpásmuvvan dáidda várreneavttuide ja dohkkeha dáid várreneavttuid. 

3. Várren 

Várren dahkko vuosttažettiin neahttavárremin Eräluvat-neahttagávppis. Várrema sáhtát dahkat maiddái Meahciráđđehusa áššehasbálvalanbáikkis, telefovnnain dahje šleađgapoasttain. Várrenrávvagat leat guđege stobu siidduin čujuhusas lundui.fi/stobut. Áššehas galgá leat dievasahkásaš. Áššehasa dahkan várren lea čadni.

4. Máksu ja máksineavttut

Olles várren máksojuvvo hávil. Várrenmáksu galgá máksojuvvot rehkegii merkejuvvon earrebeaivvi rádjai (30 jándora ovdal várrema álgima). Jus várrema álgui lea vuollel 30 jándora, várren galgá máksojuvvot seammás. Diŋgonnannema mielde áššehas oažžu dieđu čoavdagis ja eará dárbbašlaš dieđuid. Hattit sisttisdollet guđege áigge fámus lean árvolassevearu. Riekti hadderievdademiide várrejuvvo.

5. Šluhtten dahje nuppástusat áigái, bistimii ja idjadanbáikái

5.1    Mávssekeahtes várren

Mávssekeahtes neahttagávppis dahkkon várrema sáhttá šluhttet ovdal earrebeaivvi (30 jándora) dahje earrebeaivvi maŋŋá go čáliha sisa áššehaskontui Eräluvat-neahttagávppis. Šluhttema dahje nuppástusa várremii sáhttá dahkat ovdal earrebeaivvi maiddái šleađgapoasttain dahje riŋgemiin Meahciráđđehusa áššehasbálvalanbáikái dan rabasáiggiin.

Rehkega mávssekeahttá guođđin ii leat šluhtten. Jus rehket ii leat máksinávžžuhusas fuolatkeahttá máksojuvvon, rehket sirdašuvvá bearrandoaimmahahkii. 

5.2    Máksojuvvon várren

Šluhttema dahje nuppástusa várremii galgá dahkat šleađgapoasttain dahje riŋgemiin Meahciráđđehusa áššehasbálvalanbáikái dan rabasáiggiin.

Šluhtten dahje nuppástus gehččojuvvo dáhpáhuvvan dalle, go diehtu šluhttemis lea boahtán Meahciráđđehussii. Šleađgapoasttain dáhpáhuvvan šluhtten dahje nuppástus gehččojuvvo boahtán dalle, go dat lea Meahciráđđehusa anus áššehasbálvalanbáikki rabasáiggiin vuostáiváldinrusttegis dahje diehtovuogádagas nu, ahte dan sáhttá gieđahallat. Jus elektrovnnalaš diehtu lea boahtán Meahciráđđehusa áššehasbálvalanbáikái rabasáiggi maŋŋá, gehččojuvvo šluhtten leat boahtán čuovvovaš árgabeaivve.

Jus áššehas šluhtte máksojuvvon várrema earrebeaivvi maŋŋá, máhcahuvvo áššehasa máksán máksu dušše birgetmeahttun eastaga (force majeure) - dihtii (omd jus áššehas dahje su lagaš olmmoš buohccá, lápmašuvvá dahje jápmindáhpáhusas dihtii). Buohcuvuođa ja dáhpedorpmi buohta Meahciráđđehussii galgá sáddet doavttirduođaštusa 14 jándora siste šluhttemis áššehasbálvalusa almmuhan čujuhussii. Vuollel 20 € (sis álv) ruhtamáhcaheamit eai dahkko. 

Jus ovdalis máinnašuvvon sivain boahtán šluhtten dáhpáhuvvá várrenáigge, várrenmáksu ii máhcahuvvo.

Nuppástusa máksojuvvon várremii sáhttá dahkat maŋimustá 7 jándora ovdal várrema álgima šleađgapoasttain dahje riŋgemiin Meahciráđđehusa áššehasbálvalanbáikái dan rabasáiggiin. Jus nuppástus rievdada máksojuvvon loahppahatti, áššehassii sáddejuvvo ođđa rehket loahppahatti lasáhusas. 

Várrema nuppástusa vuollel 7 jándora ovdal várrema álgima gehččojuvvo ovddit várrema šluhttemin ja ođđa várremin. Ovddit várremis ii máhcahuvvo máksu. 

6. Meahciráđđehusa riekti šluhttet várrema

Jus sáhka lea birgetmeahttun eastagis (force majeure), sáhttá Meahciráđđehus šluhttet várrema. dalle áššehas oažžu su máksán olles várrenmávssu ruovttoluotta. Eret celkojuvvon várrensoahpamušas áššehassii šaddan vejolaš eará golut eai goittotge buhttejuvvo. Meahciráđđehusas lea riekti šluhttet várrema, jus áššehas ii leat máksán várrenrehkega earrebeaivvi rádjai. Áššehas ferte goittotge máksit várrenrehkegis obban.

Meahciráđđehus várre rievtti šluhttet áššehasa várrema, jus dát áššehas ii leat ovddit láigočuozáhagain čuvvon láigobáikkiin orrumis addojuvvon eavttuid dahje jus dát áššehas lea muđuid  doaibman vuostá láigočuozáhagaid geavaheami guoskevaš soahpamuša.

7. Čoavdagat

Áššehas viežžá čoavdagiid máksinduođaštusain čoavdagiid viežžansajis. Áššehas máhcaha su várren stobu dahje eará láigočuozáhaga čoavdaga dakkaviđe várrema nogadettiin, meahccečuozáhagain maŋimustá vahku geažes várrema nohkamis, su ožžon rávvagiid mielde. Čoavdaga máhcakeahttá guođđimis berrojuvvo čuohte (100) euro (sis. álv) máksu.

8. Orrun láigočuozáhagas

Áššehasas lea várrenáigge geavahanriekti su várren stobu dahje sávnni rusttegiidda já várrejumis oaivvilduvvon seaŋgasajiide dahje geavahanriekti su várren eará sadjái. Áššehasas galgá leat mielde máksinduođaštus ja stohpovárrennannen, mainna son sáhttá čujuhit várrejumis ja dan máksima. Áššehas galgá ráhkkanit čájehit várrennannema ja máksinkuitte Meahciráđđehusa bargovehkii dahje bearráigeahččovirgeoapmahaččaide.

Stobuin galgá váldit vuhtii eará geavaheaddjiid ja dáhkidit buohkaide oađđinráfi 23-06. Áššehas vástida iežas bealistis stobu ja dan šilljobiire čorgatvuođas. Duhpáhastin ja heađušteaddji alkohola návddašeapmi láigočuozáhagain lea gildojuvvon. Ruovttuealliin leat njuolggadusat čuozáhagaid guovdu. 

Lohpejándor lea 14.00-12.00 

9. Meahcástan- ja guolástanlobit

Várren- dahje láigostobu dahje eará saji láigoheapmi ii vel atte meahcástan- ja guolástanvuoigatvuođa (lobi) láigočuozáhahkii dahje dan lahkasiin vejolaččat lean Meahciráđđehusa meahcástan- ja guollebivdoguvlui. Meahciráđđehusa guovlluide dárbbašan meahcástan- ja/dahje guolástanlobiid galgá ÁLO skáhppot sierra omd Eräluvat-neahttagávppi bokte.

10. Vahágiid buhttemat

Áššehas lea geatnegahtton buhttet Meahciráđđehussii vahága, man son lea dagahan stohpui dahje dállui, dan luovos opmodahkii dahje stobu šilljobiirii ja vahága, mii boahtá Meahciráđđehussii eará vánddardeaddji gillán vahágis dahje geavaheami eastašuvvamis.

11. Fuomášuhttimat ja váidalusat

Vejolaš fuomášuhttimiid ja váidalusaid galgá álo dahkat almma ájahalakeahttá njuolga Meahciráđđehussii. Jus dát ii leat vejolaš dahje áššái ii boađe duđahahtti čoavddus dahje dasa gullá buhttengáibádus, galgá váidalusa sáddet mánotbaji siste várrema nohkamis girjjálaččat čujuhussii: Metsähallitus, Asiakaspalaute, PL 94, 01301 Vantaa. Meahciráđđehus várre máhcahagaid gieđahallamii mánotbaji gieđahallanáiggi.

12. Sierramielalašvuođat ja daid čoavdin 

Soahpamuša guoskevaš sierramielalašvuođat figgojuvvojit čovdojuvvot oassebeliid gaskkas ráđđádallamiiguin. Jus áššehas ja Meahciráđđehus eaba beasa ovttaoaivilvuhtii, sáhttá áššehas leat oktavuođas golaheaddjirávvemii (kkv.fi, suomagillii).  Áššehas sáhttá háliidettiin doalvut ášši riidoášši golaheaddjiváiddalávdegotti gieđahallamii. Maŋimužžan soahpamuššii gullevaš sierramielalašvuođat čovdojuvvojit Itä-Uusimaa gearretrievttis.

13. Eará fuomášan veara

Stobuide lea neahttasiidduide dahje eará láhkai almmuhuvvon dihto idjadankapasiteahta dahje seaŋgasajiid meari, man eanet doppe eai oaččo leat olbmot. 

Meahciráđđehus ii leat geatnegas buhttet luonddudiliin, dego divrriin, muolddahiin ja sáhpánii dahje vuorddekeahtes dálkemolsašumiin  áššehassii vejolaččat šaddan hehttehusa dahje goluid.

Várreneavttut stobuid ja ráhkadusaid

Loga várreneavttut (pdf, 138 kt)